|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
hiina, hiina 'Hiinast pärit' < sks China
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: iina 'Hiinast pärit, Hiinaga seotud' eP M T; iinä Vig Vil Trv; `iina R(`hiina Kuu); hiina V(heina Se) (EMS I: 899)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 144 *Hīna 'China'; hīna-kōr´ 'Chinarinde'; hīna-pulber 'Chinapulver'; Wiedemann 1893: 133 *Hīna 'China'; hīna-kōr´ 'Chinarinde'; hīna-pulber 'Chinapulver'; EÕS 1925: 95 hiina [keel, rahvas]; ÕS 1980: 160 hiina [keel, tee]; Tuksam 1939: 179 *Hīna 'China'
- Käsitlused: < sks China (EEW 1982: 343)
- Läti keel: lt ķīniešu hiina (ELS 2015: 158)
hümn, hümni 'ülistuslaul' < sks Hymne
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 75) Himne ehk Himnus on üks waimolik kitusse laul. /--/ Himnedest oleks mele tulletada: Sind Jummal kidame
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 132 *himne; himnus 'Hymne'; Grenzstein 1884: 38 hümne (Hymne) 'wägew, kõrgemõtteline laul, nagu „Jumal keisrit kaitse sa“'; Wiedemann 1893: 1275 *hümne 'Hymne'; Wiedemann 1893: 120 *himne; himnus 'Hymne'; Suurkask 1908: 35 hümnus 'wägew, kõrgemõtteline kiituselaul, riigilaul'; EÕS 1925: 111 hümn 'lüüriline luuletus, mis väljendab pidulikke, ülevaid tundmusi, usuline ülistuselaul'; ÕS 1980: 176 hümn; VL 2012 hümn '(kr hymnos 'kiituslaul')'; Tuksam 1939: 516 Hymne 'hümn; (kirchlich) kiituslaul'
- Käsitlused: < sks Hymne 'hümn' (EEW 1982: 470; EKS 2019)
- Läti keel: lt himna Hymne (VLV 1944: 285); lt himna hümn (ELS 2015: 178);
- Sugulaskeeled: sm hymni [1865] < rts hymn (Häkkinen 2004: 230); vdj gimna hümn; гимн (VKS: 231); lv himn hümn; himna (LELS 2012: 66)
kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
- Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)
kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner
- Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
- Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)
püüne, püüne 'näitelava; tribüün' < sks Bühne
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 972 [püüne] 'vt. näitelava'; EKSS 4: 655 püüne 'kõnek. läitelava'; Tuksam 1939: 175 Bühne 'lava, tribüün, estraad'
- Käsitlused: < sks Bühne 'platvorm; (näite)lava' (EES 2012: 409); < sks Bühne 'lava, tribüün, estraad' (EKS 2019)
salong, salongi 'esinduslik ruum' < sks Salon
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 *sāloṅg, -i 'Salon'; Grenzstein 1884: 130 salong (Salon) 'saal, seltsituba, ruumikas kammer'; Wiedemann 1893: 1013 *sāloṅg, -i 'Salon'; EÕS 1937: 1250 salong '(Salon)'; ÕS 1980: 615 salong; Tuksam 1939: 826 Salon 'salong'
- Käsitlused: < sks Salon 'salong' (EKS 2019)
- Läti keel: lt salons Salon (VLV 1944: 431); lt salons salong (ELS 2015: 758);
- Sugulaskeeled: sm salonki [1877] < rts salong (Häkkinen 2004: 1112)
savann, savanni 'troopiline rohtla' < sks Savanne
- Esmamaining: Jakobson 1868
- Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 81) Senegambias on kordamööda kõrbesi, põliseid metsasi, rohtlagendikusi (sawannid) ja wiljamaid ükstõise kõrwas.
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1641 *sawann, -e 'Savanne'; Wiedemann 1893: 1010 *sawann (sawanne), -e 'Savanne'; EÕS 1937: 1276 savann 'geogr. troopikamaa võsa- ja rohumaistu (Savanne)'; ÕS 1980: 621 savann 'geogr. harvade puudega troopiline rohtla'; Tuksam 1939: 831 Savanne 'savann, puisrohtla'
- Käsitlused: < sks Savanne 'savann' (EKS 2019)
- Läti keel: lt savanna savann (ELS 2015: 763);
- Sugulaskeeled: sm savanni [1865] < ? rts savan (Häkkinen 2004: 1132)
sebra, sebra 'vöödiline Aafrika loom (Equus)' < sks Zebra
- Esmamaining: Kreutzwald 1850
- Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1850: 133) Mõñe tunni pärrast ollid meie küttid ulga ellajaid tapnud, kui kwaggad, tsebrad, Antiloped, irwed; (Jakobson 1868: 77) Muu elajatest on tähtjad /--/ antiloope, sebra, kaelkirjak, jaanalind /--/ ja palju muid.
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142 *sēbra 'Zebra'; Wiedemann 1869: 1330 *tsēbra 'Zebra'; Wiedemann 1893: 1034 *sēbra 'Zebra'; Wiedemann 1893: 1203 *tsēbra 'Zebra'; EÕS 1937: 1284 seebra 'mägihobu (Zebra)'; ÕS 1980: 622 sebra 'zool. eeslitaoline vöödiline loom'; Tuksam 1939: 1140 Zebra 'seebra, mägihobu'
- Käsitlused: < sks Zebra ~ vn зебра (EEW 1982: 2726); < sks Zebra 'sebra' (EKS 2019)
- Läti keel: lt zebra sebra (ELS 2015: 765);
- Sugulaskeeled: sm seepra [1853] < rts sebra, zebra (Häkkinen 2004: 1134)
sekund, sekundi 'ajaühik' < sks Sekunde
- Esmamaining: Koli-ramat V 1854
- Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 8) Ta lennab Päikesse ümber 365 päwa 5 tunni 48 minnuti ja 48 sekundiga; (Erlemann 1864: 101) täis noot on nenda pik (4 sekundi) ja mitte pikkem
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 *sēkund, -i 'Secunde'; Wiedemann 1893: 1035 *sēkund, -i 'Secunde'; ÕS 1980: 627 sekund 'aja-, nurga- ja kaaremõõdu ühik'; Tuksam 1939: 889 Sekunde 'sekund'
- Käsitlused: < sks Sekunde 'sekund' (EEW 1982: 2748; EKS 2019)
- Läti keel: lt sekunde Sekunde (VLV 1944: 474); lt sekunde sekund (ELS 2015: 771);
- Sugulaskeeled: sm sekunti [1797] < rts sekund (Häkkinen 2004: 1139)
seminar, seminari < sks Seminar
- Esmamaining: Jannsen 1857
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 13.11: Seminari-koli
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 *sēminār, -i 'Seminar'; sēmināri-kōl´ 'Seminar'; Grenzstein 1884: 134 seminaar (Seminar) 'kool, milles koolmeistrid, õpetajaid etc. kaswatatakse'; Wiedemann 1893: 1031 seminār '= sēminār'; Wiedemann 1893: 1035 sēminār, -i 'Seminar'; sēmināri-kōl´ 'Seminar'; EÕS 1937: 1319; ÕS 1980: 629 seminar 'ped. üks õppetöö vorme; õpetajaid v. vaimulikke ettevalmistav õppeasutus mõnedes maades'; Tuksam 1939: 891 Seminar 'Seminar'
- Käsitlused: < sks Seminar 'seminar' (EEW 1982: 2756; EKS 2019)
- Läti keel: lt sēminārs Seminar (VLV 1944: 475); lt semiārs seminar (ELS 2015: 775);
- Sugulaskeeled: sm seminaari [1847 seminaria] < rts seminar ~ sks Seminar (Häkkinen 2004: 1142)
senat, senati 'kõrgem riigi- või kohtuorgan' < sks Senat
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: (Masing 1823: 82) Noor mees … läks Parlementi, mis Prantsus-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on, kuida Senat Peterpurris Wenne-ma üllemaks kohtuks on
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 *sēnāt, -i 'Senat'; Grenzstein 1884: 136 sinat (Senat) 'kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal'; Wiedemann 1893: 1032 *senat, -i; senāt, -i (sinat) 'Senat'; ÕS 1980: 630 senat 'aj. riiginõukogu Vana-Roomas; kõrgem kohtuorgan Venemaal; pol. ülemkoda USA-s jm.'; Tuksam 1939: 891 Senat 'senat'
- Käsitlused: < sks Senat 'senat' (EEW 1982: 2757; EKS 2019)
- Läti keel: lt senāts Senat (VLV 1944: 475); lt senāts senat (ELS 2015: 776)
siin, siini 'raudteerööbas; rattarehv' < sks Schiene
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1175 raud-sōn´, -sōne 'Eisenbahnschiene'; Wiedemann 1893: 1037 shīn´, shīni 'Schiene'; EÕS 1937: 1352 siin 'šiin, raudteerööbas; rattavits'; Tuksam 1939: 845 Schiene '(am Rade) rattarehv, -vita; (Eisenbahnschiene) [raudtee]rööbas'
- Käsitlused: < sks Schiene 'rattarehv, rööbas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šine Schiene (Sehwers 1953: 130); lt sliede Schiene (VLV 1944: 444)
sink, singi 'suitsuliha (eriti sea reieosa)' < sks Schinken
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1154 siṅk, siṅgi 'Schinken'; Wiedemann 1893: 1046 siṅk, siṅgi 'Schinken'; ÕS 1980: 640 sink; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
- Käsitlused: < sks Schinken 'sink' (EEW 1982: 2806; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
- Läti keel: lt šķiņ̃ķis der Schinken < mnd. schinke 'Schinken' (Sehwers 1953: 133); lt šķiņķis Schinken (VLV 1944: 446); lt šķiņķis sink (ELS 2015: 787);
- Sugulaskeeled: sm kinkku Schinken < rts skinka (Bentlin 2008: 124)
skaala, skaala 'astmik' < sks Skala
- Esmamaining: Tülk 1881
- Eesti leksikonid: Tülk 1881: 65 aräo-meetri skaala; Wiedemann 1893: 1054 skāla 'Scala, Tonleiter'; EÕS 1937: 1400 skaala 'astmik, airvmõõt; (kõvaduse)aste; (muusikas) heliredel, -gamma'; ÕS 1980: 643 skaala '(mõõduriista) numbrilaud; astmik'; Tuksam 1939: 901 Skala 'skaala, astmik; kraadistik'
- Käsitlused: < sks Skala 'skaala' (EEW 1982: 2832; EKS 2019)
- Läti keel: lt skala skaala (ELS 2015: 792);
- Sugulaskeeled: sm skaala [1737] < rts skala (Häkkinen 2004: 1168)
skunk, skungi 'Põhja-Ameerika kärplane (Mephitis mephitis)' < sks Skunk
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1405 skunk 'vinakärp, Põhja-Ameerika mägrataoline kärplane'; ÕS 1980: 645 skunk = skunks 'zool. karusloom'; Tuksam 1939: 902 Skunk 'skunk, vinakärp'
- Käsitlused: < sks Skunk 'skunk' (EKS 2019)
sohva, sohva 'mööbliese' < sks Sofa
- Esmamaining: Masing 1816
- Vana kirjakeel: (Masing 1816: 17) Nenda saime siis sohwa ja rendez-Vous assemele
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1164 *sohwa 'Sofa'; Grenzstein 1884: 138 sohwa (Sopha) 'polsterdatud toolisarnane iste mitme inimese tarwis'; Wiedemann 1893: 1056 *sohwa 'Sofa'; EÕS 1937: 1411 sohva; ÕS 1980: 646 sohva; Tuksam 1939: 902 Sofa 'sohva'
- Käsitlused: < sks Sofa 'diivan, sohva' (EEW 1982: 2841; Raun 1982: 159; EKS 2019)
- Läti keel: lt sōfa Sofa (VLV 1944: 480); lt sofa sohva (ELS 2015: 795);
- Sugulaskeeled: sm sohva [1853] < rts soffa (Häkkinen 2004: 1172)
soja, soja 'kaunvili, sojauba (Glycine soja)' < sks Soja
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 458) Soija 'Soi̮a'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1172 *sōja 'Soja'; Wiedemann 1893: 1063 *sōja 'Soja'; EÕS 1937: 1412 soja 'kaunvili (Glycine Soja)'; ÕS 1980: 646 soja 'bot. sojauba'; sojauba 'bot. kultuurtaim'; Tuksam 1939: 903 Sojakuchen 'sojakook'
- Käsitlused: < sks Soja 'soja' (EEW 1982: 2842; EKS 2019)
- Läti keel: lt soja soja (ELS 2015: 795);
- Sugulaskeeled: sm soija [1756] < rts soja (Häkkinen 2004: 1173)
soni, soni 'nokaga meestemüts' < Bsks Johnny-Mütze
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: soni Muh Kse Hag Lai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1416 soni '(müts)'; ÕS 1980: 648 sonimüts 'soni'
- Käsitlused: < Bsks Johnny-Mütze 'Inglise reisimüts, sportmüts' (Uibo 2007a: 308-309; EES 2012: 480); < Bsks Johnny-Mütze 'sonimüts' (EKS 2019)
- Läti keel: lt žokejcepure, žokejnīca soni (ELS 2015: 796)
- Vrd soge
sooda, sooda 'naatriumkarbonaat' < sks Soda
- Esmamaining: Jannsen 1864
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 23.12: lussika täis soda
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1172 *sōda 'Soda, Pottasche'; Wiedemann 1893: 1063 *sōda 'Soda, Pottasche'; EÕS 1937: 1418 sooda 'naatriumkarbonaat (pesusooda); naatrium-bikarbonaat (söögisooda)'; ÕS 1980: 648 sooda; Tuksam 1939: 902 Soda 'sooda'
- Käsitlused: < sks Soda 'sooda' (EEW 1982: 2855; EKS 2019)
- Läti keel: lt sōda Soda (VLV 1944: 480); lt soda sooda (ELS 2015: 796);
- Sugulaskeeled: sm sooda [1853] < rts soda (Häkkinen 2004: 1182)
sopran, soprani 'kõrge naishääl' < sks Sopran
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1175 *sōprān, -i 'Sopran'; Grenzstein 1884: 139 sopran (Sopran) 'kõige kõrgem hääl neljahäälega laulus, diskant, meestekooris esimene tenor'; Wiedemann 1893: 1059 *soprān, -i 'Sopran'; Wiedemann 1893: 1066 *sōprān, -i 'Sopran'; EÕS 1937: 1424 sopraan '= sopran (kõrgeim lauluhääl)'; ÕS 1980: 652 sopran 'muus. kõrge naishääl'; Tuksam 1939: 906 Sopran 'sopra[a]n'
- Käsitlused: < sks Sopran 'sopran' (EEW 1982: 2872; EKS 2019)
- Läti keel: lt soprāns sopran (ELS 2015: 800);
- Sugulaskeeled: sm sopraano [1865 suprani] < it soprano (Häkkinen 2004: 1185)
sorima, ma sorin '(laevas) köiega esemeid kinnitama' < sks sorren
- Murded: sorima 'trossi abil esemeid kinnitama' Emm Khn Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 652 sorima; Mereleksikon 1996: 397 soring '(asks Zurring)'
- Käsitlused: < sks sorren 'festbinden, zurren' (GMust 1948: 91); < sks sorren 'köiega kinnitama' (EES 2012: 483; EKS 2019)
spinat, spinati 'köögiviljataim (Spinacia)' < sks Spinat
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 141, 479) panne nairi-Moos ja Spinatid riddamissi lihha peäle; Pudding Pinnati Sahwtist 'Spinat Pudding von Saft'; (Lenz 1796: 8) woip Kärner siin Triip-honen ka walmis teha neid Peenrit warrajatse Porkanide, Pinnatide, Sallatide, Räddiside - - tarwis.; (Lunin 1853: 141) pinat r. d. 'шпинатъ (трава)'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pinat, -i 'Spinat'; Wiedemann 1893: 820 pinat, -i (spinat) 'Spinat'; Wiedemann 1893: 1081 *spinat, -i '= pinat'; VSS 1917: 273 spinat 'spenatti'; EÕS 1937: 1430 spinat 'pinat (toidutaim Spinacia)'; ÕS 1980: 654 spinat 'bot. köögivili (Spinacia)'; Tuksam 1939: 913 Spinat 'spinat'
- Käsitlused: < sks Spinat 'spinat' (EEW 1982: 2885; EES 2012: 484; EKS 2019)
- Läti keel: lt spināti Spinat (VLV 1944: 487); lt spināts, spināti spinat (ELS 2015: 803);
- Sugulaskeeled: sm pinaatti [1768] < vrts spinat (Häkkinen 2004: 925); sm spenatti spinat (VSS 1917: 273)
splint, splindi 'kruvi ja mutri kinnitamise vahend' < sks Splint
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1431 splint '[kruvi]suie (kruvi ja mutri kinnitamise vahend)'; ÕS 1980: 655 splint 'tehn. lõhis'; Tuksam 1939: 914 Splint 'tehn. plint [e. plint], suie, lõhis'
- Käsitlused: < sks Splint (EEW 1982: 2886)
- Läti keel: lt splinte Splinte < nd. splint 'kleines, plattes Quereisen, welches Riegeln, Bolzen usw. durch ein längliches Loch am Ende vorgesteckt wird, daß sie nicht zurückgezogen wewrden können' (Sehwers 1953: 117); lt šplinte Splint < dt. Splint 'plattes Eisen mit einer Feder, das man durch Riegel und Bolzen steckt, um dieselben festzuhalten' (Sehwers 1953: 139); lt gremzdi, nomala malka Splint (VLV 1944: 438)
sultan, sultani 'Türgi valitseja' < sks Sultan
- Esmamaining: Kreutzwald 1849
- Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1849: 111) nende Sultan Soliman II. küssis saddatuhhat kuld tukkatid luñastuse inda
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1089 sultan, -i 'Sultan'; EÕS 1937: 1452 sultan 'muhamediusuliste valitsejate, eriti Türgi keisri nimetus'; ÕS 1980: 664 sultan; Tuksam 1939: 952 Sultan 'sultan'
- Käsitlused: < sks Sultan, vrd vn cултан (EEW 1982: 2913); < sks Sultan 'sultan' (EKS 2019)
- Läti keel: lt sultāns sultan (ELS 2015: 813);
- Sugulaskeeled: sm sulttaani [1748] < rts sultan (Häkkinen 2004: 1205)
sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
- Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
- Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)
särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe
- Esmamaining: Perno Postimees 1871
- Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1871) 03.03: temma shärpe ja must kotka orden; (Haljaspõld 1933: 1286) šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt. särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
- Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' (EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019)
süit, süidi 'mitmeosaline helitöö' < sks Suite
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1487 süit 'mitmest osast järjestatud heliteos'; ÕS 1980: 679 süit 'muus. mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö'
- Käsitlused: < sks Suite (in der Musik) 'süit' (EEW 1982: 3008; EKS 2019)
- Läti keel: lt mūz. svīta süit (ELS 2015: 835)
tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
- Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)
