[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

klikk, kliki 'kildkond, omakasupüüdlik rühmitus' < sks Clique

• Esmamaining: Haljaspõld 1933
• Murded: klike Emm Trm Nõo Võn; klikke VNg; klikõ Räp; like Tor Vil Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´t, mes´ti 'Gesellschaft, Clique'; ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Wiedemann 1893: 595 ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Haljaspõld 1933: 619 klikk 'kildkond, ühehuviliste koondis (prants. clique)'; ÕS 1980: 275 klikk 'kildkond'; VL 2012 klikk '(pr clique 'kildkond')'; EKSS 2: 328 klike 'kõnek. klikk'; klikk 'omakasupüüdlik ühehuviliste rühmitus'; Tuksam 1939: 180 Clique 'kildkond, „klike“'
• Käsitlused: < sks Klick (‹ Clique) (EEW 1982: 866); < sks Clique 'klikk, kildkond' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliķe klikk (ELS 2015: 302)

pelikan, pelikani 'veelind (Pelecanus)' < sks Pelikan

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 559) pelikan 'Löpffelgans'; pelikan lind 'Pelican'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888 *pēlikān, -i 'Pelikan, Kropfgans'; Wiedemann 1893: 806 *pēlikān, -i 'Pelikan, Kropfgans'; Wiedemann 1893: 798 *pelikān, -i 'Pelikan, Kropfgans'; EÕS 1930: 739 [pelikan] 'vt. peelikan'; 732 peelikan 'puguhani (Pelecanus onocrotalus, Pelikan)'; ÕS 1980: 503 pelikan 'zool. veelind (Pelecanus)'; Tuksam 1939: 746 Pelikan 'peelikan, puguhani'
• Käsitlused: < sks Pelikan 'Kropfgans; pelikan' (EEW 1982: 1986; EKS 2019)
• Läti keel: lt pelikāns pelikan (LES 2015: 492);
• Sugulaskeeled: sm pelikaani [1605] < rts pelikan (Häkkinen 2004: 895)

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

plakat, plakati 'info- või reklaamileht' < sks Plakat

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: plakat (-t´), -i 'teadaanne, kuulutus; silt' Mär Kse Kad VJg Puh Urv Har Rõu Plv; plagat Kuu Lüg; lakat Khk (EMS VII: 561)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 835 *plakat, -i 'Plakat, Schild'; EÕS 1930: 786 plakat 'ka: müürileht'; ÕS 1980: 519 plakat; Tuksam 1939: 757 Plakat 'plakat seinakuulutus, müürileht)'
• Käsitlused: < sks Plakat (EEW 1982: 2093)
• Läti keel: lt plakāts Plakat (VLV 1944: 396); lt plakāts plakat (ELS 2015: 644)

plekk, pleki 'kontsaplekk' < sks Fleck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plekk 'kontsaplekk' IisR Mar; lekk Krk (EMS VII: 583)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plekk, pleki 'Fleck'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki 'Fleck'; EÕS 1930: 790 plekk 'kard, õhuke metallplaat (Blech); nahaplaadike (näit. saapakontsal)'; ÕS 1980: 520 plekk 'laik'; 296 kontsaplekk; Tuksam 1939: 320 Fleck '(für Stiefelabsätze) kontsaplekk'
• Läti keel: lt bleķis, bleķa, pleķis Fleck (Sehwers 1953: 14); lt pleķis, pleķe Fleck (Sehwers 1953: 91)

pliit, pliidi 'keeduplaat' < Bsks Pliete

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pliit, pliidi 'puuküttega toiduvalmistamis- ja kütmisseade' sporeP T; pliit, `pliidi (-t-) R; pliit´, pliidi Nõo Ote V; pliita LäLo Kul Kse VMr TaPõ Plt; `pliita Hlj RId; pliida Kär Kul Lih Rap Juu Ann; plita Kei JJn Trm Lai Plt; liit (-t´), liidi Sa Muh sporLä Pä KJn SJn Vil M (EMS VII: 587)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plīt, plīda; plīt´, plīdi 'Metallplate, „Pliete“, Kochherd'; Wiedemann 1893: 840 plīt, plīda; plīt´, plīdi (plēt´) 'Metallplate, „Pliete“, Kochherd'; EÕS 1930: 791 pliit '(Herdplatte)'; ÕS 1980: 521 pliit;
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 69 Pliete 'Herd (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < vn плита, Bsks Pliete (‹ vn плита) (EEW 1982: 2101); < Bsks Pliete (Raun 1982: 124); < vn plita '(kivi)plaat; (köögi)pliit' (EES 2012: 376)
• Läti keel: lt plīte ein eiserner Küchenherd < Bsks Pliete 'die eiserne Platte auf dem Kochherd' (‹ russ. плита) (Sehwers 1953: 92); lt plīts pliit (ELS 2015: 646);
• Sugulaskeeled: is pliitta (Hev) pliit (Laanest 1997: 150); vdj pliitta pliit; плита (VKS: 936)

plink, plingi 'tihe, sile' < sks flink

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 243) plink r. 'tüchtig; taugliches'; (Hupel 1818: 185) plink, -i r. 'tüchtig; gebiegen; compact; dicht'; (Lunin 1853: 143) plink, -i r. 'крѣпкий; здоровый; чистый; плотный'
• Murded: plink (-n´-), plingi (-n´-) 'tihke, tihe; tükkis' Käi sporLä Pär Äks Ris Rap Juu Jä VJg Sim sporI Plt KJn Hel sporT VLä Rõu; plink, `plingi R; link, lingi Mus Krj Rei sporL Ris Juu KJn Pil SJn Kõp M San (EMS VII: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; Wiedemann 1893: 839 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; EÕS 1930: 792 plink 'ka agr. tihke, sitke (fest); anat. compactus'; ÕS 1980: 521 plink 'tihe, sile, sitke'; Tuksam 1939: 322 flink 'väle, kärmas, nobe'
• Käsitlused: < sks flink (EEW 1982: 2103); < sks flink 'kärmas, nobe, väle' ~ rts flink 'kärmas, nobe, väle' (EES 2012: 376)
• Sugulaskeeled: vdj plinkki, plinttši nätske, plintske, plinkis; сырой, недопечёной (VKS: 937)

polka, polka 'tants; selle tantsu muusika' < sks Polka

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 77) Polka on ka wägga illusa wisiga ja ligub 2/4 (2/8 ehk 4/4) taktis. Polka-masurka on ka nendasammoti Pola tants kui Polka
• Murded: polka 'tants; selle tantsu muusika' sporL Iis M Har Lut; pol´ka Jäm Pöi Mär HMd Jür JõeK JMd VMr VJg Trm Kod Krl; `polka Kuu Lüg Mär Lih Tõs Khn Tür Kad Plt KJn TLä San sporV; `pol´ka Jäm Khk Muh Tor Koe Sim; pol´ga Hää; polku Rei; polk Lei (EMS VII: 640)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 polka '(ein Tanz)'; Wiedemann 1893: 845 polka '(ein Tanz)'; EÕS 1930: 800 polka '(tants; selle tantsu muusika)'; ÕS 1980: 525 polka; Tuksam 1939: 762 Polka 'polka (tants)'
• Käsitlused: < sks Polka 'polka' (EEW 1982: 2125; EKS 2019)
• Läti keel: lt polka Polka (VLV 1944: 398); lt polka polka (ELS 2015: 649);
• Sugulaskeeled: sm polkka [1853] < rts polka (Häkkinen 2004: 941); is pol´kka (Kos) polka (Laanest 1997: 152); vdj pol´kka polka; полька (танец) (VKS: 945)