khervari keeled
:
´agarija keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: CT, MP, UP;
Keelkond: AaMK; Keelekood: agi (3);
Kõnelejaid: 72 000
´agarija, -d et etnonüüm; Agariya en [Ethn:2013]; Agoria en [Ethn#];
Agharia en [Ethn#]; диалект агария ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
`assuri keel et [Ariste1967:57]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: CT, JH;
Keelkond: AaMK; Keelekood: asr (3);
Kõnelejaid: 16 600
`assuri, -d et etnonüüm; Asuri en [Ethn:2009]; Assur en [Ethn:2009#];
диалект асури ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
bh´umidži murre et
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: JH, OR, WB;
Keelkond: AaMK; Keelekood: unr (3)
bhumidži keel et [Ariste1967:57]; bh´umidž, -id et etnonüüm;
Bhumij en [Ethn:2009]; bhumidži fi [Anhava1998];
диалект бхумидж ru [JaDM1982]; бхумидж ru etnonüüm [NarodyM1988]
b´idžori keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH, WB;
Keelkond: AaMK; Keelekood: bix (3);
Kõnelejaid: 25 000
b´idžori, -d et etnonüüm; Bijori en [Ethn:2013]; Burja en [Ethn#];
Birjia en etnonüüm [Ethn]; диалект бирджия ru [JaDM1982];
язык бинджхия ru van [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`irhori keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: CT, JH;
Keelkond: AaMK; Keelekood: biy (3);
Kõnelejaid: 10 000
birhari keel et [Ariste1967:57]; b`irhor, -id et etnonüüm;
Birhor en [Ethn:2009]; Birhar en [Ethn:2009#];
Mankidia en [Ethn:2009#]; диалект бирхор ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h`oo keel et [Ariste1967:57]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: hoc (3);
Kiri: Deva, Orya, Wara; Kõnelejaid: 1 000 000
h`oo, -d et etnonüüm; Ho en [Katzner1995; Ethn:2009];
ho fi [Anhava1998]; диалект хо ru [JaDM1982];
хо ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h`oo kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: JH, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: hoc (3);
Kiri: Wara
v´arang-kš´iti kiri et rööpnim; Varang Kshiti en;
Warang Citi en [ISO15924:2009]; Varang Kshiti en [ISO15924#];
warang citi fr [ISO15924:2009]
– täht-silpkiri, milles on kirjutatud hoo keelt
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
kh´ervari keeled et
Liik: lg2, X; Maa: IN;
Keelkond: AaMK
kh´ervari rühm et [Ariste1967:57]; Kherwari languages en [Ethn:2009];
группа языков кхервари ru [JaDM1982]
– põhjamunda keelte selgepiirilisem alajaotis
k´odaku keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: CT, JH, UP;
Keelkond: AaMK; Keelekood: ksz (3);
Kõnelejaid: 15 700
k´odaku, -d et etnonüüm; Kodaku en [Ethn:2013]; Koraku en [Ethn#];
диалект кораку ru [JaDM1982]
♦ Lähedane korva keelele (NET_Wiki loeb ühe keele murreteks)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´ooda keel et [Ariste1967:57]
Liik: lg1; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: AaMK; Keelekood: cdz (3);
Kõnelejaid: 1 600
k´ooda, -d et etnonüüm; Koda en [Ethn:2009];
диалект кода ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´orva keel et [Ariste1967:57]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: kfp (3);
Kõnelejaid: 66 000
k´orva, -d et etnonüüm; Korwa en [Ethn:2009];
диалект корва ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´ahali keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH, OR, WB;
Keelkond: AaMK; Keelekood: mjx (3);
Kõnelejaid: 33 000
m´ahali, -d et etnonüüm; Mahali en [Ethn:2013]; Mahle en [Ethn#];
диадект махли ru [JaDM1982]
♦ Lähedane santali keelele (NET_Wiki loeb selle murdeks)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´unda keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: unx (3);
Kiri: Beng, Deva; Kõnelejaid: 469 000
m´unda, -d et etnonüüm; Munda en [ISO639-3:2008]; Killi en [Ethn#];
мунда ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Eristati mundari keelest 2008
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´undari keel et [Ariste1967:57; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, HP, JH;
Keelkond: AaMK; Keelekood: unr (3);
Kõnelejaid: 1 500 000
m´undari, -d et etnonüüm; Mundari en [Ethn:2009];
mundari fi [Anhava1998]; язык мундари ru [JaDM1982]
♦ Enne 2008 luges Ethn üheks munda keelega (kood muw)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´antali keel et [Ariste1967:57; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AM, BR, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: sat;
Kiri: Latn, Olck, Orya; Kõnelejaid: 6 000 000
s´antali, -d et etnonüüm [ESKT:1998~];
santaali, -d et etnonüüm van [MRahv1966:233];
Sańthālī sat [NET_Frö];
Sām̐otāli bhāṣhā / সাঁওতালি ভাষা bn [NET_Wiki];
Santali en [ISO639-2:1998]; santali fi [Anhava1998];
santal fr [ISO639-2:1998];
Sańthālī / संथाली hi [NET_Wiki];
santalu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык сантали ru [JaDM1982];
санталы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Sangtali yu / 桑塔利语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
s´antali kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: AM, BR, OR;
Keelkond: AaMK; Keelekood: sat;
Kiri: Olck
Ol Chiki en [ISO15924]; Ol Cemet’ en rööpnim [ISO15924#];
Ol en rööpnim [ISO15924#]; Santali en rööpnim [ISO15924#];
ol tchiki fr [ISO15924]
– santali keele jaoks 1925. a loodud tähtkiri
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
t´uri keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JH;
Keelkond: AaMK; Keelekood: trd (3);
Kõnelejaid: 2 000
t´uuri keel et [Ariste1967:57]; t´uri, -d et etnonüüm;
Turi en [Ethn:2009]; диалект тури ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List