[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

krunt, krundi 'maatükk' < sks Grund Isegi kui kaugemas minevikus võidi kokku puutuda alamsaksa grunt-sõmaga, siis viitavad kirjalikud allikad laenamisele saksa keelest.

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) Pöhhi /a 'Grund'; Alluß 'Grund, fundamentū'
• Murded: krun´t, krun´di 'maatükk' Lä K I V(kron´t); krun´t, krundi Jäm sporL T VId; krunt, `krundi R; krunt, krundi Hi; run´t, run´di L VlPõ; run´t, rundi Sa Muh Pä M (EMS III: 878)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; Wiedemann 1893: 395 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; VSS 1917: 103 krunt 'tilus, tonttimaa'; EÕS 1925: 280 krunt 'Grundstück, Liegenschaft'; ÕS 1980: 213 krunt 'piiristatud maatükk'; Tuksam 1939: 432 Grund 'põhi; krunt; (maa)omand';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grunt 'Grund, Boden, Erde; Grundbesitz; Baugrund, Fundament'
• Käsitlused: < sks Grund ~ ? asks grund (EEW 1982: 999); < kasks grunt (Raun 1982: 52; EES 2012: 184); < sks Grund (SSA 1: 421)
• Läti keel: lt gruñte Grund < mnd. grunt (Sehwers 1918: 148; Jordan 1995: 63); lt gruntsgabals krunt (ELS 2015: 348);
• Sugulaskeeled: sm krunti [1874] perustus, kivijalka; pohjaväri; maakappale; sisu, (luja) luonne / Grund, Fundament; Grundfarbe, Stück Land; (starker) Charakter < rts grund 'pohja, perustus; Pohjaväri; maa-alue; peruste, periaate'; is kruntti maa, maaperä, maapalsta < ee krunt ~ vn грунт mõlemad ‹ sks Grund; Akrj gruntti rakennuksen perustus < vn грунт (SSA 1: 421); vdj gruntta, gruntti krunt; хутор (VKS: 238); lv grun`t Grund < kasks grunt (Kettunen 1938: 62); lv grunt krunt; grunts (LELS 2012: 65)

splint, splindi 'kruvi ja mutri kinnitamise vahend' < sks Splint

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1431 splint '[kruvi]suie (kruvi ja mutri kinnitamise vahend)'; ÕS 1980: 655 splint 'tehn. lõhis'; Tuksam 1939: 914 Splint 'tehn. plint [e. plint], suie, lõhis'
• Käsitlused: < sks Splint (EEW 1982: 2886)
• Läti keel: lt splinte Splinte < nd. splint 'kleines, plattes Quereisen, welches Riegeln, Bolzen usw. durch ein längliches Loch am Ende vorgesteckt wird, daß sie nicht zurückgezogen wewrden können' (Sehwers 1953: 117); lt šplinte Splint < dt. Splint 'plattes Eisen mit einer Feder, das man durch Riegel und Bolzen steckt, um dieselben festzuhalten' (Sehwers 1953: 139); lt gremzdi, nomala malka Splint (VLV 1944: 438)

sprott, sproti 'õlis konserveeritud kilu või räim' < sks Sprotte

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 422) Spurtid, kamliad; ja walget kalla lehhelisse sisse panna
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1432 sprott 'suitsutatud ning õlis hoidistatud kilu'; ÕS 1980: 656 sprott 'konservkala'; Tuksam 1939: 918 Sprotte '1. kilu; 2. (geräuchert) sprott'
• Käsitlused: < sks Sprotte 'Konservfisch im Öl'; < sks Sprotte 'kilu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šprote Sprotte (VLV 1944: 491); lt šprote sprott (ELS 2015: 803)

sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
• Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)