|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
paan, paani 'laid, riba; tee, rada' < sks Bahn
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: paan, paani '(riide)laid, (paberi)riba' Kaa Emm Han Saa Jür Amb Nõo (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pān´, pāni 'Bahn'; Wiedemann 1893: 778 pān´, pāni 'Bahn'; ÕS 1980: 483 paan 'laid, riba'; Tuksam 1939: 109 Bahn 'tee, rada; raudtee, uisutee; (Breite von Stoffen) laid';
- Saksa leksikonid: MND HW I bāne, bān 'freier Raum, flache Ebene; Bahn, Weg'
- Käsitlused: < sks Bahn 'tee, rada; rööpad; laid' (EKS 2019)
- Läti keel: lt banis Reihe, Haufe; Reeperbahn < nd. bān (Sehwers 1953: 9);
- Sugulaskeeled: sm paana rautatie, kilparata; maantie / Eisen-, Renn-, Eisbahn; Landstraße < rts bana 'kilparata; rautatie' (SSA 2: 280)
parun, paruni 'aadlitiitel (Euroopas)' < sks Baron
- Esmamaining: Eesti-Ma 1774
- Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1774: 38, 52) üks wägga wahwas Kinral, Paron Weisman nimmi; Sest Kinral Paron Weismann söitis issi omma hobbosega rahwa eel; (Masing 1825: 143) Sure-mõisa härra, Baron Ungern, üht terrast noort meest Saksa-maale Berlini linna maakonda olli saatnud
- Murded: parun (-n´) 'mõisnik vm saks' Kuu VNg Lüg Vai Khk Mus Vll Muh Rei Phl sporL sporKPõ sporI VlPõ sporM TLä San Krl Har Lei; paron (-n´) Vai Mar Ris Võn VId; paarun Jäm Ris Kei (EMS VII: 224)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 parōn, -i 'Baron'; Grenzstein 1884: 109 paron (Baron) 'mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel'; Wiedemann 1893: 771 parōn, -i 'Baron'; EÕS 1930: 714 parun '(Freiherr, Baron)'; ÕS 1980: 492 parun; Tuksam 1939: 113 Baron 'parun'
- Käsitlused: < sks Baron 'parun' (EEW 1982: 1946; Raun 1982: 117; EES 2012: 355; EKS 2019)
- Läti keel: lt barons Baron (VLV 1944: 86); lt barons parun (ELS 2015: 611);
- Sugulaskeeled: sm paroni [1712] < rts baron (Häkkinen 2004: 879); vdj baroni (boroni) parun (VKS: 159)
paus, pausi 'seisak, peatus; vaheaeg' < sks Pause
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Murded: paus, pausi 'katkestus, puhkehetk' Khk Hää; pause Plt Hls; pouse Krk (EMS VII: 251)
- Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 24 Musika öppetuses nimmetakse waitollemise (kinni piddamisse) märka pausideks.; Wiedemann 1869: 855 *pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; Wiedemann 1893: 776 *pauz´, pauzi; pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; EÕS 1930: 721 paus 'vaheaeg (ka muus.)'; ÕS 1980: 498 paus; Tuksam 1939: 745 Pause 'paus'
- Käsitlused: < sks Pause 'paus' (EEW 1982: 1960; EKS 2019)
- Läti keel: lt pauze Pause (VLV 1944: 390); lt pauze paus (ELS 2015: 614);
- Sugulaskeeled: sm paussi [1637 pausa] < lad pausa (Häkkinen 2004: 890)
taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk, tāgi 'Stak'; Wiedemann 1893: 1126 tāk, tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev. pideköis'; ÕS 1980: 687 taak, taagi 'mer. masti pikisuunas toestav tross või vaier'; Mereleksikon 1996: 415 taak '(hol stag)'; VL 2012 taak (staag) '(hol staag)'; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer. taak [e. staag], pideköis'
- Käsitlused: < sks Stag (am Schiffe) (EEW 1982: 3024; EKS 2019); < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' (GMust 1948: 92); < sks Stag 'taak' (EKS 2019)
- Läti keel: lt stags Stag (VLV 1944: 493); lt štaga taak (ELS 2015: 846)
taks1, taksi 'maksumäär; tariif; norm' < sks Taxe
- Esmamaining: Masing 1821
- Vana kirjakeel: (Masing 1821: 63) Sesamma kohto polest pannud hind, nimmetakse Taksa, kästakse sedda padberi peäle kirjutada
- Murded: taks, taksi 'määratud maks; hind; kaup, kokkulepe' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi sporLä Tor Saa Juu Kos JMd Koe VJg Trm Plt KJn; tak´s Krl Plv; `taksi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; Grenzstein 1884: 145 taks (Taxe) 'seaduslik hind mõne töö ehk asja juures; ka mõni kroonumaks'; Wiedemann 1893: 1112 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; EÕS 1937: 1513 taks 'hindam (määratud hind; maksumäär)'; ÕS 1980: 692 taks 'norm, määr, kindlaksmääratud hind'; Tuksam 1939: 959 Taxe 'taks'
- Käsitlused: < sks Taxe 'norm, määr; kindlaksmääratud hind' (EEW 1982: 3055; EES 2012: 511); < sks Taxe 'taks, norm määr; hinnanguline maksumus' (EKS 2019)
- Läti keel: lt takse, tarifs taks (ELS 2015: 854); lt takse Taxe (VLV 1944: 520);
- Sugulaskeeled: sm taksa [1609] < rts taxa (Häkkinen 2004: 1262)
taks2, taksi 'koeratõug' < sks Dachs
- Esmamaining: EÕS 1937
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 62) kähr, -i d. 'der Dachs'
- Murded: taks (-k´-) Kse Saa Hag VJg Hls Krk Plv; taksikoer Rei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 317 mǟra-koer, mägra-koer 'Dachshund'; EÕS 1937: 1513 taks 'mägrakoer'; ÕS 1980: 692 taks 'taksikoer'; Tuksam 1939: 181 Dachs '[Hund] mägrakoer'
- Käsitlused: < sks Dachs (EEW 1982: 3055; Raun 1982: 170); < sks Dachshund 'taksikoer' (õieti 'mägrakoer') (EKS 2019)
- Läti keel: lt taksis Dachshund (VLV 1944: 132); lt taksis taks (ELS 2015: 854)
takt, takti 'liikumise kiirus, tempo' < sks Takt
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 6, 41) Laulma öppetamine on täielik, kui /--/ lauluannet ehk kuulmist harritakse, takti tundmist ja piddamist selletakse; Aktsendi järgusse ehk rea ueste peale akkamist nimmetab musika öppetus taktiks
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; Grenzstein 1884: 146 takt (Takt) 'muusikalise aja kord, taktijoonte wahel olewad noodid'; Wiedemann 1893: 1112 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; EÕS 1937: 1513 takt 'muus. korraldatud ajajaotus; tasamõõduline liikumine'; ÕS 1980: 692 takt; Tuksam 1939: 955 Takt 'takt'
- Käsitlused: < sks Takt 'takt' (EEW 1982: 3056; EKS 2019)
- Läti keel: lt takts Takt (VLV 1944: 517); lt takts takt (ELS 2015: 855);
- Sugulaskeeled: sm tahti [1637] < rts takt (Häkkinen 2004: 1254)
talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk
- Esmamaining: Kunder 1885
- Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
- Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
- Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
- Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
- Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)
tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
- Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
- Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
- Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
- Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)
tonn, tonni 'kaaluühik, 1000 kilo' < sks Tonne
- Eesti leksikonid: EKÕS 1918 tonn; EÕS 1937: 1557 tonn 'kaaluühik, haril. 1000 kg; laevamõõteühik'; ÕS 1980: 718 tonn '1000 kg'; Tuksam 1939: 967 Tonne '(Maß) tonn'
- Käsitlused: < sks Tonne tonn (EEW 1982: 3223; EKS 2019)
- Läti keel: lt tonna Tonne (VLV 1944: 525); lt tonna tonn (ELS 2015: 893);
- Sugulaskeeled: sm tonni [1863] < rts ton (Häkkinen 2004: 1329); is tonna (Kos) tonn (Laanest 1997: 200)
toon, tooni 'heli, viis; värvitoon' < sks Ton
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 6) Laulma öppetamine on täielik, kui tonide ja healede ülle öppetakse.
- Murded: tuon, `tuoni Jõe Kuu Lüg; toon, tooni (-uo-) 'helitoon, viis (üld); värvitoon (Kaa Kos Sim Kai); viis, komme (Hls)' Jäm Muh Kir Var Ris Juu Kos KuuK JMd VJg Sim Trm Lai Plt; toen´, tooni Jäm Kaa Rid; tu̬u̬n´, tooni Hää Kod KJn M Võn San Krl (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1301 tōn´, tōni 'Ton; Stimmung, Gemüthsrichtung'; Wiedemann 1893: 1177 tōn´, tōni 'Ton; Stimmung, Gemüthsrichtung'; ÕS 1980: 718 toon;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dôn(e) 'Melodie, Weise'; Schiller-Lübben dôn, done 'Melodie, Weise, Wort'; MND HW I dône, dône (ton) 'Ton, Melodie, Klang; Wort, Rede'
- Käsitlused: < kasks ~ sks Ton (EEW 1982: 3230); < asks dōn, done 'meloodia; viis' ~ sks Ton 'heli, hääl; häälevarjund; maneer' (EES 2012: 539); < sks Ton 'heli, hääl; rõhk; rääkimis- või käitumisviis; värvivarjund' (EKS 2019)
- Läti keel: lt tonis toon (ELS 2015: 895);
- Sugulaskeeled: lv tūoņ toon; tonis (LELS 2012: 339)
torn, torni 'tööriist' < sks Dorn
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1562 torn 'tehn. (Durchschlag, Dorn)'; ÕS 1980: 721 torn 'tehn. riist metalli- ja plekitöödel aukude löömiseks või laiendamiseks'; Tuksam 1939: 203 Dorn '(Nietkeil) torn'
- Käsitlused: < sks Dorn torn (tööriist) (EEW 1982: 3245; EKS 2019)
traan, traani 'kala-, vaalarasv' < sks Tran Arvestades laensõna hilist leidumust, Wiedemannil nt on tegu veel uudissõnaga, tundub saksa laenuallikas alamsaksa omast tõenäolisem.
- Esmamaining: Freundlich 1849
- Vana kirjakeel: (Freundlich 1849: 22) weddel ülge rasw (traan)
- Murded: traan (-n´) 'kalarasv, tökat' Jõe Kuu Vai Jäm sporHi Mar Tor Ris JMd Kod KJn Trv Nõo San Har Rõu Lei; trään Lüg RId Ris; raan (-ae-) Khk Saa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 *trān´, trāni 'Thran'; Wiedemann 1893: 1194 *trān´, träni (rān´) 'Thran'; EÕS 1937: 1565 traan 'rääs, kalarasv'; ÕS 1980: 722 traan 'vaalade või hüljeste pekist saadav rasv'
- Käsitlused: < sks Tran (EEW 1982: 3257; EKS 2019)
- Läti keel: lt trãns Tran, Fischtran < mnd. trān (Sehwers 1918: 163; Jordan 1995: 103);
- Sugulaskeeled: sm traani [1637] hylkeenrasva t. siitä keitetty öljy / Tran < rts, vrd mrts tran (‹ kasks trân) (SSA 3: 316); sm traani < asks trân ~ rts tran (Bentlin 2008: 192); lv trǭ'n´, trō'n´, strǭn´ < kasks trân (Kettunen 1938: 432); lv trǭ'ņ traan; trāns (LELS 2012: 331)
tragun, traguni 'ratsaväelane' < sks Dragoner
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Ragguna 'tragoner'; (Masing 1821: 229) Husarid, Ullannid, ja Traggunid läksid meilt läbbi
- Murded: tragun 'ratsaväelane' Kuu Lüg Mar Juu JMd Plt Urv; ragun Khk Mih Hää KJn; tragul´ San Urv Har; ragul Trv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 *tragon, -i 'Dragoner'; Wiedemann 1893: 1193 *tragon, -i (trāgon) 'Dragoner'; EÕS 1937: 1565 tragun '= dragun'; lk 46 dragun 'kerge ratsanik'; ÕS 1980: 723 tragun 'aj., sõj. ratsaväelane mõnedes maades'; Tuksam 1939: 204 Dragoner 'tragun (ratsaväelane)'
- Käsitlused: < sks Dragoner (EEW 1982: 3260)
- Sugulaskeeled: sm rakuuna [1655] < rts dragon (Häkkinen 2004: 1020); vdj draguni tragun; драгун (VKS: 185)
tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
- Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
- Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
- Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)
tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
- Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)
vagun, vaguni 'järelveetav raudteeveok' < sks Waggon
- Esmamaining: Jannsen 1864
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 29.07: astusin raudteehowis jälle wagongi
- Murded: vagun Kuu VNg Vai Jäm Khk Kär Hi Mär Lih Tõs Tor Hää Juu Kos JMd I Plt sporM TLä Krl(-n´); vagon Mar Ris Võn Plv Se; vakun Nõo Har Räp; vakon´ VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1464 *wāgoṅg, -i 'Eisenbahnwagen'; Grenzstein 1884: 168 wagun (Waggon) 'raudtee wanker'; Wiedemann 1893: 1284 *wagoṅg, -i; wagon, -i 'Eisenbahnwagen, Wagon'; Wiedemann 1893: 1322 *wāgoṅg, -i 'Eisenbahnwagen'; EÕS 1937: 1631 vagun; ÕS 1980: 764 vagun; Tuksam 1939: 1097 Waggon 'vagun'
- Käsitlused: < sks Waggon ~ vn vagon (Raun 1982: 195); < sks Waggon 'vagun' (EEW 1982: 3630; EES 2012: 584; EKS 2019)
- Läti keel: lt vagons Waggon (VLV 1944: 625); lt vagons vagun (ELS 2015: 966);
- Sugulaskeeled: sm vaunu [1583] < mrts vaghn (Häkkinen 2004: 1465)
vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
- Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
- Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
- Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)
