[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

medal, medali 'autasu' < sks Medaille

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 592 *medalje; medall, -i 'Medaille'; EÕS 1925: 481 medal 'mälestuseraha (Medaille)'; ÕS 1980: 411 medal; Tuksam 1939: 666 Medaille 'medal, mälestusraha'
• Käsitlused: < sks Medaille 'medal' (EKS 2019)
• Läti keel: lt medaļa Medaille (VLV 1944: 350); lt medaļa medal (ELS 2015: 483);
• Sugulaskeeled: sm midali [1756] < rts medalj (Häkkinen 2004: 717); vdj medal´i, metali medal; медаль (VKS: 711)

sebra, sebra 'vöödiline Aafrika loom (Equus)' < sks Zebra

• Esmamaining: Kreutzwald 1850
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1850: 133) Mõñe tunni pärrast ollid meie küttid ulga ellajaid tapnud, kui kwaggad, tsebrad, Antiloped, irwed; (Jakobson 1868: 77) Muu elajatest on tähtjad /--/ antiloope, sebra, kaelkirjak, jaanalind /--/ ja palju muid.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142 *sēbra 'Zebra'; Wiedemann 1869: 1330 *tsēbra 'Zebra'; Wiedemann 1893: 1034 *sēbra 'Zebra'; Wiedemann 1893: 1203 *tsēbra 'Zebra'; EÕS 1937: 1284 seebra 'mägihobu (Zebra)'; ÕS 1980: 622 sebra 'zool. eeslitaoline vöödiline loom'; Tuksam 1939: 1140 Zebra 'seebra, mägihobu'
• Käsitlused: < sks Zebra ~ vn зебра (EEW 1982: 2726); < sks Zebra 'sebra' (EKS 2019)
• Läti keel: lt zebra sebra (ELS 2015: 765);
• Sugulaskeeled: sm seepra [1853] < rts sebra, zebra (Häkkinen 2004: 1134)

seib, seibi 'auguga ketas' < sks Scheibe

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1025 *seib, -i 'Scheibe'; Wiedemann 1893: 1026 seiw, -i 'Scheibe'; EÕS 1937: 1299 seib 'tehn. (ketas)'; ÕS 1980: 625 seib 'auguga ketas, ümmargune liistak'; Tuksam 1939: 840 Scheibe 'ketas, seib'
• Käsitlused: < sks Scheibe 'ketas; liistak; seib' (EEW 1982: 2742; Raun 1982: 154; EES 2012: 465; EKS 2019)

seil, seili 'puri' < ? sks Segel Leidumus alates Wiedemannist räägib alamsaksa päritolu vastu, murdematerjali järgi võiks eeldada laenamist soome (seil) ja saksa või rootsi keelest (seegel).

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: siil 'kliiver, puri' Kuu Khn (EKI MK); seil 'puri' R Jäm Mus Ris (EKI MK); `seegel, `seegli (-ie-) 'puri' Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1132 seil, seila 'Segel'; Wiedemann 1893: 1025 seil, seila 'Segel'; EÕS 1937: 1300 seil 'puri'; EÕS 1937: 1300 seil, seili 'puri'; ÕS 1980: 626 seil 'puri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 segel 'Segel; Schiff'; seil contrah. aus segel; seilen contrah. aus segelen; Schiller-Lübben segel und contrah. seil 'Segel'; MND HW III sēgel, ○seyl (westlich) 'Segel des Schiffes, auch kollektiv'
• Käsitlused: < rts segel [z.T. durch fi. seili] (EEW 1982: 2743); < kasks seil (Raun 1982: 154; EES 2012: 465); < kasks seil 'Segel', vrd hol zeil (GMust 1948: 39, 91); < ingl sail (VL 2012: 890)
• Läti keel: lt zẽģele [1638 Seghels] das Segel < mnd. segel 'Segel' [JS: laenuperioodiks 1550-1638] (Sehwers 1918: 34, 100, 165; Sehwers 1953: 163); zēģele, zēģelis Segel; Fahne im Krieg < mnd. sēgel 'Segel' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm seili purje < rts segel; sm seilata, seelata [1745] purjehtia / segeln < rts segla; is seilata purjehtia; ee seilata < sm (SSA 3: 164); lvS s´egel Segel (SLW 2009: 184); lv sìe̯gə̑l (SjW) Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 363); zēgə̑l Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 399); zail (SjW) segeln (Kettunen 1938: 398)
• Vrd topsel

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
• Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
• Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)

senat, senati 'kõrgem riigi- või kohtuorgan' < sks Senat

• Esmamaining: Masing 1823
• Vana kirjakeel: (Masing 1823: 82) Noor mees … läks Parlementi, mis Prantsus-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on, kuida Senat Peterpurris Wenne-ma üllemaks kohtuks on
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 *sēnāt, -i 'Senat'; Grenzstein 1884: 136 sinat (Senat) 'kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal'; Wiedemann 1893: 1032 *senat, -i; senāt, -i (sinat) 'Senat'; ÕS 1980: 630 senat 'aj. riiginõukogu Vana-Roomas; kõrgem kohtuorgan Venemaal; pol. ülemkoda USA-s jm.'; Tuksam 1939: 891 Senat 'senat'
• Käsitlused: < sks Senat 'senat' (EEW 1982: 2757; EKS 2019)
• Läti keel: lt senāts Senat (VLV 1944: 475); lt senāts senat (ELS 2015: 776)

soja, soja 'kaunvili, sojauba (Glycine soja)' < sks Soja

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 458) Soija 'Soi̮a'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1172 *sōja 'Soja'; Wiedemann 1893: 1063 *sōja 'Soja'; EÕS 1937: 1412 soja 'kaunvili (Glycine Soja)'; ÕS 1980: 646 soja 'bot. sojauba'; sojauba 'bot. kultuurtaim'; Tuksam 1939: 903 Sojakuchen 'sojakook'
• Käsitlused: < sks Soja 'soja' (EEW 1982: 2842; EKS 2019)
• Läti keel: lt soja soja (ELS 2015: 795);
• Sugulaskeeled: sm soija [1756] < rts soja (Häkkinen 2004: 1173)

sooda, sooda 'naatriumkarbonaat' < sks Soda

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 23.12: lussika täis soda
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1172 *sōda 'Soda, Pottasche'; Wiedemann 1893: 1063 *sōda 'Soda, Pottasche'; EÕS 1937: 1418 sooda 'naatriumkarbonaat (pesusooda); naatrium-bikarbonaat (söögisooda)'; ÕS 1980: 648 sooda; Tuksam 1939: 902 Soda 'sooda'
• Käsitlused: < sks Soda 'sooda' (EEW 1982: 2855; EKS 2019)
• Läti keel: lt sōda Soda (VLV 1944: 480); lt soda sooda (ELS 2015: 796);
• Sugulaskeeled: sm sooda [1853] < rts soda (Häkkinen 2004: 1182)