[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

aaria, aaria 'vokaalsoolo (ooperis vm)' < sks Arie

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 73) Arie on üks ühhehealega laulda laulotük, kus tonid hinge ollemisse ja sönnade tähhendusse järrele kokko on seatud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *ārie 'Arie'; Grenzstein 1884: 2 aarie (Arie) 'ühehäälega laulutükk tunderikka sisuga'; Wiedemann 1893: 61 *ārie 'Arie'; ÕS 1980: 21 aaria 'muus. ulatuslikum vokaalosa solistile ooperis vm.'; VL 2012 aaria '(it aria 'laul')'; Tuksam 1939: 65 Arie 'aaria';
• Saksa leksikonid: Grimm ARIE, f. erst im 18. jh. nach dem it. aria eingeführt und ganz zu entbehren, da wir schon weise haben, ahd. wîsa, mhd. wîse. weise schiede sich vom lied so gut wie arie.
• Käsitlused: < sks Arie 'aaria' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ārija Arie (VLV 1944: 51); lt ārija aaria (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: sm aaria < rts aria (Häkkinen 2004: 22)

hai, hai '(soojades meredes elunev) röövkala (Selachimorpha)' < sks Hai[fisch]

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 361) et [mõõkvaal] seda hirmsat ja ahnestajat kalla, kedda Haiks kutsutakse, ärratappab
• Murded: ai ~ aikala 'hai(kala)' Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 12 *hai-kala 'Haifisch'; Wiedemann 1893: 11 *hai-kala 'Haifisch'; EÕS 1925: 81 hai; ÕS 1980: 146 hai 'zool. (kala)'; VL 2012 hai '(holl haai)'; Tuksam 1939: 444 Haifisch 'hai[kala]';
• Saksa leksikonid: Grimm HAI, m. squalus carcharias, haifisch, nl. haai, dän. hai, schwed. haj, ein erst um die mitte des vorigen jahrh. in das hochdeutsche aufgenommenes wort
• Käsitlused: < sks Hai 'hai' (EEW 1982: 253; Hinderling 1981: 30; EKS 2019)
• Läti keel: lt haizivs Hai, Haifisch (VLV 1944: 255); lt haizivs hai (ELS 2015: 141);
• Sugulaskeeled: sm hai < rts haj (Häkkinen 2004: 160)

iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch

• Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
• Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
• Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < sks Marli

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli; VL 2012 marli '(pr marli)';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < …… '(Stoff)' (EEW 1982: 1506); < sks Marli '(van) marli' (EKS 2019)
• Läti keel: lt marle marli (ELS 2015: 479);
• Sugulaskeeled: vdj marl´a, marli marli; марля (VKS: 705)

nagi, nagi 'varn' < Bsks Knagge

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nagi 'riidevarn' R sporS sporL Ris Kei Juu JMd Koe VJg sporI Äks KJn M TLä Kam Rõu Plv (EKI MK; EMS VI: 453; Saareste II: 825); nagid 'vabed, võrkude kuivatuspuud' Jõe Kuu Hlj Mus Emm Rid Ris Kei JõeK (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 712 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; Wiedemann 1893: 645 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; EÕS 1930: 566 nagi '= varn'; ÕS 1980: 447 nagi 'varn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knagge 'Knorren, dickes Stück'; Nottbeck 1988: 44 Knagge 'Garderobe, Kleiderhaken'
• Käsitlused: < asks Knagge (EEW 1982: 1657; Hinderling 1981: 113; Raun 1982: 100); < Bsks Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk' (EES 2012: 305); < Bsks Knagge 'nagi' (EKS 2019)
• Läti keel: lt *knaģis [1638 Knaggis] Knagge < mnd. knagge (Sehwers 1918: 89, 150); lt knaģis Knagge, Handgriff an der Sense < nd. knagge 'woran man Kleider anhängt; der handgriff an der Sense' (Sehwers 1953: 53);
• Sugulaskeeled: lv kna'd´gə̑ᴅ Haken, Pflock, „Knagge“ < kasks knagge (Kettunen 1938: 141)

parh, parhi 'teat puuvillane riie' < sks Barchent

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'parh' Tõs Aud Tor Hää Saa Kod M Vas (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 848 *parhent, -i 'Barchent'; Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *parhent, -i (pargent, parh-rīe, par´k) 'Barchent'; EÕS 1930: 709 parh 'barhent, puuvillane riie (Barchent)'; ÕS 1980: 494 parh 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 113 Barchent 'barhent, parh'
• Käsitlused: < sks Barchent 'parh' (EEW 1982: 1938; EKS 2019)
• Läti keel: lt parkis Barchent < Bsks Parch 'Barchent' (Sehwers 1953: 86)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

sall, salli < sks Schal

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: sal´l, sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´, -i 'Shawl'; Wiedemann 1893: 1001 sal´l´, -i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
• Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль (EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; EES 2012: 458); < sks Schal 'sall' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šalle sall (ELS 2015: 757)

sats1, satsi 'hulk, kogu' < sks Satz

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1273 sats 'kogu (kokkukuuluvaid asju, näit. tööriistu); kurn (mune); salk, portsjon; kandam, kupatus'; ÕS 1980: 621 sats 'hulk, kogu'; Tuksam 1939: 829 Satz 'kogum, komplekt, garnituur, fam. sats'
• Käsitlused: < sks Satz 'kogum, komplekt' (EEW 1982: 2714; Raun 1982: 153; EES 2012: 462; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm satsi [1788] < rts sats 'annos, määrä' (‹ sks Satz) (Häkkinen 2004: 1129)

sats2, satsi 'volang' < sks Besatz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1008 *sat´s, -i 'Besatz'; ÕS 1980: 620 [pitsid ja] satsid; Tuksam 1939: 136 Besatz 'ääris, ääristis; volang'
• Käsitlused: < sks Besatz (EEW 1982: 2714); < sks Besatz '(kaunistav) ääris', sks Einsatz 'vahepits' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sar. volāns sats (ELS 2015: 762)

sirm, sirmi '(vihma)vari' < sks Schirm

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 29.01: sirmi takka kastist
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1156 *sir´m, -i 'Schirm'; Grenzstein 1884: 137 sirm (Schirm) 'wari, wihmawari, päewawari, tuulewari'; Wiedemann 1893: 1048 *sir´m, -i 'Schirm'; EÕS 1937: 1384 sirm 'vari, kate (lambil); lakk, nokk (mütsil); vihma- või päevavari'; ÕS 1980: 641 sirm '(vihma- või voodi)vari; mütsinokk'; Tuksam 1939: 847 Schirm 'vari, sirm'
• Käsitlused: < sks Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm' (EEW 1982: 2817; Raun 1982: 158; EES 2012: 475); < sks Schirm 'suoja' (Koponen 1998: 103); < sks Schirm 'vihma- või päevavari; mütsinokk; seenekübar'' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šir̃mis, šķirmis Schirm (Sehwers 1953: 130, 133)

soni, soni 'nokaga meestemüts' < Bsks Johnny-Mütze

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: soni Muh Kse Hag Lai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1416 soni '(müts)'; ÕS 1980: 648 sonimüts 'soni'
• Käsitlused: < Bsks Johnny-Mütze 'Inglise reisimüts, sportmüts' (Uibo 2007a: 308-309; EES 2012: 480); < Bsks Johnny-Mütze 'sonimüts' (EKS 2019)
• Läti keel: lt žokejcepure, žokejnīca soni (ELS 2015: 796)
• Vrd soge

sort, sordi 'liik, laad; headusjärk' < sks Sorte

• Esmamaining: Frey 1806
• Vana kirjakeel: (Frey 1806: 20) Rahha Sortid on meie Maal ehk höbbe- ehk wask-rahha.; (Hupel 1818: 229) sort, -i r. d. selt. 'Sorte, Art'; (Lunin 1853: 178) sort, -i r. d. 'сортъ, видъ, родъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1170 sor´t, sor´di 'Sorte, Art'; Wiedemann 1893: 1061 sor´t, sor´di 'Sorte, Art'; EÕS 1937: 1426 sort '(Sorte)'; ÕS 1980: 652 sort; Tuksam 1939: 906 Sorte 'sort'
• Käsitlused: < sks Sorte, vrd vn сорт (EEW 1982: 2879); < sks Sorte 'sort; liik, laad' (EES 2012: 484; EKS 2019)
• Läti keel: lt zorte, zurte Sorte (Sehwers 1953: 165); lt šķirne, suga Sorte (VLV 1944: 483);
• Sugulaskeeled: sm sortti [1697] < rts sort (Häkkinen 2004: 1187)

särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe

• Esmamaining: Perno Postimees 1871
• Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1871) 03.03: temma shärpe ja must kotka orden; (Haljaspõld 1933: 1286) šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt. särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
• Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' (EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019)