[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

parh, parhi 'teat puuvillane riie' < sks Barchent

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'parh' Tõs Aud Tor Hää Saa Kod M Vas (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 848 *parhent, -i 'Barchent'; Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *parhent, -i (pargent, parh-rīe, par´k) 'Barchent'; EÕS 1930: 709 parh 'barhent, puuvillane riie (Barchent)'; ÕS 1980: 494 parh 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 113 Barchent 'barhent, parh'
• Käsitlused: < sks Barchent 'parh' (EEW 1982: 1938; EKS 2019)
• Läti keel: lt parkis Barchent < Bsks Parch 'Barchent' (Sehwers 1953: 86)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

parun, paruni 'aadlitiitel (Euroopas)' < sks Baron

• Esmamaining: Eesti-Ma 1774
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1774: 38, 52) üks wägga wahwas Kinral, Paron Weisman nimmi; Sest Kinral Paron Weismann söitis issi omma hobbosega rahwa eel; (Masing 1825: 143) Sure-mõisa härra, Baron Ungern, üht terrast noort meest Saksa-maale Berlini linna maakonda olli saatnud
• Murded: parun (-n´) 'mõisnik vm saks' Kuu VNg Lüg Vai Khk Mus Vll Muh Rei Phl sporL sporKPõ sporI VlPõ sporM TLä San Krl Har Lei; paron (-n´) Vai Mar Ris Võn VId; paarun Jäm Ris Kei (EMS VII: 224)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 parōn, -i 'Baron'; Grenzstein 1884: 109 paron (Baron) 'mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel'; Wiedemann 1893: 771 parōn, -i 'Baron'; EÕS 1930: 714 parun '(Freiherr, Baron)'; ÕS 1980: 492 parun; Tuksam 1939: 113 Baron 'parun'
• Käsitlused: < sks Baron 'parun' (EEW 1982: 1946; Raun 1982: 117; EES 2012: 355; EKS 2019)
• Läti keel: lt barons Baron (VLV 1944: 86); lt barons parun (ELS 2015: 611);
• Sugulaskeeled: sm paroni [1712] < rts baron (Häkkinen 2004: 879); vdj baroni (boroni) parun (VKS: 159)

taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk, tāgi 'Stak'; Wiedemann 1893: 1126 tāk, tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev. pideköis'; ÕS 1980: 687 taak, taagi 'mer. masti pikisuunas toestav tross või vaier'; Mereleksikon 1996: 415 taak '(hol stag)'; VL 2012 taak (staag) '(hol staag)'; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer. taak [e. staag], pideköis'
• Käsitlused: < sks Stag (am Schiffe) (EEW 1982: 3024; EKS 2019); < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' (GMust 1948: 92); < sks Stag 'taak' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stags Stag (VLV 1944: 493); lt štaga taak (ELS 2015: 846)

taks1, taksi 'maksumäär; tariif; norm' < sks Taxe

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Masing 1821: 63) Sesamma kohto polest pannud hind, nimmetakse Taksa, kästakse sedda padberi peäle kirjutada
• Murded: taks, taksi 'määratud maks; hind; kaup, kokkulepe' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi sporLä Tor Saa Juu Kos JMd Koe VJg Trm Plt KJn; tak´s Krl Plv; `taksi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; Grenzstein 1884: 145 taks (Taxe) 'seaduslik hind mõne töö ehk asja juures; ka mõni kroonumaks'; Wiedemann 1893: 1112 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; EÕS 1937: 1513 taks 'hindam (määratud hind; maksumäär)'; ÕS 1980: 692 taks 'norm, määr, kindlaksmääratud hind'; Tuksam 1939: 959 Taxe 'taks'
• Käsitlused: < sks Taxe 'norm, määr; kindlaksmääratud hind' (EEW 1982: 3055; EES 2012: 511); < sks Taxe 'taks, norm määr; hinnanguline maksumus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt takse, tarifs taks (ELS 2015: 854); lt takse Taxe (VLV 1944: 520);
• Sugulaskeeled: sm taksa [1609] < rts taxa (Häkkinen 2004: 1262)

taks2, taksi 'koeratõug' < sks Dachs

• Esmamaining: EÕS 1937
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 62) kähr, -i d. 'der Dachs'
• Murded: taks (-k´-) Kse Saa Hag VJg Hls Krk Plv; taksikoer Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 317 mǟra-koer, mägra-koer 'Dachshund'; EÕS 1937: 1513 taks 'mägrakoer'; ÕS 1980: 692 taks 'taksikoer'; Tuksam 1939: 181 Dachs '[Hund] mägrakoer'
• Käsitlused: < sks Dachs (EEW 1982: 3055; Raun 1982: 170); < sks Dachshund 'taksikoer' (õieti 'mägrakoer') (EKS 2019)
• Läti keel: lt taksis Dachshund (VLV 1944: 132); lt taksis taks (ELS 2015: 854)

takt, takti 'liikumise kiirus, tempo' < sks Takt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 6, 41) Laulma öppetamine on täielik, kui /--/ lauluannet ehk kuulmist harritakse, takti tundmist ja piddamist selletakse; Aktsendi järgusse ehk rea ueste peale akkamist nimmetab musika öppetus taktiks
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; Grenzstein 1884: 146 takt (Takt) 'muusikalise aja kord, taktijoonte wahel olewad noodid'; Wiedemann 1893: 1112 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; EÕS 1937: 1513 takt 'muus. korraldatud ajajaotus; tasamõõduline liikumine'; ÕS 1980: 692 takt; Tuksam 1939: 955 Takt 'takt'
• Käsitlused: < sks Takt 'takt' (EEW 1982: 3056; EKS 2019)
• Läti keel: lt takts Takt (VLV 1944: 517); lt takts takt (ELS 2015: 855);
• Sugulaskeeled: sm tahti [1637] < rts takt (Häkkinen 2004: 1254)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
• Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
• Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
• Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
• Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
• Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
• Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
• Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

torn, torni 'tööriist' < sks Dorn

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1562 torn 'tehn. (Durchschlag, Dorn)'; ÕS 1980: 721 torn 'tehn. riist metalli- ja plekitöödel aukude löömiseks või laiendamiseks'; Tuksam 1939: 203 Dorn '(Nietkeil) torn'
• Käsitlused: < sks Dorn torn (tööriist) (EEW 1982: 3245; EKS 2019)

tort, tordi 'mitmekihiline kook' < sks Torte

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 223) Te siis üks Taarti taigen; (Hupel 1818: 235, 251) taart, -i r. d. 'Torte'; tort, -i r. d. 'Torte'; (Lunin 1853: 184, 198) taart, -i r. d. 'торта'; tort, -i r. d. 'торта, пирожное'
• Murded: tor´t (-r-) VNg Lüg Khk Kse Juu Puh Ote San Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1298 *tor´t, tor´di 'Torte'; Wiedemann 1893: 1174 *tor´t, tor´di 'Torte'; EÕS 1937: 1563 tort '(Torte)'; ÕS 1980: 721 tort '(kook)'; Tuksam 1939: 968 Torte 'tort'
• Käsitlused: < sks Torte 'tort' (EEW 1982: 3249; EES 2012: 542; EKS 2019)
• Läti keel: lt torte Torte (VLV 1944: 525); lt torte tort (ELS 2015: 898);
• Sugulaskeeled: sm torttu [1773] < rts tårta (Häkkinen 2004: 1334)

tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
• Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)

vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
• Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
• Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
• Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)