Kohanimeandmebaasis kasutatakse haldusüksuste tähistamiseks lühendeid.
Märkus. Kihelkondade arvestuse aluseks on 1918. a-ks väljakujunenud jaotus (vt suurt kihelkondade skeemi, mis tehtud Regio aluse põhjal). Seejuures on eraldi tähistatud ajaloolised linnad nüüdispiirides (Tallinn, Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Valga, Viljandi, Võru), samuti Elva ja Kohtla-Järve (viimased asuvad korraga mitme kihelkonna piires ja seetõttu ei saa neid üheselt kihelkondlikult piiritleda). Nende linnade puhul on sageli kihelkonda märkival väljal piirdutud sulgudes linnanime lühendiga. Erikaasus on Naissaar, mis kiriklikult kuulus Tallinna alla, ent on siin loetud Jõelähtme kihelkonna osaks (lähtudes praegusest kuuluvusest Viimsi vallale). Ka piiriäärsete alade puhul, kuhu Eesti ajaloolised kihelkonnad ei ulatunud, on laiendatud kihelkonna lühend pandud sulgudesse.
Mitmete linnade ala on andmebaasis jagatud ka väiksemateks üksusteks: linnaosadeks, linnajagudeks jm. Kohtla-Järve, Pärnu, Tallinna ja Tartu puhul on tegemist ametlikult piiritletud linnaosadega, muudel juhtudel (Elva, Haapsalu, Kehra, Kiviõli, Kuressaare, Maardu, Narva, Otepää, Põlva, Rakvere, Rapla, Räpina, Valga, Viljandi, Võru) rahvalikule nimetraditsioonile tugineva jaotusega, mida on kohanimeandmebaasi jaoks kohendatud. Nende lühendid on tavaliselt kahetähelised, esitatud lähikuuluvuse rubriigis (vt ülevaatlikku loendit).