[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

paus, pausi 'seisak, peatus; vaheaeg' < sks Pause

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Murded: paus, pausi 'katkestus, puhkehetk' Khk Hää; pause Plt Hls; pouse Krk (EMS VII: 251)
• Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 24 Musika öppetuses nimmetakse waitollemise (kinni piddamisse) märka pausideks.; Wiedemann 1869: 855 *pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; Wiedemann 1893: 776 *pauz´, pauzi; pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; EÕS 1930: 721 paus 'vaheaeg (ka muus.)'; ÕS 1980: 498 paus; Tuksam 1939: 745 Pause 'paus'
• Käsitlused: < sks Pause 'paus' (EEW 1982: 1960; EKS 2019)
• Läti keel: lt pauze Pause (VLV 1944: 390); lt pauze paus (ELS 2015: 614);
• Sugulaskeeled: sm paussi [1637 pausa] < lad pausa (Häkkinen 2004: 890)

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

sall, salli < sks Schal

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: sal´l, sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´, -i 'Shawl'; Wiedemann 1893: 1001 sal´l´, -i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
• Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль (EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; EES 2012: 458); < sks Schal 'sall' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šalle sall (ELS 2015: 757)

sats1, satsi 'hulk, kogu' < sks Satz

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1273 sats 'kogu (kokkukuuluvaid asju, näit. tööriistu); kurn (mune); salk, portsjon; kandam, kupatus'; ÕS 1980: 621 sats 'hulk, kogu'; Tuksam 1939: 829 Satz 'kogum, komplekt, garnituur, fam. sats'
• Käsitlused: < sks Satz 'kogum, komplekt' (EEW 1982: 2714; Raun 1982: 153; EES 2012: 462; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm satsi [1788] < rts sats 'annos, määrä' (‹ sks Satz) (Häkkinen 2004: 1129)

sats2, satsi 'volang' < sks Besatz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1008 *sat´s, -i 'Besatz'; ÕS 1980: 620 [pitsid ja] satsid; Tuksam 1939: 136 Besatz 'ääris, ääristis; volang'
• Käsitlused: < sks Besatz (EEW 1982: 2714); < sks Besatz '(kaunistav) ääris', sks Einsatz 'vahepits' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sar. volāns sats (ELS 2015: 762)

sirm, sirmi '(vihma)vari' < sks Schirm

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 29.01: sirmi takka kastist
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1156 *sir´m, -i 'Schirm'; Grenzstein 1884: 137 sirm (Schirm) 'wari, wihmawari, päewawari, tuulewari'; Wiedemann 1893: 1048 *sir´m, -i 'Schirm'; EÕS 1937: 1384 sirm 'vari, kate (lambil); lakk, nokk (mütsil); vihma- või päevavari'; ÕS 1980: 641 sirm '(vihma- või voodi)vari; mütsinokk'; Tuksam 1939: 847 Schirm 'vari, sirm'
• Käsitlused: < sks Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm' (EEW 1982: 2817; Raun 1982: 158; EES 2012: 475); < sks Schirm 'suoja' (Koponen 1998: 103); < sks Schirm 'vihma- või päevavari; mütsinokk; seenekübar'' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šir̃mis, šķirmis Schirm (Sehwers 1953: 130, 133)

suut, suudi 'paat, veesõiduk' < sks Schute

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1211 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; Wiedemann 1893: 1097 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; EÕS 1937: 1464 suut 'laev (Schute)'; Tuksam 1939: 873 Schute 'suut ([e. kuut]'
• Käsitlused: < sks Schute 'Holzboot' (EEW 1982: 2943); < sks Schute 'Holzboot' (GMust 1948: 92)

vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
• Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
• Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
• Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)