|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch
- Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
- Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
- Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)
miiu, miiu 'nurgamõõteriist' < sks Schmiege
- Murded: miiu 'miiunurgik; teatud nurk, kalle' Mus Emm Mär Nis Kei Kad Iis; `miiu Kuu Lüg; mii Var Khn Saa Lai Hls Krk Kan; miigu Khk Pöi Kan; miius (`miius) Kuu Lüg Jäm Khk Rei Phl Han; miis Mih Plt (EMS VI: 54)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 422 miiu 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõteriist'; EKSS 3: 419 miiu '= miiunurgik'; miiunurgik 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõdik'; Tuksam 1939: 858 Schmiege 'seadnurgik, -vinkel'
- Käsitlused: < sks Schmiege 'nurgamõõteriist, miiu' (Mereleksikon 1996: 276; EES 2012: 281; EKS 2019)
- Läti keel: lt šmĩga ein Winkelmaß des Tischlers mit beweglichem Winkelarm < dt. Schmiege (Sehwers 1953: 136); lt leņķmērs Schmiege (VLV 1944: 455)
pirn, pirni 'puuvili (Pyrus); elektripirn' < sks Birne
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214, 243) marja pu r. 'Birnbaum'; pirnid r. 'Birnen'; (Lenz 1796: 11) selle kuu sissen - - woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada.; (Hupel 1818: 183) pirn, -i od. pirri r. d. 'Birn'; (Lunin 1853: 142) pirn, -i r. d. 'груша'; (Lunin 1853: 166) saksa ma marri 'груша, дуля'
- Murded: pir´n (-r-), pirni 'pirnipuu; selle vili' sporS L Ris Juu Koe VMr IPõ Plt M sporT Rõu Vas; pir´n, pir´ni KJn Krl Plv Räp; pirn, `pirni sporR (EMS VII: 519)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pir´n, -i 'Birne'; Wiedemann 1893: 824 pir´n, -i 'Birne'; Wiedemann 1869: 932 pombar, pomber, pombri, pombre 'Birne'; pombre-mari 'Birne'; Wiedemann 1893: 846 pombar, pomber, pombri, pombre 'Birne'; pombre-mari 'Birne'; EÕS 1930: 779 pirn; ÕS 1980: 516 pirn; 105 elektripirn; Tuksam 1939: 155 Birne 'pirn'; (Kontaktbirne) 'elektripirn';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Bumbeere '(nach dem Plattdeutsch) st. Birn'
- Käsitlused: < sks Birne 'pirn' (EEW 1982: 2076; Raun 1982: 123; EES 2012: 373; EKS 2019)
- Läti keel: lt bu͠mbiẽris, bu͠mbiẽre, bumbẽris, bumbẽre Birne < Bsks Bumbeere (Sehwers 1953: 20); lt bumbiere pirn, pirnipuu (ELS 2015: 640);
- Sugulaskeeled: sm päärynä [1776] < rts päron (Häkkinen 2004: 998); vdj gruuša pirn, pirnipuu; груша (VKS: 239)
sirm, sirmi '(vihma)vari' < sks Schirm
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 29.01: sirmi takka kastist
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1156 *sir´m, -i 'Schirm'; Grenzstein 1884: 137 sirm (Schirm) 'wari, wihmawari, päewawari, tuulewari'; Wiedemann 1893: 1048 *sir´m, -i 'Schirm'; EÕS 1937: 1384 sirm 'vari, kate (lambil); lakk, nokk (mütsil); vihma- või päevavari'; ÕS 1980: 641 sirm '(vihma- või voodi)vari; mütsinokk'; Tuksam 1939: 847 Schirm 'vari, sirm'
- Käsitlused: < sks Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm' (EEW 1982: 2817; Raun 1982: 158; EES 2012: 475); < sks Schirm 'suoja' (Koponen 1998: 103); < sks Schirm 'vihma- või päevavari; mütsinokk; seenekübar'' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šir̃mis, šķirmis Schirm (Sehwers 1953: 130, 133)
vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
- Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
- Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
- Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)
vigur, viguri 'vemp; trikk; kujuke' < sks Figur
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: (Masing 1823: 177) nemmad näitwad ka muud wiggurid; (Erlemann 1864: 51) igga peanodi külge pantud wiggur peab peanodi taktiaea sees ollema, olgo siis abbinoide wiggur liggi peanoti ehk peanodist kaugel
- Murded: vigur 'temp, kelmistükk; naljahammas' R eP; vigur´ M TLä Võn Kam San Urv Har Rõu; vikur´ Nõo Kam San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1500 wigur, -i (wibur, wigurik) 'Figur'; wigurid 'Possen, Finten, Grimassen'; Wiedemann 1893: 1354 wigur, -i 'Figur'; wigurid 'Possen, Finten, Grimassen'; ÕS 1980: 787 vigur 'etturist tugevam maleng'; Tuksam 1939: 314 Figur 'kuju, figuur; kujutis, pilt; malend, vigur'
- Käsitlused: < sks Figur 'kasv, figuur; kuju; mängunupp' (EEW 1982: 3808; Raun 1982: 202; EES 2012: 600); < sks Figur 'kuju, kehaehitus, figuur; kuju, skulptuur; mängukivi' (EKS 2019)
- Läti keel: lt piguõri Spaß, Narreteien, Hanswurstiaden < dt. Figuren (Sehwers 1953: 88); lt figūra Figur (Gestalt) (VLV 1944: 202); lt (šahā) figūra (male)vigur (ELS 2015: 1004);
- Sugulaskeeled: vdj figura kuju, figuur; vigur, temp; фигурка, фигура; проделка (VKS: 224)
viht, vihi 'kaalupomm' < sks Gewicht Esinemus alates Wiedemannist on peapõhjus, miks eelistada ülemsaksat alamsaksale.
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 133) lööd 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1780: 384) lööd r.; kaal d.
- Murded: viht, vihi R Muh Käi sporL Ha KJn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1502 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; Wiedemann 1893: 1356 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; ÕS 1980: 788 viht, vihi 'kaalupomm';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wicht, wichte 'die Schwere, das Gewicht; Gewichtstück für die Wage: ein bestimmtes Gewichtsmass'; Schiller-Lübben wicht(e) 'Gewicht'
- Käsitlused: < kasks wicht(e) ~ sks Gewicht (EEW 1982: 3813); < kasks wicht (Raun 1982: 202); < asks wicht(e) 'kaalupomm' (EES 2012: 601); < sks Gewicht 'kaal, raskus; kaalupomm' (EKS 2019)
viiul, viiuli 'niks, lõnga kerimise pulk' < Bsks Viole
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 313) wiol r., d. 'die Viole (zum Garnwinden)'; (Hupel 1818: 288) wiol, -i r. d. 'Viole (zum Garn winden)'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1527 wīol, -i 'Phiole'; Wiedemann 1893: 1378 wīol, -i 'Phiole, Pflock, auf welchen Garn gewickelt wird';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 252 Viole, Vijole, auch Violchen 'das Wickelholz, durch welches man das Garn u. d. g. auf ein Knäuel windet'
- Läti keel: lt vijuole der Laufstock zum Garnwinden < Bsks Viole, Vijole 'das Wickelholz, durch welches man das Garn u. dergl. auf ein Knäuel windet' (Sehwers 1953: 157); lt vĩvala der laufstock beim Garnwinden, das Garnviolchen < dt. Viole 'das Wickelholz, durch welches man das Garn u. dgl. auf ein Knäuel windet' (Sehwers 1953: 159)
vikk1, viki 'söödataim, kaunvili (Vicia)' < sks Wicke
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vikk 'segavili; söödahernes' R Jäm Khk Muh Emm Rei Lä Tor Hää JMd JJn Koe VJg Sim IisK I Plt KJn Trv Võn; vik´k eL; viki Jäm Mih Tõs Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 *wikk, wikid 'Wicken (Vicia L.)'; EÕS 1937: 1667 vikk 'kurehernes'; ÕS 1980: 791 vikk 'põll. (söödataim)'; Tuksam 1939: 1121 Wicke 'vikk, kurehernes, hiirehernes'
- Käsitlused: < sks Wicke 'vikk' (EEW 1982: 3839; Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
- Läti keel: lt vika, viks die Wicke < dt. Wicke (Sehwers 1953: 157); lt pl. vīķi Wicke (VLV 1944: 644);
- Sugulaskeeled: is viikka (hev) vikk (Laanest 1997: 223)
vikk2, viki 'saapanael, tsvikknael' < sks Zwicke
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: vikk 'suure peaga saapanael' Lüg Khk Kaa HJn Kad Kod (EKI MK); vikinael 'nael, mis paadi laudu koos hoiab' Ran (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 272 Zwick 'heißt nicht wie in Deutschland (ein eiserner Stift im Bodenstück des Fasses), sondern ein kleiner Hölzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'; Kluge: 820 Zwick 'Nagel (Nebenform von Zweck)'
- Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838)
- Läti keel: lt cviķis der Zapfen, den man ins Zwickloch der Tonne steckt < dt. Zwick 'kurzer, dünner Holznagel' (Sehwers 1953: 25)
viks1, viksi 'korralik; kärmas' < sks fix
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wiks, -si 'Braf, hurtig, geschwind'; (Hupel 1780: 312) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Hupel 1818: 285) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Lunin 1853: 229) wiks, -i r. d. 'скорый, проворный; готовый, хорошiй'
- Murded: viks 'nobe, virk; hoolas' R S sporLä Tor Hää sporKPõ I Plt KJn; vik´s eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; Wiedemann 1893: 1357 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; EÕS 1937: 1667 viks 'kiire, kärmas; korralik, tubli; pai'; ÕS 1980: 791 viks 'korralik, tubli; kärmas'; Tuksam 1939: 318 fix 'väle, kärmas, nobe; osav; tubli'
- Käsitlused: < Bsks fix (EEW 1982: 3839); < sks fix 'kindel; viks, tubli, kärmas' (Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
viks2, viksi 'kingakreem' < sks Wichse
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 06.05: 1 wiksi harri, 1 wiksi toos
- Murded: viks 'saapamääre, kingakreem' R sporS L sporHa JMd VJg Iis Kod Plt KJn sporM TLä San Krl Har Plv Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 *wiks, wiksi 'Wichse'; Wiedemann 1893: 1357 *wiks, wiksi 'Wichse'; EÕS 1937: 1667 viks '(määre)'; ÕS 1980: 791 viks 'kingamääre'; Tuksam 1939: 1120 Wichse 'viks (saapamääre)'
- Käsitlused: < sks Wichse 'viks' (EEW 1982: 3839; EES 2012: 605); < sks Wichse 'kingakreem, saapamääre' (‹ sks wichsen 'viksima') (EKS 2019)
- Läti keel: lt vikse Wichse, Schuhwachschmiere < dt. Wichse 'Wachsschmiere' (Sehwers 1953: 157); lt vikse, spodre Wichse (VLV 1944: 643); lt apavu krēms viks (ELS 2015: 1010)
vinn, vinni 'vistrik' < sks Finne
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vinn, `vinni Kuu Hlj; vinn, vinni (-n´n-) Jäm Khk Muh sporL Kei Juu Amb Koe Kad Plt KJn M San Kan Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1364 win´n´, win´n´i 'Finne, wund geriebene Stelle'; EÕS 1937: 1671 vinn 'vistrik (Finne; Akne)'; ÕS 1980: 794 vinn 'vistrik'; Tuksam 1939: 316 Finne '(im Gesicht) vinn';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben vinne 'Finne, Geschwulst, Drüse, Blatter,bes. sog. Gerstenkorn'; MND HW I vinne 'Hautfinne, Blatter, Bustel, Bläschen, Entzündung'
- Käsitlused: < sks Finne 'Pickel, Finne' (EEW 1982: 3866); < asks vinne (Raun 1982: 206); < asks vinne ~ rts finne (SSA 1: 115); < asks vinne ~ sks Finne 'vinn, vistrik' (EES 2012: 608); < sks Finne 'vinn, vistrik' (EKS 2019)
- Läti keel: lt pinne Hundsnagel (Finne) < dt. Finne (Sehwers 1953: 88);
- Sugulaskeeled: sm finni [1558] märkänäppylä, ihomato / Pustel, Mitesser < rts finne (‹ asks vinne, sks Finne) (SSA 1: 115); lv pin̄´ Pickel, Finne (Kettunen 1938: 290)
vurr, vurru 'mokahabe, vunts' < sks Schnurrbart
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 03.12: kui ma /--/ omma ”wurrid” ollin pöranud ja seädnud 'Ninna allune habbe, tutsparid'
- Murded: `vurrud 'mokahabe' R; vurrud Pha Pöi Käi Mar Vig PJg Tor Hag Juu JMd VMr VJg Sim Iis Lai Plt KJn; vurru Trv Hel (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1558 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; Wiedemann 1893: 1406 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; EÕS 1937: 1681 vurr,hrl. pl. vurrud; ÕS 1980: 801 vurr; haril. mitm. vurrud; Tuksam 1939: 864 Schnurrbart 'pl. vurrud, fam. vuntsid'
- Käsitlused: < sks Schnurr (‹ schnurren) (EEW 1982: 3931); < sks Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' (EES 2012: 614; EKS 2019)
