[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
• Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
• Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
• Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
• Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < rts tiss, Bsks Tiss

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 249) Tis, -si 'Zitze'; (Hupel 1780: 284) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Hupel 1818: 247) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Lunin 1853: 194) tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
• Murded: tiss, `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-s´s), tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; Wiedemann 1893: 1162 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss; Tuksam 1939: 1151 Zitze 'nisa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Grimm nd. titte 'Zitze'; schwed. titt, tiss 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
• Käsitlused: < kasks tis, rts tiss (tisse, tissa) (EEW 1982: 3189); < rts tiss (Raun 1982: 177); < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' (SSA 3: 300; EES 2012: 533); < Bsks Tiss 'naiserind; nisa' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pupa gals; auch pups, tite Zitze (VLV 1944: 671); lt sar. pups, cicis tiss (ELS 2015: 888);
• Sugulaskeeled: sm tissi [1783] naisen rinta; (ölehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter < rts tiss 'naisen rinta; utare' (‹ asks tis, sks Zitze) (SSA 3: 300); krj tissi rinta; utare < sm tissi (SSA 3: 299; SKES: 1314)