[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

laar, laari 'tegu õlut' < vrd sks klar 'selge'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: laar (-r´) 'suurem kogus (sööki või jooki), tegu' Kuu Kaa Vig Han Aud PJg Saa Ksi Lai KJn Pil M Ran V (EMS IV: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung; Klarheit'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; Wiedemann 1893: 309 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; ÕS 1980: 346 laar 'tegu, näit. õlut'
• Käsitlused: < vrd sks klar 'klaar, selge' (EEW 1982: 1192; Raun 1982: 67; EKS 2019); < vrd vrts lar 'kast, kirst, nõu' (EES 2012: 218)
• Läti keel: lt alus brūvējums laar õlut (ELS 2015: 403)

vaal, vaala 'suurim mereimetaja (Cetacea)' < sks Wal

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 635) Suhr merre kalla 'Walfisch'; (Vestring 1720-1730: 63, 279) Wallas Kalla 'Der Wahl Fisch'; Wallas-Kalla 'Ein Wahlfisch'; (Piibel 1739) Ja Jummal loi sured wallas-kallad; sa murrad wallas kallade Pead katki wee sees; (Hupel 1780: 305) wallaskalla r. 'Wallfisch'; (Hupel 1818: 275) wallas-kalla r. d. 'Wallfisch'; (Masing 1822: 180) Kalla on seäl õtsata, ülgid ja wallaskalla nendasammoti; (Lunin 1853: 221) wallas-kalla r. d. 'китъ (рыба)'
• Murded: vaal, vaali 'vaal, valaskala' Hag (EKI MK); vaalaskala 'vaal' Khk Pöi Hag Juu Kos Nõo; `vaalaskala RId; valaskala Kuu Hlj Phl KJn Vas; valvaskala Muh Phl; vallaskala Rõn; võllaskala Kõp Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1432 walas-kala 'Walfisch'; Wiedemann 1893: 1323 *wāl, wāla (wālas-kala, walas-kala) 'Wal, Walfisch'; EÕS 1937: 1626 vaal '(Wal)'; ÕS 1980: 761 vaal 'zool.'; Tuksam 1939: 1099 Wal 'vaal, valaskala'
• Käsitlused: < sks Wal, Walfisch 'vaal' (EEW 1982: 3602; EES 2012: 582); < sks Wal 'vaal' (EKS 2019)
• Läti keel: lt val̃zivs Walfisch < dt. Walfisch (Sehwers 1953: 151); lt valzivs Wal (VLV 1944: 627); lt valis vaal (ELS 2015: 960);
• Sugulaskeeled: sm valas [1544 valaskala] < rts val (Häkkinen 2004: 1438)

vaart, vaardi 'hoog, kiirus' < sks Fahrt Hiline esinemus annab eelistuse laenamisele saksa keelest.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vaard, `vaardi 'hoog' R JõeK; vaard, vaardi Hi; vaart, vaardi Sa Muh L Ris; vaert, vaardi Khk Pöi; var´t, vardi Kaa Var Tõs Saa Jür Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1465 wār´t, wār´di (I, W) '(Fahrt?) schnelle Bewegung, Schuss'; Wiedemann 1893: 1324 wār´t, wār´di (I, W) '(Fahrt?) schnelle Bewegung, Schuss'; EÕS 1937: 1627 vaart 'käik, sõit, hoog, kiirus'; ÕS 1980: 762 vaart 'kõnek. hoog';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vart 'Fahrt, Zug, Gang, Reise; Fahrweg, Zugang; Bewegung, bes. eine eilige; Gelegenheit, Mal'; mit der vart 'plötzlich, sofort, auf der Stelle'; Schiller-Lübben vart 'Gang, Weg, Reise; Art und Weise; Gelegenheit'; mit der vart 'sofort, auf der Stelle'
• Käsitlused: < sks Fahrt (EEW 1982: 3608-3609; Raun 1982: 194); < kasks vart 'Gang, Weg, Reise' (GMust 1948: 63, 95); < asks vart 'käik, tee(kond)' ~ sks Fahrt 'sõit, reis' (EES 2012: 583); < sks Fahrt 'sõit; sõidukiirus; hoog' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm faartti, vaart(t)i [1786] vauhti / Schwung, Fahrt < rts fart 'vauhti' (SSA 1: 111); lv fō̬r̆ttə̑, pō̬rt̆tə̑ in Fahrt < sks Fahrt (Kettunen 1938: 54, 308); lv vǭŗţ koos, siht, suund; virziens (LELS 2012: 370)

vaas, vaasi 'lillenõu' < sks Vase

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vaas (-s´) Kuu VNg Vai Jäm Pöi Hi L Ris Iis Trv Puh San Kan Har Rõu; vaes Khk Kaa; uäs Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1325 *vāz´, vāzi 'Vase'; ÕS 1980: 762 vaas; Tuksam 1939: 1037 Vase 'vaas'
• Käsitlused: < sks Vase 'vaas' (EEW 1982: 3609; Raun 1982: 194; EES 2012: 583; EKS 2019)
• Läti keel: lt vāze Vase (VLV 1944: 575); lt vāze vaas (ELS 2015: 960);
• Sugulaskeeled: sm vaasi [1853] < rts vas 'maljakko' (Häkkinen 2004: 1424)