põhja-moni-khmeeri keeled
:
´ava keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: vwa (3);
Kõnelejaid: 98 000
´ava, -d et etnonüüm; Awa en [Ethn:2009]; Awa Va en [Ethn:2009#];
Awa / 阿佤 zh [NET_Wiki]
– üks vaa keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´iti keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA;
Keelkond: AaK2; Keelekood: bgk (3);
Kõnelejaid: 2 200
b`itt, b´itid et etnonüüm; Bit en [Ethn:2013]; Buxinhua en [Ethn#];
Khabit en [Ethn#]; Phsing en [Ethn#];
phasa Bit / ภาษาบิต th [NET_Wiki]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
bl´angi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MM; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: blr (3);
Kõnelejaid: 55 200
bl`ang, bl´angid et etnonüüm; bulaani keel et van [Ariste1967:59];
Blang en [Ethn:2009]; Bulang en [Ethn:2009#];
Pulang en [Ethn:2009#];
Bālang / ᦔᦟᧂ khb [khb2012s:209];
булан ru etnonüüm [NarodyM1988];
Bulang yu / 布朗语 zh [NET_Wiki]
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Bo Luangi l´aava keel et+th
Liik: lg0; Maa: TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: lwl (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 7 000
Bo Luang Lawa en [Ethn:2009]; диалект бо луанг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dan`au keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: AaK2; Keelekood: dnu (3);
Kõnelejaid: 10 000
dan`au, -d et etnonüüm; Danau en [Ethn:2009]; Danaw en [Ethn#];
Danaw / ဓနော my [NET_Wiki]; данау ru [LES1990];
Tanaw / တၼေႃႉ shn [shn1995s:120];
Htanaw / ထၼေႃႉ shn [shn1995s:164]
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
h`uu keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: huo (3);
Kõnelejaid: 1 000
h`uu, -d et etnonüüm; xuʔ˥ huo IPA [NET_Wiki];
Hu en [Ethn:2013]; Hu yu / 户语 zh [NET_Wiki];
Heiren / 黑人 zh etnonüüm kohalik [NET_Wiki] (’mustad inimesed’)
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´angi keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: kjm (3);
Kõnelejaid: 13 800
kh`ang, kh´angid et etnonüüm; Kháng en [Ethn:2013];
Pouteng en [Ethn#]; Theng en [Ethn#]; Xa Dang en [Ethn#];
Xa Hoc en [Ethn#]; Xa Xua en [Ethn#]; Khaang en [Ethn#];
Mang U’ en [NET_Wiki#]; подгруппа кхао ru [JaDM1982];
язык кханг ru [JaDM1982#]
– khmuu keelerühma keeli
♦ V-o oleks õigem khaangi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´asi keel et [ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: ML;
Keelkond: AaK2; Keelekood: kha;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 865 000
kh´asi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; khassi keel et van [Ariste1967:60];
khāsī kha; Khasi en [ISO639-2:1998];
khasi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
khasu valoda lv [NET_Vestnesis]; язы́к кха́си ru [JaDM1982];
язык кхасиа ru [JaDM1982#]; кхаси ru etnonüüm [NarodyM1988]
– khasi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´asi keeled et
Liik: lg2; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: AaK2
Khasic languages en [NET_Wiki]; Khasian languages en [NET_Wiki#];
кхасическая группа ru [JaDM1982]
– Austroaasia keelte jaotis, mis kuulub tinglikult põhja-moni-khmeeri
keelte alla
Lingid: Wikipedia
khm`uu keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, TH, VN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: kjg (3);
Kiri: Laoo, Latn; Kõnelejaid: 480 000
khm`uu, -d et etnonüüm; Khmu en [Ethn:2009]; khmu fi [Anhava1998];
язык кхаму ru [JaDM1982]; язык кхму ru [JaDM1982#];
кхму ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Khamu / ภาษาขมุ th [NET_Wiki];
phasa Kammu / ภาษากำมุ th [NET_Wiki#];
Khơ Mú vi [NET_Wiki]; Xá Cẩu vi [NET_Wiki#];
Mứn Xen vi [NET_Wiki#]; Pu Thênh vi [NET_Wiki#];
Tềnh vi [NET_Wiki#]; Tày Hạy vi [NET_Wiki#];
Kemu yu / 克木语 zh [NET_Wiki]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
khm`uu keeled et
Liik: lg2; Maa: xA : KH, LA, TH, VN;
Keelkond: AaK2
Khmuic languages en [NET_Wiki]; подгруппа кхаму ru [JaDM1982]
– Austroaasia keelkonna haru, arvatud tinglikult põhja-moni-khmeeri keelte
alla
Lingid: Wikipedia
kong`öö keel et
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: kkn (3);
Kõnelejaid: 6 300
kong`öö, -d et etnonüüm; Kon Keu en [Ethn:2013]; Angku en [NET_Wiki#];
язык ангку ru [JaDM1982];
Kongge / 控格? zh [Ethn^]
– palaungi keelerühma keeli
♦ Hiinas arvatakse ametlikult blangide hulka.|
Nime hääldus viimases silbis ilmselt [ö], sest nii -eu kui ka hiina -e
häälduvad lähedaselt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´aava keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg10; Maa: TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: lcp, lwl (3)
l´aava, -d et etnonüüm; Lavüa lcp,lwl [Bradley1999:158];
Lawa en [Ethn:2009];
Lawàa / ᦟᦞᦱᧉ khb küsitav [khb2012s:293];
Lua nod [Bradley1999:11]; язык лава ru [JaDM1982];
phasa Lawa / ภาษาละว้า th [NET_Wiki]
– palaungi keelerühma keeli
♦ Ethn jagab Bo Luangi (lwl) ja Mae Hong Soni (lcp) laava keeleks
Lingid: Wikipedia
l´ameti keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK2; Keelekood: lbn (3);
Kõnelejaid: 16 800
l´amet, -id et etnonüüm; Lamet en [Ethn:2009];
язык ламет ru [JaDM1982]; ламет ru etnonüüm [NarodyM1988]
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`ingami keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, ML;
Keelkond: AaK2; Keelekood: lyg (3);
Kõnelejaid: 6 000
l`ingam, -id et etnonüüm; Lyngngam en [Ethn:2013]; Lyngam en [Ethn#];
диалект лингнгам ru [JaDM1982]; диалект ленгнгам ru [LES1990:53]
– khasi keelerühma keeli
♦ Ise peavad end khasideks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Mae Hong Soni laava keel et+th
Liik: lg0; Maa: TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: lcp (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 8 000
Mae Hong Son Lawa en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ali keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: mlf (3);
Kiri: Latn, Thai; Kõnelejaid: 26 200
m´ali, -d et etnonüüm; Mal en [Ethn:2013]; Htin en [Ethn#];
Khatin en [Ethn#]; язык тин ru [JaDM1982]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´angi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, VN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: zng (3);
Kõnelejaid: 3 200
m`ang, m´angid et etnonüüm; maŋ˧˥ zng IPA [NET_Wiki];
Mang en [Ethn:2013]; Ba’e en [Ethn#]; Lá Vàng en [Ethn#];
Mang U en [Ethn#]; Nieng Ó en [Ethn#]; язык манг ru [JaDM1982];
tiếng Mảng vi [NET_Wiki];
Mang yu / 莽语 zh [NET_Wiki]
– Austroaasia keelkonna keel, mis moodustab põhja-moni-khmeeri keelte
hulgas eraldi jaotise
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´ala´ungi keel et [Ariste1967:59; ENE:1968,1]
Liik: lg10; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: AaK2; Keelekood: pce, pll, rbb (3)
p´ala`ung, p´ala´ungid et etnonüüm; Rumai rbb; Palaung en;
Dòe-àang / ᦑᦵᦲᧉᦁᦱᧂᧉ khb [khb2012s:184];
Palaung / ပလောင် my [my1976s];
языки палаунг ru [JaDM1982]; палаунг ru etnonüüm [NarodyM1988];
Palawng / ပလွင်ႈ shn [shn1995s:192];
Palong / ปะหล่อง th [NET_Wiki];
Deang yu / 德昂语 zh [NET_Wiki]
– palaungi keelerühma keeli
♦ Ethn jaotuses pale (pce), rumai (rbb) ja švee (pll) keel
Lingid: Wikipedia
p´ala´ungi keeled et
Liik: lg2; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: AaK2
Palaungic languages en [NET_Wiki]; подгруппа палаунг ru [JaDM1982]
– Austroaasia keelkonna jaotis, mis tinglikult arvatud põhja-moni-khmeeri
keelte hulka
Lingid: Wikipedia
p´ale keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: AaK2; Keelekood: pce (3);
Kõnelejaid: 257 000
p´ale, -d et etnonüüm; Pale Palaung en [Ethn:2009];
Silver Palaung en [Ethn:2009#]; Ruching Palaung en [Ethn:2009];
pale-palaung fi [Anhava1998];
Pale / ပလေ့ my [my1976s];
подгруппа языков румай I ru [JaDM1982]; язык пале ru [JaDM1982#]
– üks palaungi keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
par´augi keel et
Liik: lg0; Maa: xA : CN, MM; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: prk (3);
Kõnelejaid: 1 200 000
par`auk, par´augid et etnonüüm; Parauk Wa en [Ethn:2009];
Baraog en [Ethn:2009#]; parauk fi [Anhava1998];
Baraoke / 巴饶克 zh [NET_Wiki]
– üks vaa keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ph`ai keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: prt (3);
Kõnelejaid: 41 900
ph`ai, -d et etnonüüm; Phai en [NET_Wiki]; Prai en [Ethn:2013];
Thin en [Ethn#]; Theen en [NET_Wiki#]; Htin en [NET_Wiki#];
Pray 1 en [NET_Wiki#]; Kha Sam Liam en van [NET_Wiki#];
язык пхай ru [JaDM1982]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
phr`ai keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: pry (3);
Kõnelejaid: 38 800
phr`ai, -d et etnonüüm; Phray en [NET_Wiki]; Pray 3 en [Ethn:2013]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
pn´ari keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: ML;
Keelkond: AaK2; Keelekood: pbv (3)
pn´ari, -d et etnonüüm; Pnar en [Ethn:2013]; Jaintia en [NET_Wiki#];
Synteng en [NET_Wiki#]; диалект пнар ru [JaDM1982]
– khasi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
pr`ai keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: AaK2; Keelekood: prt (3);
Kõnelejaid: 35 000
pr`ai, -d et etnonüüm; Mal prt [Bradley1999:11];
Pray prt [Bradley1999:11]; Prai en [Ethn]; Thin en [Ethn#];
Htin en [Bradley1999:11]; Lua nod [Bradley1999:11]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´uoki keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: puo (3);
Kõnelejaid: 26 600
p`uok, p´uokid et etnonüüm; Puoc en [Ethn:2013]; Ksing Mul en [Ethn#];
язык пуок ru [JaDM1982]; Xinh Mun vi [NET_Wiki:en];
Xinmen yu / 欣门语 zh [NET_Wiki]
– khmuu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja-m´oni-khm´eeri keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AaK2
Northern Mon-Khmer languages en [Ethn:2009];
Khasi-Khmuic languages en [NET_Wiki];
pohjoiset mon-khmer-kielet fi [Anhava1998];
северные аустроазиатские языки ru [JaDM1982];
группа палаунг-ва ru osaliselt [LES1990]
– mõneti tinglik jaotis, kuhu kuuluvad khasi, khmuu, mangi ja palaungi
keelerühm
r`iangi keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MM; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: ril (3);
Kiri: Beng; Kõnelejaid: 15 500
r`iang, -id et etnonüüm; Riang en [Ethn:2009];
язык рианг ru [JaDM1982]; рианг ru etnonüüm [NarodyM1988]
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
rum`ai keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: AaK2; Keelekood: rbb (3);
Kõnelejaid: 139 000
rum`ai, -d et etnonüüm; Rumai Palaung en [Ethn:2009];
язык румай ru [JaDM1982]
– üks palaungi keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
šv`ee keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: AaK2; Keelekood: pll (3);
Kõnelejaid: 150 000
šv`ee, -d et etnonüüm; Shwe Palaung en [Ethn:2009];
Golden Palaung en [Ethn:2009#]
– üks palaungi keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t`ai-l`oi keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: AaK2; Keelekood: tlq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 900
t`ai-l`oi, -d et etnonüüm; Tai Loi en [Ethn:2013]; Monglwe en [Ethn#];
Mong Lue en [NET_Wiki#]; Aw-aak en [Ethn#]; Khabe en [Ethn#];
Wakut en [Ethn#]; язык тай лой I ru [JaDM1982];
язык тойлой ru [LES1990:53]
– palaungi keelerühma keeli
♦ Kõneldakse ka Laoses
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
`uu keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: uuu (3);
Kõnelejaid: 40 000
`uu, -d et etnonüüm; U en [Ethn:2013]; Awa Blang en [Ethn#];
P’uman en [Ethn#]; Wu Blang en [Ethn#]; Pouma en [NET_Wiki#]
– palaungi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v`aa keel et [Ariste1967:59; ENE:1968,1]
Liik: lg10; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: AaK2; Keelekood: prk, vwa, wbm (3);
Kõnelejaid: 838 000
v`aa, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Vāx prk,vwa,wbm [NET_Wiki]; va wbm;
Wa en [Katzner1995; Ethn:2009]; Kawa en rööpnim [Katzner1995#];
pũe Wá pho / ပုၤဝးဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Wè / ဝ mnw omaduss [mnw1955s:420];
Lawa / လဝ my [my1976s]; язык ва ru [JaDM1982];
ва ru etnonüüm [NarodyM1988];
Wā / ဝႃႉ shn [shn1995s:313];
Lawā / လဝႃႉ shn rööpnim [shn1995s:279];
Wa yu / 佤语 zh [NET_Wiki]
– palaungi keelerühma keeli
♦ Ethn jagab ava (vwa), paraugi (prk) ja voo (wbm) keeleks
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
v´aari keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: AaK2; Keelekood: aml (3);
Kõnelejaid: 42 000
v`aar, v´aarid et etnonüüm; War en [NET_Wiki];
War-Jaintia en [Ethn:2013]; Amwi en [Ethn#]; Waar en [NET_Wiki#];
диалект вар ru [JaDM1982]
– khasi keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v`oo keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: AaK2; Keelekood: wbm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 40 000
kaava keel et [Ariste1967:59]; v`oo, -d et etnonüüm;
Vo Wa en [Ethn:2009]; Kawa en [Ethn:2009#];
Wa Proper en [Ethn:2009#]; язык кава ru [JaDM1982];
Wa / 佤 zh [NET_Wiki]
– üks vaa keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List