[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

seib, seibi 'auguga ketas' < sks Scheibe

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1025 *seib, -i 'Scheibe'; Wiedemann 1893: 1026 seiw, -i 'Scheibe'; EÕS 1937: 1299 seib 'tehn. (ketas)'; ÕS 1980: 625 seib 'auguga ketas, ümmargune liistak'; Tuksam 1939: 840 Scheibe 'ketas, seib'
• Käsitlused: < sks Scheibe 'ketas; liistak; seib' (EEW 1982: 2742; Raun 1982: 154; EES 2012: 465; EKS 2019)

seil, seili 'puri' < ? sks Segel Leidumus alates Wiedemannist räägib alamsaksa päritolu vastu, murdematerjali järgi võiks eeldada laenamist soome (seil) ja saksa või rootsi keelest (seegel).

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: siil 'kliiver, puri' Kuu Khn (EKI MK); seil 'puri' R Jäm Mus Ris (EKI MK); `seegel, `seegli (-ie-) 'puri' Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1132 seil, seila 'Segel'; Wiedemann 1893: 1025 seil, seila 'Segel'; EÕS 1937: 1300 seil 'puri'; EÕS 1937: 1300 seil, seili 'puri'; ÕS 1980: 626 seil 'puri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 segel 'Segel; Schiff'; seil contrah. aus segel; seilen contrah. aus segelen; Schiller-Lübben segel und contrah. seil 'Segel'; MND HW III sēgel, ○seyl (westlich) 'Segel des Schiffes, auch kollektiv'
• Käsitlused: < rts segel [z.T. durch fi. seili] (EEW 1982: 2743); < kasks seil (Raun 1982: 154; EES 2012: 465); < kasks seil 'Segel', vrd hol zeil (GMust 1948: 39, 91); < ingl sail (VL 2012: 890)
• Läti keel: lt zẽģele [1638 Seghels] das Segel < mnd. segel 'Segel' [JS: laenuperioodiks 1550-1638] (Sehwers 1918: 34, 100, 165; Sehwers 1953: 163); zēģele, zēģelis Segel; Fahne im Krieg < mnd. sēgel 'Segel' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm seili purje < rts segel; sm seilata, seelata [1745] purjehtia / segeln < rts segla; is seilata purjehtia; ee seilata < sm (SSA 3: 164); lvS s´egel Segel (SLW 2009: 184); lv sìe̯gə̑l (SjW) Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 363); zēgə̑l Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 399); zail (SjW) segeln (Kettunen 1938: 398)
• Vrd topsel

siin, siini 'raudteerööbas; rattarehv' < sks Schiene

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1175 raud-sōn´, -sōne 'Eisenbahnschiene'; Wiedemann 1893: 1037 shīn´, shīni 'Schiene'; EÕS 1937: 1352 siin 'šiin, raudteerööbas; rattavits'; Tuksam 1939: 845 Schiene '(am Rade) rattarehv, -vita; (Eisenbahnschiene) [raudtee]rööbas'
• Käsitlused: < sks Schiene 'rattarehv, rööbas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šine Schiene (Sehwers 1953: 130); lt sliede Schiene (VLV 1944: 444)

stepp, stepi 'rohtla' < sks Steppe

• Esmamaining: Koli-ramat V 1854
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 54) Monnes paigus on ka musta muld-maad, mis siiski lagge on; se on Saksakele Steppe
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1193 *stepp, stepi 'Steppe'; Wiedemann 1893: 1082 *stepp, stepi 'Steppe'; EÕS 1937: 1434 stepp 'rohtla'; ÕS 1980: 657 stepp; Tuksam 1939: 933 Steppe 'stepp, rohtla'
• Käsitlused: < sks Steppe, vrd vn степь (EEW 1982: 2887); < sks Steppe 'stepp' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stepe Steppe (VLV 1944: 501); lt steps stepp (ELS 2015: 805)

stiil, stiili 'väljenduslaad' < sks Stil

• Esmamaining: Jannsen 1875
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1875) 28.05: kõne ülessääde (Sti̮l) mitmes kohas mitte õiete selge ei ole
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 stiil; EÕS 1937: 1435 stiil '[iseloomulik] väljendusviis, -laad; kujutusviis; harjumus, tava'; ÕS 1980: 658 stiil 'kirj., kunst. iseloomulik kujutus-, väljenduslaad; pilt. töö-, käitumis- või eluviis'; Tuksam 1939: 936 Stil 'stiil, ehitusviis; ajaarvamine'
• Käsitlused: < sks Stil, vrd vn стиль (EEW 1982: 2888); < sks Stil 'stiil' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stils Stil (VLV 1944: 503); lt stils stiil (ELS 2015: 806);
• Sugulaskeeled: sm tyyli [1880] < rts styl (Häkkinen 2004: 1377)

streik, streigi 'organiseeritud tööseisak' < sks Streik

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 143 streik (Strike) 'ühine töö seismajätmine tööliste poolt, et tööandja käest kõrgemat palka saada'; EÕS 1937: 1437 streik 'töötõrge (massiline töö seismapanek tööliste poolt, mingi eesmärgi saavutamiseks)'; ÕS 1980: 659 streik; Tuksam 1939: 945 Streik 'streik, töötõrge'
• Käsitlused: < sks Streik 'streik' (EEW 1982: 2889; EKS 2019)
• Läti keel: lt streiks Streik (VLV 1944: 509); lt streiks streik (ELS 2015: 806)

vein, veini 'alkohoolne jook' < sks Wein

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 50) Jodaw Wiin 'Der Wein'
• Murded: vein sporR sporS sporL Juu Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä Ote San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486 *wein, -i 'Wein'; Wiedemann 1893: 1342 wein, -i 'Wein'; ÕS 1980: 781 vein; Tuksam 1939: 1111 Wein 'vein; piibl. van. viin'
• Käsitlused: < sks Wein 'vein' (EEW 1982: 3783; Raun 1982: 201; EES 2012: 597; EKS 2019)
• Läti keel: lt vīns Wein (Getränk) (VLV 1944: 637); lt vīns vein (ELS 2015: 998);
• Sugulaskeeled: sm viini [1830] < rts vin (Häkkinen 2004: 1491)