[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

jood, joodi 'jooditinktuur' < sks Jod

• Esmamaining: Kuusk 1908
• Murded: joot, joot´ 'jood, teatud ravim' Khk Rei Kos; juot, juot´ JMd VMr; ju̬u̬t´ Kod Hls Krk Puh Nõo Krl (EMS II: 108)
• Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 32 Chlor, brom, jod ja fluor nimetatakse ühenimega halogeniks; EÕS 1925: 135 jood 'keem.'; ÕS 1980: 202 jood; VL 2012 jood '(kr iōdēs 'sinililla')'; Tuksam 1939: 535 Jod 'jood'
• Käsitlused: < sks Jod 'jood' (EEW 1982: 550; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķīm. jods jood (ELS 2015: 209);
• Sugulaskeeled: sm jodi [1862] < rts jod (Häkkinen 2004: 279)

mood, moe 'olemus, kuju; riidemood' < sks Mode

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) mohdo 'gestalt, facies 'välimus, nägu''; mohdo 'Gebrauch, ritus 'komme''; (Masing 1822: 377) Temma mood (von Büchern; Format) on pool kõrd surem, kui wanna kalendrite mood; vaja sedelite järgi lahutada!
• Murded: mood, moe (muodi, moodu) 'harjumus, komme; rõivamood; kuju välimus' Käi Rei L Ha Jä Trm Lai VlPõ; muod, moe (`muodi, muodi, muodu) R KPõ Iis Pal; moed, moe (moodi) Sa Muh Rid Mar Khn Ris; muad, mue (muadi) Jõh Kad VJg; m̬u̬ud, moe (moodi, moodu) Tõs Hää Saa KJn Vil eL (EMS VI: 116)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 mōd´, mōe; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; Wiedemann 1893: 611 mōd´, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe; VL 2012 mood '(pr mode ‹ ld modus)'; Tuksam 1939: 684 Mode 'mood'
• Käsitlused: < sks Mode 'mood' (EEW 1982: 1548; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81); lt mode Mode (VLV 1944: 360); lt mode mood (ELS 2015: 508);
• Sugulaskeeled: sm muoti [1749] < rts mod (Häkkinen 2004: 737); vdj mooda (rõiva)mood; мода (VKS: 740)

ood, oodi 'ülistuslaul' < sks Ode

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 ood; EÕS 1930: 652 ood 'laul. (= ülemlaul)'; ÕS 1980: 476 ood 'kirj. pidulik luuletus, ülistuslaul'; VL 2012 ood '(‹ kr ōdē)'; Tuksam 1939: 729 Ode 'ood, ülemlaul';
• Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ode 'feierliches Gedicht' < lat. ōdē 'Gesang' (im 17. Jh.)
• Käsitlused: < sks Ode 'ood' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ōda Ode (VLV 1944: 383); lt oda ood (ELS 2015: 581);
• Sugulaskeeled: sm oodi [1884] < kr ōdḗ (Häkkinen 2004: 831)

poor, poori 'higiauk' < sks Pore

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 59 higi-augud 'Poren'; Wiedemann 1893: 53 higi-augud 'Poren'; EÕS 1930: 811 poor 'zool., bot. urve, „higi-auk“'; ÕS 1980: 529 poor 'urve, väike vaheruum (aines); anat. nahas olev higinäärme ava; bot. rakukesta ava'; Tuksam 1939: 763 Pore 'poor, urve'
• Käsitlused: < sks Pore 'poor, urve' (EEW 1982: 2141; EKS 2019)
• Läti keel: lt pora Pore (VLV 1944: 398); lt pora poor (ELS 2015: 652)