|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
- Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
- Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
- Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
- Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)
kurt, kurdi 'vöö' < sks Gurt
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 417) Gurt 'wö r., d.'
- Murded: kurt (-r´-) 'vöö' Kuu VNg Jõh S Mar Kse Pä Ris Hag Kos Koe Kad VJg Lai Vil Hls sporV; kurte Trm KJn Ote San Se(-õ); kurde Mih Vil Nõo Plv(-õ) (EMS IV: 98)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 746 vöö-pael (D) 'Gurt aus Zeug'; ÕS 1980: 322 kurt 'van. vöö'; Tuksam 1939: 436 Gurt 'vöö, vöörihm';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 84 Gurt 'Gürtel'; Gurt wird oft statt Gürtel gebraucht
- Käsitlused: < sks Gurt 'vöö, rihm' (EEW 1982: 1060; EES 2012: 195)
- Läti keel: lt gurte Gürtel < Bsks Gurt (Sehwers 1953: 38)
kurv, kurvi 'käänak; kõverjoon' < sks Kurve
- Murded: kurve 'käänak, käänukoht' Pha Kul Han Ris Jür HJn Ksi; kur´v Han Jür (EMS IV: 104)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 298 kurv '(kõver, kõverjoon)'; ÕS 1980: 322 kurv 'käänukoht, käänak; kõverjoon'; VL 2012 kurv '(ld curvus 'kõver')'; Tuksam 1939: 606 Kurve 'kurv, kõverjoon; käänd, käänukoht'
- Käsitlused: < sks Kurve 'kõverjoon; kurv' (EEW 1982: 1062; EES 2012: 195); < sks Kurve 'kurv, käänak, kõverjoon' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kurve Kurve (VLV 1944: 320); lt līkums kurv (ELS 2015: 364)
purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
- Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
- Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)
tong, tongi '(padruni) sütik' < sks Piston
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 07.10: Önnetus püstongi wabrikus
- Murded: tong (-n´) 'pistong' VNg Lüg sporS Mar Mär Kse Hää Ris Juu JMd Kad Iis Kod Plt KJn sporM San; `tongi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 911 piston, -i; pistoṅg, -i (püstoṅg) 'Piston'; Wiedemann 1893: 826 piston, -i; pistoṅg, -i (püstoṅg) 'Piston'; EÕS 1937: 1557 tong 'pistong, sütik'; ÕS 1980: 718 tong 'pistong'; Tuksam 1939: 757 Piston '(Zündstift) [pis]tong, [padruni]sütik'
- Käsitlused: < sks Piston 'pistong' (EEW 1982: 3222; EES 2012: 537)
- Vrd pistong
torn, torni 'tööriist' < sks Dorn
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1562 torn 'tehn. (Durchschlag, Dorn)'; ÕS 1980: 721 torn 'tehn. riist metalli- ja plekitöödel aukude löömiseks või laiendamiseks'; Tuksam 1939: 203 Dorn '(Nietkeil) torn'
- Käsitlused: < sks Dorn torn (tööriist) (EEW 1982: 3245; EKS 2019)
tort, tordi 'mitmekihiline kook' < sks Torte
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 223) Te siis üks Taarti taigen; (Hupel 1818: 235, 251) taart, -i r. d. 'Torte'; tort, -i r. d. 'Torte'; (Lunin 1853: 184, 198) taart, -i r. d. 'торта'; tort, -i r. d. 'торта, пирожное'
- Murded: tor´t (-r-) VNg Lüg Khk Kse Juu Puh Ote San Urv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1298 *tor´t, tor´di 'Torte'; Wiedemann 1893: 1174 *tor´t, tor´di 'Torte'; EÕS 1937: 1563 tort '(Torte)'; ÕS 1980: 721 tort '(kook)'; Tuksam 1939: 968 Torte 'tort'
- Käsitlused: < sks Torte 'tort' (EEW 1982: 3249; EES 2012: 542; EKS 2019)
- Läti keel: lt torte Torte (VLV 1944: 525); lt torte tort (ELS 2015: 898);
- Sugulaskeeled: sm torttu [1773] < rts tårta (Häkkinen 2004: 1334)
tuhv, tuhvi 'trepiaste' < sks Stufe
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tuhv, tuhvi 'aste' Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhw, tuhwi (tuhwel) 'Stufe'; tuht, tühi (D) 'Stufe'; trepi-tuht 'Treppenstufe'; Wiedemann 1893: 1213; Wiedemann 1893: 1082 *stuhw, -i 'Stufe'; EÕS 1937: 1581 tuhv '[trepi-]aste'; ÕS 1980: 735 tuhv 'kõnek. trepiaste'; Tuksam 1939: 948 Stufe 'aste (einer Treppe usw.)'
- Käsitlused: < sks Stufe 'trepiaste; aste, järk, tase' (EEW 1982: 3328; Raun 1982: 183; EES 2012: 550; EKS 2019)
tulp, tulbi 'kevadine sibullill (Tulipa)' < sks Tulpe
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 8) Selle Kuu sissen woip - - Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid, Arzissid, Wiolid ehk Winalillit etc.
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1219 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1230 *tūlip, tūlipa 'Tulpe'; EÕS 1937: 1585 tulp 'taim (Tulipa; Tulpe)'; ÕS 1980: 737 tulp; Tuksam 1939: 979 Tulpe 'tulp'
- Käsitlused: < sks Tulpe 'tulp' (EEW 1982: 3351; Raun 1982: 184; EES 2012: 553; EKS 2019)
- Läti keel: lt tul̃pe, tulpans Tulpe < dt. Tulpe, Tulipan (im 17. Jh.) (Sehwers 1953: 146); lt stulpane Päonie (paeonia officinalis) < dt. Tulipan 'Tulpe' (Sehwers 1953: 126); lt tulpe Tulpe (VLV 1944: 534); lt tulpe tulp (ELS 2015: 915);
- Sugulaskeeled: sm tulppaani [1773] < rts tulpan (Häkkinen 2004: 1349)
tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
- Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
- Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
- Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)
tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
- Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)
urn, urni 'suletav nõu' < sks Urne
- Esmamaining: EKÕS 1918
- Eesti leksikonid: EKÕS 1918 urn; EÕS 1937: 1621 urn '[tuha-]anum'; ÕS 1980: 758 urn 'nõu, näit. surnu tuha säilitamiseks; valimiskast'; Tuksam 1939: 1036 Urne 'urn (anum)'
- Käsitlused: < sks Urne, vrd vn урна (EEW 1982: 3575); < sks Urne 'urn' (EKS 2019)
- Läti keel: lt urna Urne (VLV 1944: 574); lt urna urn (ELS 2015: 954);
- Sugulaskeeled: sm uurna [1864] < rts urna (Häkkinen 2004: 1416)
uur, uuri '(tasku)kell' < sks Uhr, vrd kasks ûr(e) Liitsõnas uurmaaker 'kellasepp' esinev alamsaksa maaker-sõna laseb arvata, et ka uur-sõna on laenatud ilmselt varem, kui kirjalikes allikates fikseeritud.
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Uhr'; (Hupel 1780: 491) kel r. d. 'Uhr'; (Hupel 1818: 268) uur, -i r. d. 'die Uhr'; (Lunin 1853: 214) uur, -i r. d. 'часы'
- Murded: uur, `uuri '(tasku)kell' R(`uuri Vai); uur, uuri eP; uur´, uuri eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1400 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; Wiedemann 1893: 1266 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; EÕS 1937: 1624 uur 'tasku-, käekell'; ÕS 1980: 760 uur; Tuksam 1939: 993 Uhr 'kell, ajanäitaja; (Taschenuhr) uur';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 1531: ûr(e) 'Stunde, Uhr'; Schiller-Lübben ûr(e) 'Stunde'
- Käsitlused: < sks Uhr (EEW 1982: 3590; EES 2012: 581; EKS 2019); < kasks ûr(e) (Raun 1982: 193)
- Läti keel: lt ūrmãķeris Uhrmacher (Sehwers 1953: 150);
- Sugulaskeeled: sm uuri kello, taskukello (SKES: 1564)
vurr, vurru 'mokahabe, vunts' < sks Schnurrbart
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 03.12: kui ma /--/ omma ”wurrid” ollin pöranud ja seädnud 'Ninna allune habbe, tutsparid'
- Murded: `vurrud 'mokahabe' R; vurrud Pha Pöi Käi Mar Vig PJg Tor Hag Juu JMd VMr VJg Sim Iis Lai Plt KJn; vurru Trv Hel (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1558 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; Wiedemann 1893: 1406 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; EÕS 1937: 1681 vurr,hrl. pl. vurrud; ÕS 1980: 801 vurr; haril. mitm. vurrud; Tuksam 1939: 864 Schnurrbart 'pl. vurrud, fam. vuntsid'
- Käsitlused: < sks Schnurr (‹ schnurren) (EEW 1982: 3931); < sks Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' (EES 2012: 614; EKS 2019)
