[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

ips, ipsi 'kips' < Bsks Gyps

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: ips, ip´s 'kipsikivim; kipsipulber' Khk Pöi Rei sporL VJg Trm Kod Krk Hls T Urv Krl Räp; jips Khk Kaa Var Krl; jeps Koe; jõps Muh sporL (EMS I: 1034)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 138 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 126 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 110 gips, gipsi 'Gyps'; ÕS 1980: 267 kips; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
Käsitlused: < Bsks Gyps (EEW 1982: 514)
Läti keel: lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293)
Vt kips

kips, kipsi 'jahujas mineraalaine' < sks Gips

Esmamaining: Tarto maa 1806
Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 08.08: päle se wiwa nemma ka weel gipsi, tuhka nink särätse asja omme nit pääl; 15,08: Se kips wöttap rösseust külge; (Masing 1823: 123) wõttis üks tohter … ja mattis kolm kärnast-konna ühe kasti sisse, mis ta gipsiga olli täitnud
Murded: kips, kipsi 'kivim; kipsipulber' Jäm Khk Vll Muh Emm Lä Tor sporK Iis V; kips, `kipsi R (EMS III: 192)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 320 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; Wiedemann 1893: 288 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; EÕS 1925: 221 kips 'Gips'; ÕS 1980: 267 kips; VL 2012 kips '(kr gypsos)'; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
Käsitlused: < sks Gips 'kips' (EEW 1982: 839; Raun 1982: 40; EES 2012: 159; EKS 2019)
Läti keel: lt ģipse, gipši Gips (Sehwers 1953: 40); lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293);
Sugulaskeeled: sm kipsi [1737] < rts gips (Häkkinen 2004: 433); vdj gipsa kips; гипс (VKS: 231)
Vt ips

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
Vrd kussutama

lips, lipsu 'kaelaside' < sks Schlips

Esmamaining: Jannsen 1876
Vana kirjakeel: (Jannsen 1876) 14.07: shlipsid iga värvi
Murded: lips, lipsu '(meeste) kaelaside' sporS Mar Kse sporPä HaLä JMd Koe Kad VJg IPõ sporM Kan; lips (-p´-), lipsi Jäm Khk Mar VJg KJn Ran San sporV; `lipsu RId (EMS V: 267)
Eesti leksikonid: VSS 1917: 141, 270 lips '= slips'; slips 'kravatti, rusetti'; EÕS 1925: 401 lips 'kaelaside'; Haljaspõld 1933: 1220 slips '(ingl. mitm.) pikad kitsad kaelarätid suurte sõlmedega'; ÕS 1980: 375 lips 'kaelaside'; Tuksam 1939: 855 Schlips 'lips, kaelaside'
Käsitlused: < sks Schlips 'lips, kaelaside' (EEW 1982: 1325; EES 2012: 243; EKS 2019)
Sugulaskeeled: lv šlips lips; kaklasaite (LELS 2012: 313)

mops, mopsi 'koeratõug, toakoer' < sks Mops

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 31.07: Ühhel kärredal naesel olli tassane mees, kellega ta hommikust öhtoni, naggo Mops Murriga urrises
Murded: mops '(koer)' Kuu Lüg Vai Rei Mar Tor JMd Koe VJg Iis KJn Hls; mop´s Krk Krl Har Plv; mopsi Mar Mär Trm Lei (EMS VI: 128)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 *mops, mopsi 'Mops'; Wiedemann 1893: 611 *mops, mopsi 'Mops'; EÕS 1925: 520 mops 'mopsikoer'; ÕS 1980: 430 mops = mopsikoer; VL 2012 mops '(sks Mops)'; Tuksam 1939: 688 Mops 'mops';
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mops [mobs], Mups 'Mops'; Niedersächsisches Mops 'der Mops (eine Hunderasse); kleiner, dicker Junge od. Erwachsene'
Käsitlused: < sks Mops 'toakoer, mops' (EEW 1982: 1554; EES 2012: 284; EKS 2019)
Läti keel: lt mopsis Mops (VLV 1944: 362); lt mopsis mops (ELS 2015: 509; LELS 2012: 193);
Sugulaskeeled: vdj mopsi mops (koeratõug); мопс (порода собаки) (VKS: 740); lv mops mops; mopsis (LELS 2012: 193)

mumps, mumpsi 'süljenäärmepõletik' < sks Mumps

Esmamaining: EÕS 1925
Murded: mumps 'kaelahaigus' VMr (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1306 sea-tõbi 'Halskrankheit, Mums, Schlafsucht'; Wiedemann 1893: 1182 sea-tõbi 'Halskrankheit, Mums, Schlafsucht'; EÕS 1925: 528 mumps 'med. taudiline kõrva-süljenäärme põletik, epideemiline paroitiit (Mumps, „Ziegenpeter“)'; ÕS 1980: 433 mumps 'med. epideemiline kõrvasüljenäärmepõletik'; VL 2012 mumps '(ingl)'; Tuksam 1939: 692 Mumps 'kõrva-süljenäärmepõletik'
Käsitlused: < sks Mumps 'mumps' (EEW 1982: 1569; EKS 2019)
Läti keel: lt mums (kakla, ausu dziedzeru uzpampums) Mumps (VLV 1944: 364)

naps, napsi 'kange alkohoolne jook' < sks Schnaps

Esmamaining: Kreutzwald 1840
Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 4) napsi puddelikenne ikka kirsto nukkas
Murded: naps, napsi (-u) 'viin vm kange alkohol; pits alkoholi' S sporL sporKPõ IPõ Äks Plt KJn sporM TLä TMr Võn Ote Har; nap´s, napsi (-u) Trv San V; `napsu R (EMS VI: 490)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 716 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; Wiedemann 1893: 648 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; EÕS 1930: 574; ÕS 1980: 449 naps, napsi, napsu [viina]; Tuksam 1939: 860 Schnaps 'naps, viin'
Käsitlused: < sks Schnaps 'naps; viin' (EEW 1982: 1668; Raun 1982: 101; EES 2012: 307; EKS 2019)
Läti keel: lt šņapsts, šņapstis Schnaps (Sehwers 1953: 137);
Sugulaskeeled: sm snapsi [1900-luv.] < rts snaps (‹ asks snaps) (Häkkinen 2004: 1171); vdj napsu naps, viin; стопка (водки), водка (VKS: 796)

nips, nipsu 'kerge löök, naps' < ? sks Knips

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 149, 150) Neps, -so 'Ein Schnipchen mit dem Finger'; Nips, -so 'Ein Knipchen'; (Hupel 1780: 221, 223, 224) näps, -i d. 'ein Schnipps mit den Fingern'; neps, -o d. 'ein Schnips mit den Fingern'; nips, -o r.; nip, -po d. 'ein Schippchen, Knippchen'
Murded: nips, nipsu 'kerge löök (sõrmedega)' Kuu Jäm Khk Pöi Muh Mär Kse Han Khn Tor Hää Saa Ris Juu JMd VJg IPõ Plt KJn Hls Krk San(-p´-); `nipsu Vai; nip´s, nipsi Trv Har (EMS VI: 600)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nips, nipsu, nipsi (nipp) 'Knipps, Schnippchen'; Wiedemann 1893: 671 nips, nipsu, nipsi (nipp) 'Knipps, Schnippchen'; EÕS 1930: 595 nips 'Schnippchen, Knips'; ÕS 1980: 457 nips; Tuksam 1939: 570 knipsen 'nipsutama, napsu lööma, lapsutama'
Käsitlused: < sks Knips '(sõrme)nips' (EES 2012: 314)
Läti keel: lt knipêt knipsen < nd. knippen 'knipsen' (Sehwers 1953: 55); lt knipis, knipe ein Knippchen, Schnippchen < nd. knipp 'ein Wurf mit kleinen Dingen, die man auf einen Finger legt und mit dem anderen wegschnellt' (Sehwers 1953: 55); lt knipis nips (ELS 2015: 552)

oup, oubi 'tanu' < sks Haube Baltisaksa ou-hääldusega saksa laensõna.

Murded: oup, oubi '(pits)tanu' Han Ha Amb Koe; oup, `oubi Jõe Kuu; oub, oubi Kul Hag; oep, oobi Muh; `oubi, `oubi Vai; `oube, `oube Lüg Jõh IisR; `öupe Ris (EMS VII: 33)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 51 *haub, haubi 'Haube'; Tuksam 1939: 458 Haube 'tanu, tutt';
Saksa leksikonid: Grimm HAUBE, f. , ahd. hûba, mhd. hûbe; eine männliche kopfbedeckung von verschiedener form und für verschiedene stände.
Käsitlused: < sks Haube 'haub' (EEW 1982: 304); < sks Haube 'tanu' (Uibo 2010b: 923)
Läti keel: lt aũbe Haube (Sehwers 1953: 4); lt aube Haube (VLV 1944: 260)

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd Bsks pipsch

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pips, pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn (EMS VII: 512)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; Wiedemann 1893: 800 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek. peps';
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
Käsitlused: < vrd Bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' (EES 2012: 372)
Läti keel: lt pipis Pips < nd. pipp (Sehwers 1953: 89)
Vt pips|tükk

puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse

Esmamaining: EÕS 1930
Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)

pupe, pupe 'nukk' < sks Puppe

Esmamaining: Jannsen 1867
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 219) muk, -ka d. 'die Puppe'; (Jannsen 1867) 08.03: rietest, kedda seal innimesse surusse puppide selga pannakse
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 *pupp, pupi 'Puppe'; Wiedemann 1893: 896 pupp, pupa, pupe, pupi 'Puppe'; pupel, pupli 'Puppe'; EÕS 1930: 862 [pupe] 'vt. nukk'; ÕS 1980: 548 pupe 'van. nukk'; Tuksam 1939: 778 Puppe 'nukk; fam. titt'
Käsitlused: < sks Puppe 'nukk' (EEW 1982: 2235b; Raun 1982: 131; EES 2012: 393; EKS 2019)

puts, putsi 'vulva' < sks Putze, vrd kasks putz, puts

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 251) puts r., d. 'das weibliche Geburtsglied'; (Hupel 1818: 197) puts r., d. 'weibliche Geburtsglied'; (Lunin 1853: 152) puts r., d. 'женскiй дѣтородный удъ'
Murded: puts, `putsi Jõe Kuu Lüg Vai; put´s, putsi S sporL Ris HJn Koe Kad Rak VJg Sim Iis Ksi Lai Plt M TLä V(put´š Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s, putsi 'weibliche Scham'; Wiedemann 1893: 901 put´s, putsi 'weibliche Scham';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' (EEW 1982: 2255); < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' (EES 2012: 396); < sks putze 'naise suguelund' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: lvS puts (SLW 2009: 156); lv put̄´š Pfütze < sks (Kettunen 1938: 320)

raps, rapsi 'õlikaalikas (Brassica napus oleifera)' < sks Raps

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1023 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; Wiedemann 1893: 927 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; EÕS 1930: 1020 raps 'bot., agr. õlikaalikas (Raps[kohl], Kohlraps)'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 786 Raps 'õlikaalikas, raps'
Käsitlused: < sks Raps 'raps' (EEW 1982: 2416; EES 2012: 834; EKS 2019)
Läti keel: lt rapši Raps (brassica napus) (Sehwers 1953: 98); lt rapsis raps, õlikaalikas (ELS 2015: 708);
Sugulaskeeled: sm † rapsi < rts raps (‹ sks Raps) (Häkkinen 2004: 1083)
Vt rüps

rips, ripsi 'riidesort' < sks Rips

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; Wiedemann 1893: 958 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; EÕS 1937: 1122 rips '(riie)'; ÕS 1980: 594 rips 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 812 Rips 'rips (riie)'
Käsitlused: < sks Rips 'rips' (EEW 1982: 2498; EKS 2019)
Läti keel: lt ripss Rips (VLV 1944: 422)

rüps, rüpsi 'õlinaeris (Brassica rapa oleifera)' < sks Rübsen

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; Wiedemann 1893: 991 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; EÕS 1937: 1214 rüps 'õlinaeris'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 816 Rübsen 'õlinaeris'
Käsitlused: < ? kasks … (EEW 1982: 2632); < sks Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris' (EES 2012: 451; EKS 2019)
Läti keel: lt rĩpši Raps, Rübsen < dt. Rübsen (Sehwers 1953: 102); lt ripsis rüps (Brassica rapa oleifera) (ELS 2015: 747);
Sugulaskeeled: sm rypsi [1883] öljykasvi / Rübsen < rts rybs, ryps 'rypsi' (‹ sks Rübsen) (SSA 3: 118; Häkkinen 2004: 1083)

supp, supi 'leem' < sks Suppe

Esmamaining: Warg 1781
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 241) Lêm/e 'Suppe'; (Warg 1781: 500) lasse neid sellesamma wee sees keeta, kunni need suppiga segaseks lähwad; (Masing 1821: 54) kui üllesärkas, pallus sutäis wina, soja suppi, ja nattikest solasr senna kõrwa
Murded: supp (-p´p), supi eP eL; supp, suppi R(subi Kuu) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1205 supp, supi 'Suppe'; Wiedemann 1893: 1091 supp, supi 'Suppe'; EÕS 1937: 1456 supp 'leem'; ÕS 1980: 666 supp; Tuksam 1939: 953 Suppe 'supp'
Käsitlused: < Bsks Suppe (Raun 1982: 163); < sks Suppe 'supp' (EEW 1982: 2922; EES 2012: 489; EKS 2019)
Läti keel: lt zupa Suppe (Sehwers 1953: 165); lt zupa Suppe; auch zur Bezeichnung anderer Flüssig- resp. Feuchtigkeit gebraucht < mnd. sûpe 'sorbicium' (Jordan 1995: 112); lt zupa Suppe (VLV 1944: 515); lt zupa supp (ELS 2015: 814);
Sugulaskeeled: sm soppa [1776] keitto, liemi; karjan ruokaseos; sekasotku / Suppe; Futterbrei; Durcheinander < rts soppa (‹ kasks soppe, suppe ’keitto; leipäraaste t. -palat (keitossa)’; krj soppa < sm (SSA 3: 200); is suppu (Hev, Kos, Len) supp (Laanest 1997: 187); lv zup̄, (SjW) sup̄ 'Suppe' < sks (Kettunen 1938: 402); lv zup supp, zupa (LELS 2012: 378)

taks1, taksi 'maksumäär; tariif; norm' < sks Taxe

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: (Masing 1821: 63) Sesamma kohto polest pannud hind, nimmetakse Taksa, kästakse sedda padberi peäle kirjutada
Murded: taks, taksi 'määratud maks; hind; kaup, kokkulepe' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi sporLä Tor Saa Juu Kos JMd Koe VJg Trm Plt KJn; tak´s Krl Plv; `taksi Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; Grenzstein 1884: 145 taks (Taxe) 'seaduslik hind mõne töö ehk asja juures; ka mõni kroonumaks'; Wiedemann 1893: 1112 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; EÕS 1937: 1513 taks 'hindam (määratud hind; maksumäär)'; ÕS 1980: 692 taks 'norm, määr, kindlaksmääratud hind'; Tuksam 1939: 959 Taxe 'taks'
Käsitlused: < sks Taxe 'norm, määr; kindlaksmääratud hind' (EEW 1982: 3055; EES 2012: 511); < sks Taxe 'taks, norm määr; hinnanguline maksumus' (EKS 2019)
Läti keel: lt takse, tarifs taks (ELS 2015: 854); lt takse Taxe (VLV 1944: 520);
Sugulaskeeled: sm taksa [1609] < rts taxa (Häkkinen 2004: 1262)

taks2, taksi 'koeratõug' < sks Dachs

Esmamaining: EÕS 1937
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 62) kähr, -i d. 'der Dachs'
Murded: taks (-k´-) Kse Saa Hag VJg Hls Krk Plv; taksikoer Rei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 317 mǟra-koer, mägra-koer 'Dachshund'; EÕS 1937: 1513 taks 'mägrakoer'; ÕS 1980: 692 taks 'taksikoer'; Tuksam 1939: 181 Dachs '[Hund] mägrakoer'
Käsitlused: < sks Dachs (EEW 1982: 3055; Raun 1982: 170); < sks Dachshund 'taksikoer' (õieti 'mägrakoer') (EKS 2019)
Läti keel: lt taksis Dachshund (VLV 1944: 132); lt taksis taks (ELS 2015: 854)

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

teks, teksi 'vasknael' < sks Täcks

Eesti leksikonid: Kingsepa 1939: 158 Tsvikitakse kas teksidega või peenikeste naeltega; ÕS 1980: 702 teks 'tõmbimisel kasutatav nael'; EKSS 5: 717 teks 'väike nael, millega jalatsi pealne kinnitatakse pinsolile'

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < rts tiss, Bsks Tiss

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 249) Tis, -si 'Zitze'; (Hupel 1780: 284) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Hupel 1818: 247) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Lunin 1853: 194) tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
Murded: tiss, `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-s´s), tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; Wiedemann 1893: 1162 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss; Tuksam 1939: 1151 Zitze 'nisa';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Grimm nd. titte 'Zitze'; schwed. titt, tiss 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
Käsitlused: < kasks tis, rts tiss (tisse, tissa) (EEW 1982: 3189); < rts tiss (Raun 1982: 177); < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' (SSA 3: 300; EES 2012: 533); < Bsks Tiss 'naiserind; nisa' (EKS 2019)
Läti keel: lt pupa gals; auch pups, tite Zitze (VLV 1944: 671); lt sar. pups, cicis tiss (ELS 2015: 888);
Sugulaskeeled: sm tissi [1783] naisen rinta; (ölehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter < rts tiss 'naisen rinta; utare' (‹ asks tis, sks Zitze) (SSA 3: 300); krj tissi rinta; utare < sm tissi (SSA 3: 299; SKES: 1314)

tits, titsi 'tugipuu' < Bsks Stitze 'Stütze'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1162 tit´s, tit´si 'Stütze'; EÕS 1937: 1552 tits 'tugi, sarikasoik'; ÕS 1980: 714 tits 'tugipuu'; Tuksam 1939: 951 Stütze 'tugi'; Stützbalken 'tugipalk'
Käsitlused: < sks Stütze 'tugipost; piilar; tugi; abiline' (EEW 1982: 3191; Raun 1982: 177; EES 2012: 533; EKS 2019)
Vrd tüts

trops, tropsi 'kompvek' < sks Drops

Esmamaining: Tuksam 1939
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 728 trops 'liik kompvekke'; Tuksam 1939: 208 Drop 'drops (puuviljakompvek)'
Käsitlused: < sks Drops 'trops, väike ümar klaaskomm' (EES 2012: 546; EKS 2019)

trupp, trupi 'näiteseltskond; rühm, salk' < sks Truppe

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1200 trupp, pl. trupid 'Truppen'; EÕS 1937: 1572 trupp 'rühm, salk'; ÕS 1980: 729 trupp 'teatri või tsirkuse esinejate kollektiiv; rühm, salk'; Tuksam 1939: 978 Truppe 'trupp, rühm; väeosa'
Käsitlused: < sks Truppe '(näite)trupp; (väe)üksus' (EEW 1982: 3283; EES 2012: 547)
Läti keel: lt trops, trups der Trupp < dt. Trupp (Sehwers 1953: 144); lt trupa Truppe (von Schauspielern) (VLV 1944: 534); lt trupa trupp (ELS 2015: 904)

tuhv, tuhvi 'trepiaste' < sks Stufe

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tuhv, tuhvi 'aste' Tõs (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhw, tuhwi (tuhwel) 'Stufe'; tuht, tühi (D) 'Stufe'; trepi-tuht 'Treppenstufe'; Wiedemann 1893: 1213; Wiedemann 1893: 1082 *stuhw, -i 'Stufe'; EÕS 1937: 1581 tuhv '[trepi-]aste'; ÕS 1980: 735 tuhv 'kõnek. trepiaste'; Tuksam 1939: 948 Stufe 'aste (einer Treppe usw.)'
Käsitlused: < sks Stufe 'trepiaste; aste, järk, tase' (EEW 1982: 3328; Raun 1982: 183; EES 2012: 550; EKS 2019)

tulp, tulbi 'kevadine sibullill (Tulipa)' < sks Tulpe

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 8) Selle Kuu sissen woip - - Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid, Arzissid, Wiolid ehk Winalillit etc.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1219 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1230 *tūlip, tūlipa 'Tulpe'; EÕS 1937: 1585 tulp 'taim (Tulipa; Tulpe)'; ÕS 1980: 737 tulp; Tuksam 1939: 979 Tulpe 'tulp'
Käsitlused: < sks Tulpe 'tulp' (EEW 1982: 3351; Raun 1982: 184; EES 2012: 553; EKS 2019)
Läti keel: lt tul̃pe, tulpans Tulpe < dt. Tulpe, Tulipan (im 17. Jh.) (Sehwers 1953: 146); lt stulpane Päonie (paeonia officinalis) < dt. Tulipan 'Tulpe' (Sehwers 1953: 126); lt tulpe Tulpe (VLV 1944: 534); lt tulpe tulp (ELS 2015: 915);
Sugulaskeeled: sm tulppaani [1773] < rts tulpan (Häkkinen 2004: 1349)

tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)

tüts, tütsi 'tugipuu' < sks Stütze

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tüts 'tugipuu' Kuu Hi VJg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1370 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Wiedemann 1893: 1239 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Tuksam 1939: 951 Stütze 'tugi'
Vrd tits

veebiliides @ veebihaldur