|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
silp, silbi 'hääldusüksus kõnes' < sks Silbe
- Esmamaining: Koli-ramat I 1852
- Vana kirjakeel: (Koli-ramat I 1852: 10) Sanna ja sanna jaggo ehk silb; se sanna „kasta“ [on] kahhe silbiga sanna; (Erlemann 1864: 6) rasked silbid raske nodidega, kerged silbid kerge nodidega kokko peawad sündima
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 136 silp (Sylbe) 'sõnajärk, nagu tu-le-ma, ol-gu etc.'; Wiedemann 1893: 1044 *sil´b, sil´bi; silbe, silbe 'Sylbe'; *sil´p, silbi 'Sylbe'; EÕS 1937: 1371 silp 'lgv.'; ÕS 1980: 638 silp; Tuksam 1939: 897 Silbe 'silp'
- Käsitlused: < sks Silbe 'silp' (EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473; EKS 2019)
- Läti keel: lt zil̃be Silbe (Sehwers 1953: 164); lt zilbe Silbe (VLV 1944: 478; ELS 2015: 786)
silt, sildi 'nimeplaat; etikett' < sks Schild
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 *sil´t, sil´di 'Schild'; Grenzstein 1884: 136 silt (Schild) 'nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud'; Wiedemann 1893: 1045 *sil´t, sil´di 'Schild, Wappen'; EÕS 1937: 1371 silt '(Schild, Aushängeschild)'; ÕS 1980: 638 silt; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt, nimelaud; nimesedel, etikett'
- Käsitlused: < sks Schild 'silt; metallmärk' (EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473); < sks Schild 'silt; kilp' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šķiltiņa Schildlein (Sehwers 1953: 132); lt etiķete, izkārtne silt (ELS 2015: 786);
- Sugulaskeeled: sm kyltti [1853] Schild < rts skylt (Häkkinen 2004: 531; Bentlin 2008: 128)
sink, singi 'suitsuliha (eriti sea reieosa)' < sks Schinken
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1154 siṅk, siṅgi 'Schinken'; Wiedemann 1893: 1046 siṅk, siṅgi 'Schinken'; ÕS 1980: 640 sink; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
- Käsitlused: < sks Schinken 'sink' (EEW 1982: 2806; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
- Läti keel: lt šķiņ̃ķis der Schinken < mnd. schinke 'Schinken' (Sehwers 1953: 133); lt šķiņķis Schinken (VLV 1944: 446); lt šķiņķis sink (ELS 2015: 787);
- Sugulaskeeled: sm kinkku Schinken < rts skinka (Bentlin 2008: 124)
