[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hunn, hunni 'rändhõimu liige' < sks Hunne

• Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 35 hunnid 'Soomesugu rahwas, kes 5 aastasajal üle Kesk- ja Ida-Europa walitsesiwad'; EÕS 1925: 103 hunn '(mongoli tõugu rahva liige)'; ÕS 1980: 168 hunnid 'aj. Aasia päritolu rändhõimud'; VL 2012 hunnid '(hiina k xiongnu)'; Tuksam 1939: 514 Hunne, Hunnin 'hunn'
• Käsitlused: < sks Hunne (EEW 1982: 405)
• Sugulaskeeled: sm hunni [1747 hunniterit] < rts hunn (Häkkinen 2004: 218)

munt, mundi 'lõug; suudlus' < sks Mund

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: mun´t, mundi 'lõuaots' Sa (EMS VI: 187); mun´t, mundi 'lõug' Khk (EKI MK); munt, mundi 'lastek musi, suudlus' Hi; munt, `mundu sporR; mun´t, mun´du Hel (EMS VI: 187); munts, `muntsu 'lastek musi, suudlus' Ris VNg (EMS VI: 187); mundi abe 'lõuahabe' Khk (EMS VI: 182)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 629 mun´t, mun´di (D) 'vgl. sū'; anna mun´ti '= anna sūd'; Tuksam 1939: 692 Mund 'suu'

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

pinn, pinni 'rooli käepide' < sks Pinne

• Murded: pin´n, pinni 'rooli käepide, helmar' Mus Emm Phl Tõs Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 599 roolipinn '= roolipuu'; Tuksam 1939: 756 Pinne (Handgriff) '[aeru-, rooli]käepide';
• Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 617 Pinne 'Ruderpinne (auch Steuerpinne)'
• Käsitlused: < sks Pinne 'kleiner Stift. kleine Nadel' (EEW 1982: 2067); < kasks pin, pinne, sks Pinne (Raun 1982: 122); < sks Pinne (EES 2012: 371)

puht, puhi 'köiesebidus' < rts bukt, sks Bucht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puht, puhi 'köiesebidus' Kuu Hlj Lüg Jõh Khk Krj Emm JõeK (EKI MK; EMS VII: 808)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 976 *puht, puhi (P) 'Buchte'; Wiedemann 1893: 885 *puht, puhi (P) 'Buchte'; ÕS 1980: 544 puht 'mer. kokkukeritud (ja seotud) ots'; Tuksam 1939: 175 Bucht 'merekäär, abajas'
• Käsitlused: < sks Bucht (EEW 1982: 2205); < sks Bucht 'kõverus, köielooge', rts bukt 'trossisilmus; kõverus' (EES 2012: 389)

puhv, puhvi 'puhevil osa (rõival)' < sks Puff

• Murded: puhv, puhvi 'puhevil osa rõival' Khk Iis Plt Trv(-h´v) (EMS VII: 814)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 851 puhv 'mau (Bausch)'; ÕS 1980: 544 puhv '(rõival)'; Tuksam 1939: 777 Puffärmel 'puhvitud varrukas'; puffen 'puhvima,mauitama'; puffig 'puhviline, puhvis'
• Käsitlused: < sks Puff 'tuhm hääl, löök; puhv' (EEW 1982: 2208; EES 2012: 390); < sks Puff- 'puhv' (‹ sks Puffärmel 'puhvkäis') (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm puhvi [1900-luv.] < rts puff (Häkkinen 2004: 964)

puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
• Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
• Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)

pult, puldi 'kõnetool' < sks Pult

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 *pul´t, pul´di '= pulpet'; Wiedemann 1869: 982 *pulpet, -i 'Pult, Schreibepult'; Wiedemann 1869: 1671 nōdi-pul´t 'Notenpult'; Wiedemann 1893: 891 *pulpet, -i (pul´t) 'Pult, Schreibepult'; *pul´t, pul´di '= pulpet'; nōdi-pul´t 'Notenpult'; EÕS 1930: 855 pult '(Pult)'; ÕS 1980: 546 pult; Tuksam 1939: 777 Pult 'pult'
• Käsitlused: < sks Pult 'pult' (EEW 1982: 2223; EKS 2019)
• Läti keel: lt pulpits, pulpete, puloiete, pulpiets Pult < mnd. pulpite 'Pult (zum Auflegen der Bücher usw.)' (Sehwers 1953: 96); lt pulte Pult (VLV 1944: 404); lt pults pult (ELS 2015: 668);
• Sugulaskeeled: sm pulpetti [1853] koululaisten kirjoituspöytä < rts pulpet (Häkkinen 2004: 970)

punkt, punkti 'kirjavahemärk; arvestus- või hindamisühik' < sks Punkt

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 195) punkt, -i r. d. 'Punkt, Punktum'; (Masing 1823: 196) egga olle nemmad ka ühtigi kirja wahhetähtedest teädnud, ei kommast, ei punktist; (Lunin 1853: 151) punkt, -i r. d. 'точка, пунктъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 puṅkt, -i 'Punkt, Satz, Periode'; Grenzstein 1884: 118 punkt (Punkt) 'kirjamärk, tarwitatakse lause lõpul'; Wiedemann 1893: 895 puṅkt, -i 'Punkt, Satz, Periode'; EÕS 1930: 861 punkt 'täpp; koht'; ÕS 1980: 547 punkt; Tuksam 1939: 777 Punkt 'punkt, täpp; asjaolu, seik'
• Käsitlused: < sks Punkt 'punkt' (EEW 1982: 2231; EKS 2019)
• Läti keel: lt punkts, punkte Punkt (Sehwers 1953: 97); lt Punkt punkts (VLV 1944: 404); lt punkts punkt (ELS 2015: 670)

pupe, pupe 'nukk' < sks Puppe

• Esmamaining: Jannsen 1867
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 219) muk, -ka d. 'die Puppe'; (Jannsen 1867) 08.03: rietest, kedda seal innimesse surusse puppide selga pannakse
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 *pupp, pupi 'Puppe'; Wiedemann 1893: 896 pupp, pupa, pupe, pupi 'Puppe'; pupel, pupli 'Puppe'; EÕS 1930: 862 [pupe] 'vt. nukk'; ÕS 1980: 548 pupe 'van. nukk'; Tuksam 1939: 778 Puppe 'nukk; fam. titt'
• Käsitlused: < sks Puppe 'nukk' (EEW 1982: 2235b; Raun 1982: 131; EES 2012: 393; EKS 2019)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

puts, putsi 'vulva' < sks Putze, vrd kasks putz, puts

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 251) puts r., d. 'das weibliche Geburtsglied'; (Hupel 1818: 197) puts r., d. 'weibliche Geburtsglied'; (Lunin 1853: 152) puts r., d. 'женскiй дѣтородный удъ'
• Murded: puts, `putsi Jõe Kuu Lüg Vai; put´s, putsi S sporL Ris HJn Koe Kad Rak VJg Sim Iis Ksi Lai Plt M TLä V(put´š Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s, putsi 'weibliche Scham'; Wiedemann 1893: 901 put´s, putsi 'weibliche Scham';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
• Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' (EEW 1982: 2255); < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' (EES 2012: 396); < sks putze 'naise suguelund' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: lvS puts (SLW 2009: 156); lv put̄´š Pfütze < sks (Kettunen 1938: 320)

putt, puti 'kala (Pleuronectes Flefus)' < sks Butte, Bsks Butte

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: put´t, puti 'ärapoonud angerjas; lest, kammeljas' Pöi Aud Pär Tor Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 994 *put´t´, put´i 'Butte'; Wiedemann 1893: 901 *put´t´, put´i 'Butte';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben but 'Plattfisch, Scholle'; MND HW I but, butte 'Butt (Fisch)'; Hupel 1795: 41 Butte, die 'eine bekannte Fischart (Pleuronectes Flefus)'
• Käsitlused: < Bsks Butte (Fisch) (EEW 1982: 2255); < sks Butt (Mäger 1976: 92); < sks Butte (Kendla 2014: 190)
• Läti keel: lt bute Butte < nd. butt (Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 22)

sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
• Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)

vunk, vungi 'hoog, ind' < sks Schwung

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vunk (-n´-) 'hoog; kiire minek' Lüg Mus Kaa Krj Emm Rid Kul Saa Juu Krk Nõo Ote San sporV(vun´g Plv); svunk Kaa; vunkratas(s) 'hooratas' Lüg Khk Kaa Pöi Emm Mar Kse Tõs Tor Juu JMd VJg Iis San Krl Har Plv Vas; vonkratas Tor; ponkratas Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1025 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; Wiedemann 1893: 929 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; rammu-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; hōg-ratas, hōu-ratas 'Schwungrad'; ÕS 1980: 800 vunk 'kõnek. hoog'; Tuksam 1939: 883 Schwung 'hoog, van. fam. vunk'
• Käsitlused: < sks Schwung 'hoog' (EEW 1982: 3928; EKS 2019); < sks Schwung 'hoog; vaimustus; liikumiskaar' (EES 2012: 614)
• Läti keel: lt švuñka Schwingung < dt. Schwung 'starke Schwingung' (Sehwers 1953: 141); lt sar. švunka, spars vunk (ELS 2015: 1021)