vietmuongi keelkond
:
ah`öö keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: AaV; Keelekood: thm (3);
Kõnelejaid: 700
ah`öö, -d et etnonüüm; Aheu en [Ethn:2013]; Thavung en [NET_Wiki];
Phon Soung en [Ethn#]; Sotawueng en [Ethn#];
язык тхавунг ru [JaDM1982]; Thavưng vi [NET_Wiki#]
♦ Aheu hääldus vajab täpsustamist, siin on eeldatud Laose
prantsuspärast hääldust
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´aremi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: aem (3);
Kõnelejaid: 40
´arem, -id et etnonüüm; Arem en [Ethn:2013]; Chomrau en [Ethn#];
Umo en [Ethn#]; язык арем ru [JaDM1982];
tiếng Arem vi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b`oo keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaV; Keelekood: bgl (3);
Kõnelejaid: 3 000
b`oo, -d et etnonüüm; Bo en [Ethn:2013]
♦ NET_Wiki ühendab malengi keelega üheks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† Chữ Nôm [tjõn`om] vi [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: vi (vie);
Kiri: Hani
тьы-ном ru [LES1990:91]
– hiina märkidel põhinev vietnami keele ülesmärkimise süsteem, mis oli
kasutusel XIII-XX saj
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
h´ungi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: hnu (3);
Kõnelejaid: 2 700
h`ung, h´ungid et etnonüüm; Hung en [Ethn:2013];
язык хунг ru [JaDM1982]
♦ NET_Wiki ühendab thoo keelega Vietnami poolel kuoi keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´alengi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: pkt (3);
Kõnelejaid: 700
m´aleng, -id et etnonüüm; Maleng en [Ethn:2013]; Malieng en [Ethn#];
Pakatan en [NET_Wiki]; язык пакатан ru [JaDM1982]
♦ Pakatan on Ethn järgi malengi murre. Malieng (Mã Liềng) on NET_Wiki
järgi tjõti keele murre
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`uongi keel et [Ariste1967:60]
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: mtq (3);
Kõnelejaid: 1 100 000
m`õongi keel et rööpnim; m`uong, -id et etnonüüm;
mõeng, -id et etnonüüm van [MRahv1966:259]; Muong en [Ethn:2009];
muong fi [Anhava1998]; мыонгский язык ru [JaDM1982];
мол ru [JaDM1982#]; мыонг ru etnonüüm [NarodyM1988];
tiếng Mường vi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† m`uongi keeled et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg2; Maa: VN;
Keelkond: AaV
Muong languages en
♦ Tänapäeval sellist jaotist ei tunta, seeasemel on vieti keelkonna
vietmuongi rühm, kuhu arvatakse vietnami ja muongi keel
ng`uoni keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: nuo (3);
Kõnelejaid: 1 000
ng`uon, -id et etnonüüm; Nguôn en [Ethn:2013]; Ngouan en [Ethn#];
Năm Nguyên en [NET_Wiki#]; язык нгуон ru [JaDM1982];
tiếng Nguồn vi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
th`oo keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: tou (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 68 400
ku`oi keel et rööpnim; th`oo, -d et etnonüüm; Tho en [Ethn:2009];
Cuoi en [Ethn:2009#]; Keo en [Ethn:2009#];
язык куой ru [JaDM1982]; тхо ru etnonüüm [NarodyM1988];
tiếng Thổ vi [NET_Wiki]
♦ Koos hungi keelega (Laoses) kutsutakse ka kuoi keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
tj´õti keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: scb (3);
Kõnelejaid: 1 200
tj`õtt, tj´õtid et etnonüüm; Chut en [Ethn:2013]; Ruc en [Ethn#];
Sach en [Ethn#]; May en [Ethn#]; язык тьыт ru [NET_Wiki];
tiếng Chứt vi [NET_Wiki]
♦ Eestikeelne nimetus on antud vietnami häälduse [cɯt] põhjal. Murded
vietnamipäraselt: Rục, Sách, Mày, Mã Liềng
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ts`ing, ts´ingid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: AaV; Keelekood: vi (vie);
Kõnelejaid: 20 000
Kinh en etnonüüm [NET_Wiki];
Jingzu / 京语 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– Hiinas elavate vietnamlaste üldnimetus, kõnelevad vietnami ja kantoni
keelt
Lingid: Wikipedia
v`ietm`uongi keelkond et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg4, X; Maa: xA;
Keelkond: AaV
v´ieti keelkond et rööpnim; Vietic languages en [NET_Wiki];
Vietmuong languages en rööpnim;
Annam-Muong languages en van [NET_Wiki#];
viet-muong-kielet fi [Anhava1998]; вьетские языки ru [NET_Wiki];
вьет-мыонгская группа ru [JaDM1982];
группа вьетнамский-мыонг ru [LES1990];
ngữ chi Việt vi [NET_Wiki];
Việt-Mường vi rööpnim [NET_Wiki]
– Austroaasia keelte haru
♦ Uuemal ajal arvatakse moni-khmeeri keelte alla ja eelistatakse vieti
nimetust; vietmuongi viitaks kitsamale rühmale, kuhu kuuluvad üksnes
vietnami ja muongi keel
Lingid: Wikipedia
v`ietnami keel et [Ariste1967:60; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaV; Keelekood: vi (vie);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 65 000 000
v`ietnamlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
tiếng Việt vi [NET_Wiki]; tiếng Việt-nam vi;
Kinh vi rööpnim [NET_Wiki#];
Bhiyetnāmīy bhāṣhā / ভিয়েতনামীয় ভাষা bn [NET_Wiki];
vietnamština cs [cs2006n];
vietnaméziki glóssa / βιετναμέζικη γλώσσα el [NET_Wiki];
Vietnamese en [ISO639-2:1998]; vietnámico es [NET_Wiki#];
vietnamita es,it,pt [NET_Wiki]; vietnam fi [Anhava1998];
vietnamien fr [ISO639-2:1998]; ‘ōlelo Wiekanama haw [NET_Wiki];
Viyatnāmī / वियतनामी hi [NET_Wiki];
vietnami nyelv hu [NET_Wiki]; víetnamska is [NET_Wiki];
Betonamugo / ベトナム語 ja [NET_Wiki];
phéasa Viĕtnam / ភាសាវៀតនាម km [NET_Wiki];
Pet’ŭnam-ŏ / 베트남어 ko [NET_Wiki];
vietnamiečių kalba lt [NET_Wiki];
vjetnamiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
Vhiyetnāmī / व्हियेतनामी mr [NET_Wiki];
Vietnamees nl [nl2002n]; Annamitisch nl lisa [nl2002n];
język wietnamski pl [NET_Wiki]; вьетна́мский язы́к ru [JaDM1982];
вьеты ru etnonüüm [NarodyM1988]; аннамский язык ru van [LES1990#];
аннамитский язык ru van [LES1990#]; vietnamčina sk [NET_Wiki];
vietnamesiska sv [NET_Wiki];
phasa Wiatnam / ภาษาเวียดนาม th [NET_Wiki];
Vietnamca tr [NET_Wiki];
Yuenan yu / 越南语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia