[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mudel, mudeli 'näidis, eeskuju' < sks Modell

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mudel (-l´) 'mall, eeskuju; näidis' sporR sporS Rid Kir Kse Tor Juu Kos Jür Ann Koe VJg I KJn M Ran Rõn San Har Plv; mudõl´ Krl (EMS VI: 136)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 689 mudel, -i 'Modell'; Wiedemann 1869: 676 *mōdell, -i 'Modell'; Wiedemann 1893: 623 mudel, mudeli (mūdel) 'Modell'; Wiedemann 1893: 611 *mōdell, -i (model, mudel) 'Modell'; EÕS 1925: 523 mudel '(Modell)'; ÕS 1980: 431 mudel; Tuksam 1939: 685 Model 'mõõt; mudel, näidis; valamisvorm'; Modell 'mudel, modell; mudel šabloon; mudel, vorm'
• Käsitlused: < sks Model 'muster, näidis, vorm' (EEW 1982: 1556; EES 2012: 284); < sks Modell 'näidis, eeskuju; mudel; modell; mannekeen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mudulis Modell (Sehwers 1953: 80); lt modelis mudel (ELS 2015: 510)

puuder, puudri 'peenike pulber' < sks Puder

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 531) Pudri assemel woib ka head nisso jahho prukida
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 998 *pūder, pūdri, pūdre 'Puder'; Wiedemann 1893: 905 *pūder, pūdri, pūdre 'Puder'; EÕS 1930: 883 puuder 'naha- (ja juukse-)tust'; ÕS 1980: 550 puuder; Tuksam 1939: 777 Puder 'puuder'
• Käsitlused: < sks Puder 'puuder' (EEW 1982: 2258; EKS 2019)
• Läti keel: lt pūderis, pūdere [1782] Puder (Sehwers 1953: 97); lt pūderis Puder (VLV 1944: 404); lt pūderis puuder (ELS 2015: 673);
• Sugulaskeeled: sm puuteri [1747] < rts puder (Häkkinen 2004: 986); vdj pudra puuder; пудра (VKS: 968)
• Vt puuderdama

tender, tendri 'auruveduri osa' < sks Tender

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; Wiedemann 1893: 1145 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; EÕS 1937: 1536 tender 'veduri kütteainevagun; (suurema laeva) vähem saatelaev'; ÕS 1980: 705 tender 'tehn. auruveduri osa või vagun kütuse ja vee jaoks; mer. väike ühemastiline purjekas'; Tuksam 1939: 962 Tender 'tender (kütteainevagun, saatelaev)'
• Käsitlused: < sks Tender 'tender, söevagun' (EEW 1982: 3128; EKS 2019)
• Läti keel: lt tenderis Tender (VLV 1944: 521)

tudeng, tudengi 'üliõpilane' < sks Student

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) Tont, -i 'Student'; (Göseken 1660: 666) Tont 'Student, studiosus'
• Murded: tudeng, -i 'üliõpilane' Khk Hls(tuuten´k); tudeng, -i Kod Puh San Plv Räp; tudõng, -i Krl; tuden´k, tudengi Rõu Vas; tuding, -u Trv; tuding, -a Har; tüüdeng, -i Se(tüüdinka); tudend, -i VNg; tude·n´t, tude·ndi Jäm Muh Rei Han Hää Juu JMd Iis Plt KJn Vil Hls; tuudent, tuudendi Rei VJg Sim KJn Hls(-oo-); `tuudend, -i Lüg Vai; `tuhtent, `tuhtendi Lüg; stude·n´t, -i Khk Hää Vil Lei(-uu-); `istudent, `istudendi Kuu; töde·nt, töde·ndi Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1194 *stūdent, -i 'Student'; Wiedemann 1869: 1337 tudeṅg, -i; tudenk, tudenki; tudent, tudenti '= tūdent'; Wiedemann 1893: 1210; Wiedemann 1869: 1358 *tūdend, -i; tūdent, -i (tudeṅk, tudent, tudeṅg) 'Student'; Wiedemann 1893: 1228 *tūdend, -i; tūdent, -i (tudeṅk, tudent, tudeṅg) 'Student'; Wiedemann 1893: 1082 *stūdent, -i 'Student'; EÕS 1937: 1579 tudeng; ÕS 1980: 734 tudeng 'fam. üliõpilane'; Tuksam 1939: 948 Student 'üliõpilane; fam. tudeng'
• Käsitlused: < sks Student 'üliõpilane' (EEW 1982: 3313; EES 2012: 549; EKS 2019); < asks student(e) (Raun 1982: 182)
• Läti keel: lt students Student (Sehwers 1953: 126); lt students, studente Student, Studentin (VLV 1944: 512); lt sar. students tudeng (ELS 2015: 908)

tutser, tutseri 'kärbik, käsirelv' < sks Stutzer

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tutser (tutsar, tutsel) 'revolver' M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1357 *tutser, tutseri, tut´sri 'Stutzer, Büchse mit grob gereifeltem Lauf'; Wiedemann 1893: 1227 *tutser, tutseri, tut´sri 'Stutzer, Büchse mit grob gereifeltem Lauf'; Tuksam 1939: 951 stutzen 'kärpima, lühemaks lõikama'; Stutzer 'karabiin (lühike püss)'
• Läti keel: lt stuceris, stucere der Stutzen, eine Kugelbüchse < Bsks Stutzer 'eine Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' (Sehwers 1953: 126); lt štucere kurze Kugelbüchse < Bsks Stutzer 'Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' (Sehwers 1953: 140); lt karabīns Stutze (kurze Büchse)

tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
• Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
• Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
• Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)