KNABi kohanimeobjektid Maa-ameti kaardiserveris

Alates maist 2008 saab Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi (KNAB) kohanimeobjekte vaadelda ka Maa-ameti geoportaalis (al 07.11.2018 uuemas, HTML5-põhises kaardirakenduses, mis töötab enamikus brauserites). Serveris kajastuvad vaid need objektid, millele on KNABis lisatud koordinaadid. Võimalik on vaadelda objekte otse kaardiserveris, minna siinsest päringuvormist valitud objekti asukohta kaardiserveris või tulla Maa-ameti kaardiserverist lingi abil tagasi siinsesse päringuvormi.

Objektide vaatlemine Maa-ameti kaardiserveris

Selleks tuleb avada Maa-ameti avaleht ning valida menüüst "Maaameti geoportaal", sealt valida "Ava Eesti kaart" (mis töötab ka mobiilsetes rakendustes). Vaikimisi avaneb vasakul menüüs "Maainfo kaardirakendus", selle asemel tuleks valida "Kohapärimus" ning seejärel otsida kihtidest üles "Teised nimekogud". Sellele klõpsates tulevad valikusse nii KNABi kohanimed kui ka Võrumaa kohanimed. KNABi kohanimede ilmumiseks kaardile tuleb kaart suumida suuremaks.

Objekti kohta saab kaardiserveris ka esmast infot. Selleks klõpsake kõigepealt tekstile "Infopäring" üleval (see läheb roheliseks) ja seejärel teid huvitavale objektile. Infoboksi ilmuvad seejärel objekti andmed.

Link KNABi päringuvormist Maa-ameti kaardiserverisse

Neil objektidel, millele on lisatud koordinaadid, lisandub pärast päringutulemuste ilmumist koordinaatide järele link pealkirjaga "Maa-amet". Lingile klõpsates avaneb Maa-ameti kaardiserver vastavast piirkonnast ning pildi keskele ilmub marker (plussmärk punases ringis). Kui soovite edaspidi vaadelda ka kõiki teisi sama piirkonna kohanimeobjekte, valige vasakult menüüst jällegi välja KNABi kohanimed (valige "Kihid" ja seejärel "Teised nimekogud").

Kui KNABis on objekti kohta antud kaks koordinaati (joonobjektidel alguse ja lõpu koordinaadid, pindalaobjektidel edela- ja kirdepoolseima ristkülikunurga koordinaadid), siis tuleb Maa-ameti kaardiserveri aknasse korraga kaks markerit. Nimede kihis on kahe koordinaadipunktiga objektid tähistatud nime järele lisatud numbritega, näiteks Saaremaa [1] ja Saaremaa [2]. (Sel juhul tuleb teada, et näidatud punktid ei asu objekti keskel, vaid alguses ja lõpus või edela- ja kirdeservas.)

Link Maa-ameti kaardiserverist KNABi päringuvormi

Kui vaatlete Maa-ameti kaardiserveris objekti infot, siis ilmub andmete järele viimases reas "EKI link". Lingile klõpsates avaneb KNABi päringuvorm, millel esitatakse selle objekti kohanimeandmed (iga nimevariant eraldi real; vastab sellele, kui päringuvormis endas klõpsata linki "Näita kõiki variante eraldi"). EKI link võib olla kasulik juhtudel, kui tahetakse näha nimekujude allikaid või täpset kirjapilti (Maa-ameti rakendus ei pruugi kõiki tähti õigesti kuvada ja nt vene tähestik on teisendatud ladina tähestikku).

Võimalikud tõrked

Kaardiserveri ja KNABi päringuvormi omavahelised seosed on tagatud KNABi unikaalkoodi (ID) abil. See eeldab, et nii EKI serveris kui ka Maa-ameti kaardirakenduses oleksid sünkroniseeritud andmed.

Miks ei ole kaardirakenduses punkt alati täpselt objekti kohal?

Selleks võib olla mitu põhjust:

  1. KNABis on asukoht fikseeritud pikkus- või laiuskraadi sekundi täpsusega. Üks sekund tähendab maastikus vahemaad kuni 30 m (põhja-lõunasuunal) või 15 m (ida-läänesuunal). Niisugune kõrvalekalle on paratamatu, kuid vähemalt majade-talude märkimiseks siiski piisav.
  2. Vanemad asukohamäärangud olid tehtud ebatäpse kaardialuse peal, kraadi minuti täpsusega. Niisuguseid ebatäpsusi võib esineda eeskätt jõgede ja soode puhul, samuti Setumaa objektide puhul; teisi on hiljem täpsustatud.
  3. Joonobjektidel (jõed, tänavad) ja pindalaobjektidel (suured maa-alad, nt sood) on antud kaks koordinaadipunkti, mis paiknevad objekti otstes. Pindalaobjektide puhul antakse vähima piirneva ristküliku edela- ja kirdenurga koordinaadid. See tähendab, et kui nendest otspunktidest lähtuvalt joonistada ristkülik, siis peaks objekt mahtuma ristküliku sisse nii, et tema välispiir ühtib ristküliku sisepiiriga. Paljude sopiliste objektide puhul tähendab see aga, et otspunktid ise ei pruugi objekti ennast üldse riivata. Uuemal ajal on neid punkte hakatud nihutama objekti enda piiride suunas, seega tähistades objekti enda edela- ja kagupoolseimat nurka.
  4. Varasemast ajast võib olla jäänud ka vigu koordinaatide määramisel, sest need sisestati käsitsi paberkaardi põhjal.

Muud kaardilingid

Eesti ja välismaa kohanimed on vaadeldavad ka muude kaardiserverite rakenduses (nov-st 2018): OpenStreetMap, Wikimapia ja Google Maps. Kui objekt on määratud kahe punktiga (see on nii ainult Eesti kohtade puhul), siis avaneb kaardilink vaid neist esimese koordinaatide alusel.

P. P., 11.06.2008, uuendatud 08.11.2018