[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kraad, kraadi 'pügal' < sks Grad

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 7) et se Ilma-Glaas, mes Külma ja Lämmit näütap, ei kunnagi ülle wiis Gradit ehk Tähhet ei lähhä; (Masing 1822: 36) õhto kello pool kahheksa [oli] 5 gradi soja
• Murded: kraad (-d´) '(temperatuuri) mõõtühik; mõõteriist' R Jäm Ans Emm Khn Tor sporK I; kraat (-t´) Lüg Vai Var Tõs Khn Aud Trv TLä Kam V; raad (-d´) Khk Vll Pöi Vän Tor Saa KJn Trv Hls (EMS III: 778)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 *krāt´, krādi 'Grad'; Grenzstein 1884: 70 kraad (Grad) 'ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus'; Wiedemann 1893: 386 *krāt´, krādi 'Grad'; ÕS 1980: 306 kraad; VL 2012 kraad '(‹ ld gradus 'aste, samm')'; Tuksam 1939: 423 Grad 'kraad, pügal; aste'
• Käsitlused: < sks Grad 'kraad' (EKS 2019)
• Läti keel: lt grads Grad (VLV 1944: 248); lt grāds kraad (ELS 2015: 342);
• Sugulaskeeled: vdj graadussa, graadussi kraad; градус (VKS: 235)

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

prann, pranni 'narmas' < Bsks Franje

• Murded: pranń, pran´ni 'narmas' Ris; prann, `pranni Lüg Jõh; prani, pl. pranid VNg Jõh IisR VMr Kad Iis; pranje Hag; prän´nid LNg (EMS VII: 734)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 872 pran´n´, pl. pran´n´id 'Franzen'; EKSS 4: 388 prann 'murd. narmas';
• Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Franje 'Franse (Graf 1958)'
• Käsitlused: < ? sks Franze ~ ? kasks frense (EEW 1982: 2164); < Bsks Franje 'narmas' (Uibo 2023: 1008)

raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg, rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg, rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
• Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' (Mäger 1967: 143); < sks Holzschrat 'pasknäär' (EES 2012: 412)

ramp, rambi 'lavapõrand' < sks Rampe

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1014 ramp 'lampiderida näitelava esiäärel'; ÕS 1980: 573 ramp 'lavapõranda eesserv, mis varjab lampe; kaldtee'; Tuksam 1939: 785 Rampe 'ramp, lavapõranda eesserv; kaldtee'; Rampenlicht 'rambivalgus'
• Käsitlused: < sks Rampe 'kallak; lavapõranda eesserv' (EEW 1982: 2408; EKS 2019)
• Läti keel: lt (skatuves) rampa Rampe (VLV 1944: 407); lt (skatuves) rampe ramp (ELS 2015: 707);
• Sugulaskeeled: sm ramppi [1865] < rts ramp (Häkkinen 2004: 1021)

raps, rapsi 'õlikaalikas (Brassica napus oleifera)' < sks Raps

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1023 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; Wiedemann 1893: 927 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; EÕS 1930: 1020 raps 'bot., agr. õlikaalikas (Raps[kohl], Kohlraps)'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 786 Raps 'õlikaalikas, raps'
• Käsitlused: < sks Raps 'raps' (EEW 1982: 2416; EES 2012: 834; EKS 2019)
• Läti keel: lt rapši Raps (brassica napus) (Sehwers 1953: 98); lt rapsis raps, õlikaalikas (ELS 2015: 708);
• Sugulaskeeled: sm † rapsi < rts raps (‹ sks Raps) (Häkkinen 2004: 1083)
• Vt rüps

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood. tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr. tõug; biol. teat. liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
• Käsitlused: < sks Rasse 'rass' (EEW 1982: 2420; EKS 2019)
• Läti keel: lt rase Rasse (VLV 1944: 408); lt rase rass (ELS 2015: 709)