[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

agent, agendi 'kellegi huvides tegutsev isik' < sks Agent

• Esmamaining: Jakobson 1867
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1867: 218) Need olid kaks Inglismaa piibliseltsi agenti (saadikut), Peterson ja Pinkerton
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1566 āgent, -i 'Agent'; Grenzstein 1884: 13 asjamees (Agent) 'Soomekeeli asiamies, kaupmeeste, wabrikute, tulekassade etc. asjatoimetaja'; Wiedemann 1893: 7 *agent, agenti 'Agent'; EÕS 1925: 5 agent 'asjur'; ÕS 1980: 27 agent 'kellegi huvides töötav või talitav isik'; VL 2012 agent '(hilisld agens 'toimiv')'; Tuksam 1939: 31 Agent 'agent'
• Käsitlused: < sks Agent 'agent' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aģents Agent (VLV 1944: 28); lt aģents agent (ELS 2015: 24);
• Sugulaskeeled: lv agent agent; aģents (LELS 2012: 22); vdj aagentti agent; агент (VKS: 97)

lament, lamendi 'kära, mürgel' < sks Lamento

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 356 lamenteerima 'hädaldama, kaebama, kurtma'; ÕS 1980: 353 lament 'kõnek. kära, müra, mürgel'; VL 2012 lament '(ld lāmentum 'kurtmine, nutt, nutukisa')'; Tuksam 1939
• Käsitlused: < sks Lamento (EEW 1982: 1224)

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

munt, mundi 'lõug; suudlus' < sks Mund

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: mun´t, mundi 'lõuaots' Sa (EMS VI: 187); mun´t, mundi 'lõug' Khk (EKI MK); munt, mundi 'lastek musi, suudlus' Hi; munt, `mundu sporR; mun´t, mun´du Hel (EMS VI: 187); munts, `muntsu 'lastek musi, suudlus' Ris VNg (EMS VI: 187); mundi abe 'lõuahabe' Khk (EMS VI: 182)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 629 mun´t, mun´di (D) 'vgl. sū'; anna mun´ti '= anna sūd'; Tuksam 1939: 692 Mund 'suu'

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
• Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)

senat, senati 'kõrgem riigi- või kohtuorgan' < sks Senat

• Esmamaining: Masing 1823
• Vana kirjakeel: (Masing 1823: 82) Noor mees … läks Parlementi, mis Prantsus-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on, kuida Senat Peterpurris Wenne-ma üllemaks kohtuks on
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 *sēnāt, -i 'Senat'; Grenzstein 1884: 136 sinat (Senat) 'kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal'; Wiedemann 1893: 1032 *senat, -i; senāt, -i (sinat) 'Senat'; ÕS 1980: 630 senat 'aj. riiginõukogu Vana-Roomas; kõrgem kohtuorgan Venemaal; pol. ülemkoda USA-s jm.'; Tuksam 1939: 891 Senat 'senat'
• Käsitlused: < sks Senat 'senat' (EEW 1982: 2757; EKS 2019)
• Läti keel: lt senāts Senat (VLV 1944: 475); lt senāts senat (ELS 2015: 776)

sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
• Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)

tsement, tsemendi 'pulberjas sideaine' < sks Zement

• Esmamaining: Perno Postimees 1866
• Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1866) 08.06: portlandi tsementi
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1330 *tsēment, -i 'Cement'; Grenzstein 1884: 158 tsement (Cement) 'sawist ja lubjast etc. walmistatud materjaal müüri ehitamiseks etc., mis wees kindel on'; Wiedemann 1893: 1031 *sement, -i '= sēment'; Wiedemann 1893: 1035 *sēment (sement), -i 'Cement'; Wiedemann 1893: 1203 *tsēment, -i 'Cement'; EÕS 1937: 1573 tsement '= sement'; lk 1319 sement '= tsement'; ÕS 1980: 730 tsement; Tuksam 1939: 1143 Zement 'tsement'
• Käsitlused: < sks Zement 'tsement' (EEW 1982: 3292; EKS 2019)
• Läti keel: lt cements Zement (VLV 1944: 665); lt cements tsement (ELS 2015: 906);
• Sugulaskeeled: sm sementti [1756] < rts cement (Häkkinen 2004: 1142); is tseementti (Kos) tsement (Laanest 1997: 202)