[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

iibis, iibise 'lõunamaine lind (Threskiornis aethiopicus)' < sks Ibis

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 77) Muu elajatest on tähtjad /--/ jaanalind, iibis, krokutil ja palju muid.
• Murded: iibiss '(pikakoivaline) lind' Lüg KodT Pst (EMS I: 890)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 144 *ībis, -e 'Ibis'; Wiedemann 1893: 131 *ībis, -e 'Ibis'; EÕS 1925: 116 iibis '(lind)'; ÕS 1980: 180 iibis 'zool. lind (Threskiornis aethiopicus)'; VL 2012 iibis '(kr ibis ‹ egiptuse k)'; Tuksam 1939: 517 Ibis 'iibis (lind)'
• Käsitlused: < sks Ibis '(Vogel)' (EEW 1982: 494)
• Läti keel: lt ibis Ibis (VLV 1944: 285);
• Sugulaskeeled: sm iibis [1864 ibis] < rts ibis ~ lad ībis (Häkkinen 2004: 149)

iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch

• Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
• Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
• Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)

krabi, krabi 'kümnejalaline vähk; merikilk (Carcinus Maenas)' < sks Krabbe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krabi 'merikilk' Hää; rabi Pha Jaa Aud Hää (EMS III: 795)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabi 'Krabbe (Carcinus Maenas)'; *krabbe 'Krabbe'; Wiedemann 1893: 383 krabi 'Krabbe (Carcinus Maenas)'; *krabbe 'Krabbe'; EÕS 1925: 274 krabi 'zool. (vähk) (Krabbe)'; ÕS 1980: 306 krabi 'zool. (vähk)'; VL 2012 krabi '(sks Krabbe)'; Tuksam 1939: 588 Krabbe 'krabi (vähk)'
• Käsitlused: < sks Krabbe 'krabi' (EEW 1982: 976; EES 2012: 181; EKS 2019)
• Läti keel: lt krabis ein Seefisch bei Libau < nd. krabbe 'die kleinste Art Seekrebse' (Sehwers 1953: 56); lt krabis krabi (ELS 2015: 343);
• Sugulaskeeled: sm rapu [Agr] < rts krabba (Häkkinen 2004: 1027); is kraʙi (Kos) vähk (Laanest 1997: 82)

rihv, rihva 'soon, õnar' < sks Riefe

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1097 rihv '(palgi sisse raiutud) pikirenn, vara (samba pinnal) (Riefe, Kehle, Kannelüre)'; ÕS 1980: 590 rihv, -a 'ehit. kannelüür, kaunistav pikivaoke (sambal)'; Tuksam 1939: 810 Riefe 'rihv, kiits, vara'
• Käsitlused: < sks Riefe 'rihv, renn, õnar, soon' (EEW 1982: 2470; EES 2012: 426; EKS 2019)

riil, riili 'riiv' < Bsks Riegel, Rigel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli/Telg 'Rigel'; (Hupel 1780: 452) pöör, tabba r. d. 'Riegel'; tölg r. 'ein hölzerner Riegel'
• Murded: riil, riili 'riiv' Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein'; Wiedemann 1893: 963 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel ~ asks rīgel (EEW 1982: 2476); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428)
• Sugulaskeeled: sm reikeli (reekeli, riikeli) [1880] salpa / Riegel < rts regel, rigel (‹ sks Riegel resp. kasks regel) (SSA 3: 60); lv drēgǝl´ Riegel (Kettunen 1938: 40)

riiv, riivi 'sulgemisvahend' < sks Riegel

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 159, 160) riiw, -i r. d. 'связъ; деревянная задвижка'; riwid r. 'связи, пазы'
• Murded: riiv, `riivi Kuu VNg Lüg Vai; riiv, riivi Sa Muh Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn M TMr Krl Har Rõu Plv; riib, riibi Nis Juu; riim, riimi San Har; triiv Kuu Jäm Khk; kriiv, kriivi Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; Wiedemann 1893: 964 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; EÕS 1930: 1109 riiv 'ka anat. (Riegel)'; ÕS 1980: 591 riiv '(sulgemisvahend)'; Tuksam 1939: 810 Riegel 'riiv; põikpuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel 'riiv' (EEW 1982: 2483; EKS 2019); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428); < ee riibuma (Raun 1982: 142)
• Sugulaskeeled: lv drēgõl riiv; aizbīdnis, aizšaujamo (LELS 2012: 55)

rips, ripsi 'riidesort' < sks Rips

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; Wiedemann 1893: 958 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; EÕS 1937: 1122 rips '(riie)'; ÕS 1980: 594 rips 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 812 Rips 'rips (riie)'
• Käsitlused: < sks Rips 'rips' (EEW 1982: 2498; EKS 2019)
• Läti keel: lt ripss Rips (VLV 1944: 422)

tihi, tihi 'võte (kaardimängus)' < sks Stich

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tihi (-e) '(kaardimängus)' Lüg Mär Han Tor Iis KJn Plv; tiht (-h´-) Kaa Vll Har; tihk Trv; stihi Iis (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1274 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 1153 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; EÕS 1937: 1544 tihi 'võte (kaardimängus)'; ÕS 1980: 710 tihi '(kaardimängus)'; Tuksam 1939: 934 Stich '[beim Kartenspiel] võte, tihi'
• Käsitlused: < sks Stich 'piste, torge; tihi' (EEW 1982: 3147; Raun 1982: 175; EES 2012: 526; EKS 2019)
• Läti keel: lt stiķis der Stich beim Kartenspiel (Sehwers 1953: 122); lt stiķis (beim Kartenspielen) (VLV 1944: 502); lt (kāršu spēlē) stiķis tihi (ELS 2015: 884);
• Sugulaskeeled: sm tikki [1865] korttipelitermi < rts stick (Häkkinen 2004: 1312)