[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

klump, klumbi 'lillepeenar' < Bsks Klump

• Murded: klump, klumbi '(ümmargune) lillepeenar' Ris Nis Rap Juu VJg; klump, `klumbi Hlj VNg Lüg; lom´p Hls (EMS III: 339)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 234 klump 'lillesõõr'; ÕS 1980: 276 klump '(ümmargune) lillepeenar'; VL 2012 klump '(vn клумба ‹ ingl clump)'; Deutschbaltisch 2019 (Gutzeit 1874: 56) Klump 'in Gärten, rundlich erhöhte stelle, welche mit einzigen Gattung Blumen, als Rosen, Hyacinthen, Tulpen besetzt wird'
• Käsitlused: < sks Klump (EEW 1982: 871); < Bsks Klump 'klump' (EKS 2019)

kumm, kummi 'materjal; kummist ese' < sks Gummi

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 435) Kummi 'gummi'
• Murded: kumm 'kummi (materjal); kummist ese' Lüg eP Se; kum´m Muh eL; `kummi VNg Vai (EMS IV: 15)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummi, kummi 'Gummi, Gummiharz'; Grenzstein 1884: 34 gummi (Gummi) 'taimematerjaal, millest mitmesuguseid asju walmistatakse'; Wiedemann 1893: 410 *kummi, kummi (kumi) 'Gummi, Gummiharz'; EÕS 1925: 291 kummi 'taimeliim (Gummi)'; ÕS 1980: 318 kumm 'kummiese'; VL 2012 kummi '(ld gummi ~ cummi ‹ kr kommi)'; Tuksam 1939: 435 Gummi 'kummi';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +gummi, gumme 'schleimiger oder klebiger Saft aus Gewächsen, bes. Bäumen, in der Heilkunde gebraucht, Harz, Gummi'; Niedersächsisches Gummi 'Gummi (zum Kleben, Radieren, dehnbarer Soft für feineres Schuhwerk) [spätmnd. gummi]'
• Käsitlused: < sks Gummi (EEW 1982: 1040); < kasks gummi, gumme ~ sks Gummi (Liin 1968: 50); < asks gummi 'kleepiv taimemahl või puuvaik (ravimina)' (EES 2012: 192)
• Läti keel: lt gumija Gummi (VLV 1944: 253); lt gumija kumm (ELS 2015: 359);
• Sugulaskeeled: sm kumi, kummi (gummi) [1769] Gummi < rts gummi (= sks gummi ‹ klatt gummi ‹ kr kómmi ‹ egiptuse) (SSA 1: 434); sm kumi < rts gummi (Häkkinen 2004: 505); lv gummõ kumm, gumija (LELS 2012: 66)

kuup, kuubi 'kuustahukas' < sks Kubus

• Murded: kuup, kuubi JJn; kuup, `kuubi 'kuubik' Lüg (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 421 *kūbus, -e 'Cubus, Würfel'; EÕS 1925: 302 kuup '(Kubus)'; ÕS 1980: 325 kuup; Tuksam 1939: 599 Kubus 'kuup'
• Käsitlused: < sks Kub (EEW 1982: 1075); < sks Kubus 'täring' (EES 2012: 197); < sks Kubus 'kuup' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kubs Kubus (VLV 1944: 317); lt kubs kuup (ELS 2015: 370)

luup, luubi 'suurendusklaas' < sks Lupe

• Vana kirjakeel: (Valguse Kalender 1889: 108) lornettid, binoklid, lupid
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 428 luup 'suurenduseklaas, klaaslääts'; VÕS 1933: 218 luup 'suurendusklaas, klaaslääts'; ÕS 1980: 385 luup 'suurendusklaas'; VL 2012 luup '(pr loupe)'; Tuksam 1939: 649 Lupe 'luup, suurendusklaas'
• Käsitlused: < sks Lupe 'luup' (EEW 1982: 1399; EKS 2019)
• Läti keel: lt lupa luup (ELS 2015: 446)

mumps, mumpsi 'süljenäärmepõletik' < sks Mumps

• Esmamaining: EÕS 1925
• Murded: mumps 'kaelahaigus' VMr (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1306 sea-tõbi 'Halskrankheit, Mums, Schlafsucht'; Wiedemann 1893: 1182 sea-tõbi 'Halskrankheit, Mums, Schlafsucht'; EÕS 1925: 528 mumps 'med. taudiline kõrva-süljenäärme põletik, epideemiline paroitiit (Mumps, „Ziegenpeter“)'; ÕS 1980: 433 mumps 'med. epideemiline kõrvasüljenäärmepõletik'; VL 2012 mumps '(ingl)'; Tuksam 1939: 692 Mumps 'kõrva-süljenäärmepõletik'
• Käsitlused: < sks Mumps 'mumps' (EEW 1982: 1569; EKS 2019)
• Läti keel: lt mums (kakla, ausu dziedzeru uzpampums) Mumps (VLV 1944: 364)

oup, oubi 'tanu' < sks Haube Baltisaksa ou-hääldusega saksa laensõna.

• Murded: oup, oubi '(pits)tanu' Han Ha Amb Koe; oup, `oubi Jõe Kuu; oub, oubi Kul Hag; oep, oobi Muh; `oubi, `oubi Vai; `oube, `oube Lüg Jõh IisR; `öupe Ris (EMS VII: 33)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 51 *haub, haubi 'Haube'; Tuksam 1939: 458 Haube 'tanu, tutt';
• Saksa leksikonid: Grimm HAUBE, f. , ahd. hûba, mhd. hûbe; eine männliche kopfbedeckung von verschiedener form und für verschiedene stände.
• Käsitlused: < sks Haube 'haub' (EEW 1982: 304); < sks Haube 'tanu' (Uibo 2010b: 923)
• Läti keel: lt aũbe Haube (Sehwers 1953: 4); lt aube Haube (VLV 1944: 260)

papp, papi 'paks jäik paber' < sks Pappe

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 20.05: Kattusse-pappi, mis Räppina pabberiwabrikus tehtud ja kui hea kaup ammo tuttaw on
• Murded: papp (-p´p) 'paks paber' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Var Tõs Tor Saa Ris Juu HJn JMd Koe IPõ KJn M sporT sporV (EMS VII: 192)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 846 *papp, papi 'Pappe'; Wiedemann 1893: 768 *papp, papi; pappe 'Pappe'; EÕS 1930: 703 papp '(Pappe)'; ÕS 1980: 492 papp 'paks paber'; Tuksam 1939: 740 Pappe (dickes Papier) 'papp; kartong'
• Käsitlused: < sks Pappe 'papp, kartong' (EEW 1982: 1931; EES 2012: 353; EKS 2019)
• Läti keel: lt pape Pappe (dickes Papier) (VLV 1944: 388); lt pape papp (ELS 2015: 607);
• Sugulaskeeled: sm pahvi [1865] < Srts paff (Häkkinen 2004: 852); vdj papka (paberi)papp; папка, картон (VKS: 881)

pomm, pommi 'lõhkekeha; kella-, kaalupomm' < sks Bombe

• Esmamaining: Käsu Hans 1708
• Vana kirjakeel: (Käsu Hans 1708: 310) Tulli-Tarw mul lasti siße, Tükki-Mürrin ning Pombi Häl; (Hupel 1818: 189) pompe r. d. 'Pumpe, Pombe, Bombe'; (Masing 1821: 241) Paisati siis wenne leerist kahhe päwaga, kolm tuhhat pombi [Narva linna]; (Lunin 1853: 146) pom d. 'бомба'; pompe r. d. 'пумпа; бомба'
• Murded: pomm, pommi 'lõhkekeha; ümar metallese' S Mar Mär Kse Tor Ris JMd Tür Koe VJg I Ksi Plt KJn; pomm, `pommi R; pom´m, pommi (-m´m-) Muh Var PäLõ M TLä San V (EMS VII: 646)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pomb, pommi 'Bombe'; pomm, pommi '= pomb'; Wiedemann 1893: 846 pomb, pommi (pomm, bomb) 'Bombe'; pomm, -i '= pomb'; EÕS 1930: 802 pomm '(Bombe); seinakellal, kaalul (Gewicht)'; ÕS 1980: 526 pomm; Tuksam 1939: 164 Bombe 'pomm'
• Käsitlused: < sks Bombe 'pomm' (EEW 1982: 2128; Raun 1982: 126; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt bu͠mba Bombe, Ball, Kugel (Sehwers 1953: 20); lt bumba Bombe (VLV 1944: 123); lt bumba pomm (ELS 2015: 649);
• Sugulaskeeled: sm pommi [1677 bombi] < rts bomb (Häkkinen 2004: 943); vdj bomba, bombi pomm; бомба (VKS: 166)

puht, puhi 'köiesebidus' < rts bukt, sks Bucht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puht, puhi 'köiesebidus' Kuu Hlj Lüg Jõh Khk Krj Emm JõeK (EKI MK; EMS VII: 808)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 976 *puht, puhi (P) 'Buchte'; Wiedemann 1893: 885 *puht, puhi (P) 'Buchte'; ÕS 1980: 544 puht 'mer. kokkukeritud (ja seotud) ots'; Tuksam 1939: 175 Bucht 'merekäär, abajas'
• Käsitlused: < sks Bucht (EEW 1982: 2205); < sks Bucht 'kõverus, köielooge', rts bukt 'trossisilmus; kõverus' (EES 2012: 389)

puhv, puhvi 'puhevil osa (rõival)' < sks Puff

• Murded: puhv, puhvi 'puhevil osa rõival' Khk Iis Plt Trv(-h´v) (EMS VII: 814)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 851 puhv 'mau (Bausch)'; ÕS 1980: 544 puhv '(rõival)'; Tuksam 1939: 777 Puffärmel 'puhvitud varrukas'; puffen 'puhvima,mauitama'; puffig 'puhviline, puhvis'
• Käsitlused: < sks Puff 'tuhm hääl, löök; puhv' (EEW 1982: 2208; EES 2012: 390); < sks Puff- 'puhv' (‹ sks Puffärmel 'puhvkäis') (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm puhvi [1900-luv.] < rts puff (Häkkinen 2004: 964)

puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
• Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
• Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)

pult, puldi 'kõnetool' < sks Pult

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 *pul´t, pul´di '= pulpet'; Wiedemann 1869: 982 *pulpet, -i 'Pult, Schreibepult'; Wiedemann 1869: 1671 nōdi-pul´t 'Notenpult'; Wiedemann 1893: 891 *pulpet, -i (pul´t) 'Pult, Schreibepult'; *pul´t, pul´di '= pulpet'; nōdi-pul´t 'Notenpult'; EÕS 1930: 855 pult '(Pult)'; ÕS 1980: 546 pult; Tuksam 1939: 777 Pult 'pult'
• Käsitlused: < sks Pult 'pult' (EEW 1982: 2223; EKS 2019)
• Läti keel: lt pulpits, pulpete, puloiete, pulpiets Pult < mnd. pulpite 'Pult (zum Auflegen der Bücher usw.)' (Sehwers 1953: 96); lt pulte Pult (VLV 1944: 404); lt pults pult (ELS 2015: 668);
• Sugulaskeeled: sm pulpetti [1853] koululaisten kirjoituspöytä < rts pulpet (Häkkinen 2004: 970)

pumat, pumati 'võie' < sks Pomade

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 *pummat, -i 'Pommade'; Wiedemann 1869: 1628 *pomad, -i 'Pommade'; hūle-pomad 'Lippenpommade'; Wiedemann 1893: 892 *pumad, -i '= pummat'; *pummat, -i (pumad) 'Pommade'; EÕS 1930: 855 pumat 'habeme-, juuksevõie (Pomade)'; ÕS 1980: 546 pumat '(võie)'; Tuksam 1939: 763 Pomade 'pumat'
• Käsitlused: < sks Pomade 'pumat' (EEW 1982: 2224; EKS 2019)
• Läti keel: lt pomāde Pomade (VLV 1944: 398); lt pomāde pumat (ELS 2015: 668);
• Sugulaskeeled: vdj pomadi pumat; помада (VKS: 946)

pupe, pupe 'nukk' < sks Puppe

• Esmamaining: Jannsen 1867
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 219) muk, -ka d. 'die Puppe'; (Jannsen 1867) 08.03: rietest, kedda seal innimesse surusse puppide selga pannakse
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 *pupp, pupi 'Puppe'; Wiedemann 1893: 896 pupp, pupa, pupe, pupi 'Puppe'; pupel, pupli 'Puppe'; EÕS 1930: 862 [pupe] 'vt. nukk'; ÕS 1980: 548 pupe 'van. nukk'; Tuksam 1939: 778 Puppe 'nukk; fam. titt'
• Käsitlused: < sks Puppe 'nukk' (EEW 1982: 2235b; Raun 1982: 131; EES 2012: 393; EKS 2019)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

puts, putsi 'vulva' < sks Putze, vrd kasks putz, puts

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 251) puts r., d. 'das weibliche Geburtsglied'; (Hupel 1818: 197) puts r., d. 'weibliche Geburtsglied'; (Lunin 1853: 152) puts r., d. 'женскiй дѣтородный удъ'
• Murded: puts, `putsi Jõe Kuu Lüg Vai; put´s, putsi S sporL Ris HJn Koe Kad Rak VJg Sim Iis Ksi Lai Plt M TLä V(put´š Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s, putsi 'weibliche Scham'; Wiedemann 1893: 901 put´s, putsi 'weibliche Scham';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
• Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' (EEW 1982: 2255); < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' (EES 2012: 396); < sks putze 'naise suguelund' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: lvS puts (SLW 2009: 156); lv put̄´š Pfütze < sks (Kettunen 1938: 320)

putt, puti 'kala (Pleuronectes Flefus)' < sks Butte, Bsks Butte

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: put´t, puti 'ärapoonud angerjas; lest, kammeljas' Pöi Aud Pär Tor Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 994 *put´t´, put´i 'Butte'; Wiedemann 1893: 901 *put´t´, put´i 'Butte';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben but 'Plattfisch, Scholle'; MND HW I but, butte 'Butt (Fisch)'; Hupel 1795: 41 Butte, die 'eine bekannte Fischart (Pleuronectes Flefus)'
• Käsitlused: < Bsks Butte (Fisch) (EEW 1982: 2255); < sks Butt (Mäger 1976: 92); < sks Butte (Kendla 2014: 190)
• Läti keel: lt bute Butte < nd. butt (Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 22)

ramp, rambi 'lavapõrand' < sks Rampe

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1014 ramp 'lampiderida näitelava esiäärel'; ÕS 1980: 573 ramp 'lavapõranda eesserv, mis varjab lampe; kaldtee'; Tuksam 1939: 785 Rampe 'ramp, lavapõranda eesserv; kaldtee'; Rampenlicht 'rambivalgus'
• Käsitlused: < sks Rampe 'kallak; lavapõranda eesserv' (EEW 1982: 2408; EKS 2019)
• Läti keel: lt (skatuves) rampa Rampe (VLV 1944: 407); lt (skatuves) rampe ramp (ELS 2015: 707);
• Sugulaskeeled: sm ramppi [1865] < rts ramp (Häkkinen 2004: 1021)

rumm, rummi 'alkohoolne jook' < sks Rum

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Masing 1816: 38) Rum mis Jamaikas tuakse
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 *rumm, -i 'Rum'; Wiedemann 1893: 987 *rumm, -i 'Rum'; EÕS 1937: 1169 rumm 'jook (Rum)'; ÕS 1980: 602 rumm '(alkohoolne jook)'; Tuksam 1939: 821 Rum 'rumm (viin)'
• Käsitlused: < sks Rum 'rumm' (EEW 1982: 2554; EKS 2019)
• Läti keel: lt rums Rum (VLV 1944: 428); lt rums rumm (ELS 2015: 740);
• Sugulaskeeled: sm rommi [1766] < rts rum (‹ ingl rum) (Häkkinen 2004: 1059)

sumpt, sumpti 'tsunft' < sks Zunft

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 *sumpt, sumpti 'Zunft'; *sunhwt, -i 'Zunft'; Wiedemann 1893: 1090 *sumpt, sumpti 'Zunft'; Wiedemann 1893: 1091 *sunhwt, -i 'Zunft'; EÕS 1937: 1453 sumpt '= tsunft'; 1576 tsunft '[vanemaaegne] kinnine käsitööliste korporatsioon, gild; kildkond, suletud ring'; ÕS 1980: 665 sumpt 'van. tsunft'; Tuksam 1939: 1159 Zunft 'tsunft, sumpt; korporatsioon'
• Käsitlused: < sks Zunft (EEW 1982: 2919; Raun 1982: 163)
• Läti keel: lt cunfte Zunft (von Handwerkern) (VLV 1944: 676); lt cunfte tsunft (ELS 2015: 907)

supp, supi 'leem' < sks Suppe

• Esmamaining: Warg 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 241) Lêm/e 'Suppe'; (Warg 1781: 500) lasse neid sellesamma wee sees keeta, kunni need suppiga segaseks lähwad; (Masing 1821: 54) kui üllesärkas, pallus sutäis wina, soja suppi, ja nattikest solasr senna kõrwa
• Murded: supp (-p´p), supi eP eL; supp, suppi R(subi Kuu) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1205 supp, supi 'Suppe'; Wiedemann 1893: 1091 supp, supi 'Suppe'; EÕS 1937: 1456 supp 'leem'; ÕS 1980: 666 supp; Tuksam 1939: 953 Suppe 'supp'
• Käsitlused: < Bsks Suppe (Raun 1982: 163); < sks Suppe 'supp' (EEW 1982: 2922; EES 2012: 489; EKS 2019)
• Läti keel: lt zupa Suppe (Sehwers 1953: 165); lt zupa Suppe; auch zur Bezeichnung anderer Flüssig- resp. Feuchtigkeit gebraucht < mnd. sûpe 'sorbicium' (Jordan 1995: 112); lt zupa Suppe (VLV 1944: 515); lt zupa supp (ELS 2015: 814);
• Sugulaskeeled: sm soppa [1776] keitto, liemi; karjan ruokaseos; sekasotku / Suppe; Futterbrei; Durcheinander < rts soppa (‹ kasks soppe, suppe ’keitto; leipäraaste t. -palat (keitossa)’; krj soppa < sm (SSA 3: 200); is suppu (Hev, Kos, Len) supp (Laanest 1997: 187); lv zup̄, (SjW) sup̄ 'Suppe' < sks (Kettunen 1938: 402); lv zup supp, zupa (LELS 2012: 378)

timp, timbu 'saiake' < Bsks Timpf

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: timp, `timbu 'saiake' Kuu VNg; timp, timbu Mär Kei Juu JMd (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1280 timp, timbu 'Timpf'; timp-sai '„Timpfweck“'; Wiedemann 1893: 1158 timp, timbu 'Timpf'; timp-sai '„Timpfweck“'; EÕS 1937: 1548 timp, timbu 'timpsai'; timpsai '= timpu'; ÕS 1980: 713 timpsai '= timpu';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben timpe 'Zipfel, Ende, bes. von Kleidungsstücken und vom Brode'; Grimm timpenbrot 'eine art rundstück mit kleinen zipfeln'; Hupel 1795: 238 Timpfweck, Timpfwecken 'ein kleines mit 4 hervorragenden Spitzen versehenes Waizenbrodchen'
• Käsitlused: < ? kasks timpe 'Timpf' (EEW 1982: 3175; Raun 1982: 177); < Bsks Timpf[wecken] 'nelja tipuga saiake' ~ asks timpe 'ots, tipp, nurk' (EES 2012: 530-531); < Bsks Timpweck ~ Timpfweck 'timpu' (EKS 2019)

tulp, tulbi 'kevadine sibullill (Tulipa)' < sks Tulpe

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 8) Selle Kuu sissen woip - - Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid, Arzissid, Wiolid ehk Winalillit etc.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1219 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1230 *tūlip, tūlipa 'Tulpe'; EÕS 1937: 1585 tulp 'taim (Tulipa; Tulpe)'; ÕS 1980: 737 tulp; Tuksam 1939: 979 Tulpe 'tulp'
• Käsitlused: < sks Tulpe 'tulp' (EEW 1982: 3351; Raun 1982: 184; EES 2012: 553; EKS 2019)
• Läti keel: lt tul̃pe, tulpans Tulpe < dt. Tulpe, Tulipan (im 17. Jh.) (Sehwers 1953: 146); lt stulpane Päonie (paeonia officinalis) < dt. Tulipan 'Tulpe' (Sehwers 1953: 126); lt tulpe Tulpe (VLV 1944: 534); lt tulpe tulp (ELS 2015: 915);
• Sugulaskeeled: sm tulppaani [1773] < rts tulpan (Häkkinen 2004: 1349)