[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kleep, kleebi 'liim; kliister' < sks Klebstoff

• Murded: kleep 'liim; kliister' Jäm Hi Mar Han Pär Juu Pst (EMS III: 317)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 232 kleep; kleepaine 'Klebmittel, Kleber, Gluten'; ÕS 1980: 274 kleep, kleebi '= kleepaine'; Tuksam 1939: 564 Klebstoff 'kleep-aine'
• Käsitlused: < ee kleepima (‹ sks kleben) (EEW 1982: 864)

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

seib, seibi 'auguga ketas' < sks Scheibe

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1025 *seib, -i 'Scheibe'; Wiedemann 1893: 1026 seiw, -i 'Scheibe'; EÕS 1937: 1299 seib 'tehn. (ketas)'; ÕS 1980: 625 seib 'auguga ketas, ümmargune liistak'; Tuksam 1939: 840 Scheibe 'ketas, seib'
• Käsitlused: < sks Scheibe 'ketas; liistak; seib' (EEW 1982: 2742; Raun 1982: 154; EES 2012: 465; EKS 2019)

seier, seieri 'osuti' < sks Zeiger, Bsks Zeiger

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `seiar (-är), -i Kuu Phl Vig Plt Vil; `seier, -i Lüg IisR Jäm Khk Vll Emm Rei Lä Pä Ha JMd Koe I KJn Hls TLä; `seider, -i Khk; `seiver, -i Kse Han; `seiur, -i Kaa Pha Muh Trv; `seivur, -i Muh
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1131 *seiger, seigri 'Uhrzeiger, Zeiger'; *seier, seieri = seiger; Wiedemann 1893: 1025 *seiger, seigri (seiar, seier) 'Uhrzeiger, Zeiger'; *seier, seieri = seiger; EÕS 1937: 1299 seier 'osuti (kellal)'; ÕS 1980: 625 † seier 'osuti';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 seiger, seier 'Wasser- od. Sanduhr, dann jede Uhr, Sonnenuhr, auch Schalguhr, Glocke'; sei(g)er-klocke 'Uhr'; sei(g)er-maker 'Uhrmacher'; Schiller-Lübben seiger (seger), seier, segger 'Waßer- oder Sanduhr, dann jede Uhr, Sonnenuhr, auch Schlaguhr, die Glocke'; sei(g)erklocke 'Uhr'; seigerwerk 'Uhrwerk'
• Käsitlused: < sks Zeiger, vrd Bsks Zeiger (EEW 1982: 2742); < sks Uhrzeiger 'kellaosuti' (EKS 2019)
• Läti keel: lt zēģers Uhr < mnd. sēger 'Uhr' (Sehwers 1953: 164);
• Sugulaskeeled: sm seijari [1826; 1642 säijäri] kello; kellon heiluri / Uhr, Uhrpendel < rts säjare (‹ sks Zeiger) (SSA 3: 164); lv seì̯r, tseì̯jə̑r Zeiger (an der Uhr) < sks (Kettunen 1938: 357, 432); lv tseiõr osuti, seier; pulksteņa rādītājs (LELS 2012: 332)

seil, seili 'puri' < ? sks Segel Leidumus alates Wiedemannist räägib alamsaksa päritolu vastu, murdematerjali järgi võiks eeldada laenamist soome (seil) ja saksa või rootsi keelest (seegel).

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: siil 'kliiver, puri' Kuu Khn (EKI MK); seil 'puri' R Jäm Mus Ris (EKI MK); `seegel, `seegli (-ie-) 'puri' Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1132 seil, seila 'Segel'; Wiedemann 1893: 1025 seil, seila 'Segel'; EÕS 1937: 1300 seil 'puri'; EÕS 1937: 1300 seil, seili 'puri'; ÕS 1980: 626 seil 'puri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 segel 'Segel; Schiff'; seil contrah. aus segel; seilen contrah. aus segelen; Schiller-Lübben segel und contrah. seil 'Segel'; MND HW III sēgel, ○seyl (westlich) 'Segel des Schiffes, auch kollektiv'
• Käsitlused: < rts segel [z.T. durch fi. seili] (EEW 1982: 2743); < kasks seil (Raun 1982: 154; EES 2012: 465); < kasks seil 'Segel', vrd hol zeil (GMust 1948: 39, 91); < ingl sail (VL 2012: 890)
• Läti keel: lt zẽģele [1638 Seghels] das Segel < mnd. segel 'Segel' [JS: laenuperioodiks 1550-1638] (Sehwers 1918: 34, 100, 165; Sehwers 1953: 163); zēģele, zēģelis Segel; Fahne im Krieg < mnd. sēgel 'Segel' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm seili purje < rts segel; sm seilata, seelata [1745] purjehtia / segeln < rts segla; is seilata purjehtia; ee seilata < sm (SSA 3: 164); lvS s´egel Segel (SLW 2009: 184); lv sìe̯gə̑l (SjW) Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 363); zēgə̑l Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 399); zail (SjW) segeln (Kettunen 1938: 398)
• Vrd topsel

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
• Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
• Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)

silp, silbi 'hääldusüksus kõnes' < sks Silbe

• Esmamaining: Koli-ramat I 1852
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat I 1852: 10) Sanna ja sanna jaggo ehk silb; se sanna „kasta“ [on] kahhe silbiga sanna; (Erlemann 1864: 6) rasked silbid raske nodidega, kerged silbid kerge nodidega kokko peawad sündima
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 136 silp (Sylbe) 'sõnajärk, nagu tu-le-ma, ol-gu etc.'; Wiedemann 1893: 1044 *sil´b, sil´bi; silbe, silbe 'Sylbe'; *sil´p, silbi 'Sylbe'; EÕS 1937: 1371 silp 'lgv.'; ÕS 1980: 638 silp; Tuksam 1939: 897 Silbe 'silp'
• Käsitlused: < sks Silbe 'silp' (EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473; EKS 2019)
• Läti keel: lt zil̃be Silbe (Sehwers 1953: 164); lt zilbe Silbe (VLV 1944: 478; ELS 2015: 786)

slepp1, slepi 'pikk kleidi- või seelikusaba' < sks Schleppe

• Murded: lepe 'pikk kleidi- või seelikusaba' Phl Aud Tor Hää Koe Iis Hel Ran; sleppe IisR (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 864, 1098 kleidi-pära 'Schleppe'; kūe-saba 'Schleppe'; EÕS 1937: 1499 [šlepp] 'vt vedik ja kleidisaba'; ÕS 1980: 645 slepp, slepi 'pikk kleidisaba'
• Käsitlused: < sks Schleppe (EEW 1982: 2833; EKS 2019)
• Läti keel: lt slẽpes Schleppe am Rock < nd. slepe 'Schleppe, nachschleifender Teil am Kleide' (Sehwers 1953: 110); lt velce, šlepe slepp (ELS 2015: 793)

slepp2, slepi 'pukseerimine' < sks Schleppe

• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 206) weddo 'das Schleppen'
• Murded: leppi [võtma] 'puksiiri, järele' Jõe VNg Emm Hää JJn; sleppi [võtma] Kuu VNg IisR Khk Hää Nõo; slepper, `slepre 'väike puksiiraurik' Hää (EKI MK); klepper 'puksiirlaev' Aud Hää; lepper Sa Var Khn Aud Hää; lepar, -i JõeK (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1499 šleppima 'pukseerima, varpima, puulima, veoköide võtma'; ÕS 1980: 645 slepis (olema) 'veoköie otsas'; Tuksam 1939: 853 schleppen '(Schiffe) pukseerima, puulima, varpima, järel vedama'; Schlepper '(Schiff) puksiir, vedurlaev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 353 slepen 'schleppen'; Schiller-Lübben slepen 'schleppen; schleppend, langsam gehen'; MND HW III slēpe 'Arbeitsschlitten zum Fortschleppen von Lasten'; slēpen 'auf dem Boden hinter sich herziehen, schleppen lassen'
• Käsitlused: < sks Schleppe [› slepis olema 'im Schlepptau sein']] (EEW 1982: 2833; EKS 2019); < kasks slepe- (Raun 1982: 158)

stepp, stepi 'rohtla' < sks Steppe

• Esmamaining: Koli-ramat V 1854
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 54) Monnes paigus on ka musta muld-maad, mis siiski lagge on; se on Saksakele Steppe
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1193 *stepp, stepi 'Steppe'; Wiedemann 1893: 1082 *stepp, stepi 'Steppe'; EÕS 1937: 1434 stepp 'rohtla'; ÕS 1980: 657 stepp; Tuksam 1939: 933 Steppe 'stepp, rohtla'
• Käsitlused: < sks Steppe, vrd vn степь (EEW 1982: 2887); < sks Steppe 'stepp' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stepe Steppe (VLV 1944: 501); lt steps stepp (ELS 2015: 805)

supp, supi 'leem' < sks Suppe

• Esmamaining: Warg 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 241) Lêm/e 'Suppe'; (Warg 1781: 500) lasse neid sellesamma wee sees keeta, kunni need suppiga segaseks lähwad; (Masing 1821: 54) kui üllesärkas, pallus sutäis wina, soja suppi, ja nattikest solasr senna kõrwa
• Murded: supp (-p´p), supi eP eL; supp, suppi R(subi Kuu) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1205 supp, supi 'Suppe'; Wiedemann 1893: 1091 supp, supi 'Suppe'; EÕS 1937: 1456 supp 'leem'; ÕS 1980: 666 supp; Tuksam 1939: 953 Suppe 'supp'
• Käsitlused: < Bsks Suppe (Raun 1982: 163); < sks Suppe 'supp' (EEW 1982: 2922; EES 2012: 489; EKS 2019)
• Läti keel: lt zupa Suppe (Sehwers 1953: 165); lt zupa Suppe; auch zur Bezeichnung anderer Flüssig- resp. Feuchtigkeit gebraucht < mnd. sûpe 'sorbicium' (Jordan 1995: 112); lt zupa Suppe (VLV 1944: 515); lt zupa supp (ELS 2015: 814);
• Sugulaskeeled: sm soppa [1776] keitto, liemi; karjan ruokaseos; sekasotku / Suppe; Futterbrei; Durcheinander < rts soppa (‹ kasks soppe, suppe ’keitto; leipäraaste t. -palat (keitossa)’; krj soppa < sm (SSA 3: 200); is suppu (Hev, Kos, Len) supp (Laanest 1997: 187); lv zup̄, (SjW) sup̄ 'Suppe' < sks (Kettunen 1938: 402); lv zup supp, zupa (LELS 2012: 378)

särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe

• Esmamaining: Perno Postimees 1871
• Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1871) 03.03: temma shärpe ja must kotka orden; (Haljaspõld 1933: 1286) šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt. särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
• Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' (EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019)

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)