tupii-guaranii keelkond
:
´aisu˛are murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: AeET; Keelekood: omg (3)
´aisuare, -d et etnonüüm; aisuare keel et van [ENE:1972,4];
Aizuare en [Ethn:2009]; аизуаре ru [JaDM1982]
´api˛aka keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: api (3);
Kõnelejaid: 190
´api˛aka, -d et etnonüüm; Apiaká en [Ethn:2009];
Apiaca en [ENE_EE:1990,5]; апиака́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´arikemi keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: ait (3)
´arikem, -id et etnonüüm; Arikem en [Ethn:2009];
Ariqueme en [ENE_EE:1990,5]; арикем ru [JaDM1982];
арикеме ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´aru˛a keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: arx (3);
Kõnelejaid: 12
´aru˛a, -d et etnonüüm; Aruá en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
аруа ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´atše keel et
Liik: lg1; Maa: PY;
Keelkond: AeET; Keelekood: guq (3);
Kõnelejaid: 1 400
´atše, -d et etnonüüm; guajaki keel et van; Aché en [Ethn:2009];
Guayaki en [Ethn:2009#]; Guayaquí en [ENE_EE:1990,5];
гуаяки ru [JaDM1982]
♦ (G. on halvustav)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´aveti keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: awe (3);
Kõnelejaid: 140
´aveti, -d et etnonüüm; auati keel et van; Awetí en [Ethn:2009];
Aueto en [Ethn:2009#]; Auati en [ENE_EE:1990,5];
ауето ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
emer`illoni keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: GF;
Keelkond: AeET; Keelekood: eme (3);
Kõnelejaid: 400
emer`illon, -id et etnonüüm; Emerillon en [Ethn:2009];
Mereyo en [Ethn:2009#]; Emereñon en [Ethn:2009#];
émerillon fr [NET_Laval]; эмерильон ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
guaran`ii keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg10; Maa: PY;
Keelkond: AeET; Keelekood: gn (grn);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 500 000
guaran`ii, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; avañe’ẽ gn [NET_Wiki];
Waraniyi aru ay [NET_Wiki];
gkouaraní / γκουαρανί el [NET_Wiki];
Guarani en [ISO639-2:1998];
guarani fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
gvaranių kalba lt [NET_Wiki]; gvaranu valoda lv [NET_Vestnesis];
waraniyi simi qu [NET_Wiki]; гуарани́ ru [JaDM1982];
guaraníjčina sk [NET_Wiki];
Gualani yu / 瓜拉尼語 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn jagab viieks keeleks, sh Ida-Boliivia guaranii (gui)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´Ida-Bol`iivi˛a guaran`ii keel et
Liik: lg0; Maa: xS : AR, BO, PY;
Keelkond: AeET; Keelekood: gui (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 51 000
Eastern Bolivian Guaraní en [Ethn:2009];
Chawuncu en halvustav [Ethn:2009#]; Chiriguano en halvustav [Ethn:2009#];
tširiguano fi [Anhava1998]; чиригуано ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´ivapare keel et
Liik: lg1; Maa: BR;
Keelkond: AeET
Ivapare en [ENE_EE:1990,5]; ивапаре ru [JaDM1982]
♦ Peaks olema tenetehari murdeid?
j´uruna keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: jur (3);
Kõnelejaid: 280
j´uruna, -d et etnonüüm; Jurúna en [Ethn:2009];
Iuruna en [ENE_EE:1990,5]; Yuruna en rööpnim; юруна ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´agvah´iva keeled et
Liik: lg2; Maa: BR;
Keelkond: AeET
Kagwahiwa en [NET_Wiki]; Kawahib en [NET_Wiki#];
Kavahiva pah etnonüüm [NET_Wiki]
– keele- või murderühm, kuhu kuuluvad tenjarimi, juma, karipuna jt keeled
Lingid: Wikipedia
k´aiva keel et
Liik: lg1; Maa: BR;
Keelkond: AeET; Keelekood: kgk (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 18 500
k´aiva, -d et etnonüüm; Kaiwá en [Ethn:2009];
Caingua en [ENE_EE:1990,5]; Kaiwa en rööpnim [ENE_EE:1990,5#];
каива ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ajabi keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT, PA;
Keelkond: AeET; Keelekood: kyz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000
k´ajabi, -d et etnonüüm; Kayabí en [Ethn:2009];
Caiabi en [ENE_EE:1990,5]; каяби ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´amajura keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: kay (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 360
k´amajura, -d et etnonüüm; Kamayurá en [Ethn:2009];
Camaiura en [ENE_EE:1990,5]; камаюра́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kano´eiro keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: GO;
Keelkond: AeET; Keelekood: avv (3);
Kõnelejaid: 40
´ava keel et rööpnim; kano´eiro, -d et etnonüüm;
Avá-Canoeiro en [Ethn:2009]; Canoeiro en [ENE_EE:1990,5];
каноэйро ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´aripuna keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: kuq (3);
Kõnelejaid: 14
k´aripuna, -d et etnonüüm; Karipuna en [Ethn:2009];
Caripuná en [ENE_EE:1990,5]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´aro keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT, RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: arr (3);
Kõnelejaid: 170
ramarama keel et rööpnim; k´aro, -d et etnonüüm; Karo en [Ethn:2009];
Arára en [Ethn:2009#]; Itanga en [Ethn:2009#];
Ramarama en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; рамарама ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´okama keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: xS : BR, PE;
Keelkond: AeET; Keelekood: cod (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000
k´okama, -d et etnonüüm; Cocama-Cocamilla en [Ethn:2009]; Cocama en;
кокама ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´akur´api keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: mpu (3);
Kõnelejaid: 110
m´akur`ap, m´akur´apid et etnonüüm; Makuráp en [Ethn:2009];
Macuráp en [ENE_EE:1990,5]; макурап ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† m´anitsava keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: msp (3)
m´anitsava, -d et etnonüüm; Maritsauá en [Ethn:2009];
Manitsawá en [Ethn:2009#]; Manitsaua en [ENE_EE:1990,5];
манитсава ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ave keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM, PA;
Keelkond: AeET; Keelekood: mav (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 100
m´ave, -d et etnonüüm; maue keel et van [ENE:1972,4];
Sateré-Mawé en [Ethn:2009]; Maué en; мауэ́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´unduruku keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM, PA;
Keelkond: AeET; Keelekood: myu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 100
m´unduruku, -d et etnonüüm; Mundurukú en [Ethn:2009]; Mundurucú en;
мундуруку́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
nj´andeva keel et
Liik: lg1; Maa: PY;
Keelkond: AeET; Keelekood: tpj (3);
Kõnelejaid: 2 400
nj´andeva, -d et etnonüüm; Ñandeva en [Ethn:2009];
Guasurango en [Ethn:2009#]; Tapiete en [Ethn:2009#];
Tirumbae en [Ethn:2009#]; Yanaigua en [Ethn:2009#];
nandeva fi [Anhava1998]; тапиэте ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nj´engatu keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, CO, VE;
Keelkond: AeET; Keelekood: yrl (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 000
nj´engatu, -d et etnonüüm; ñe’engatú yrl [NET_Frö];
Nhengatu en [Ethn:2009]; Nyengatú en [Ethn:2009#];
Modern Tupí en [Ethn:2009#]; Yeral en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´omag`ua keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: xS : BR, PE;
Keelkond: AeET; Keelekood: omg (3);
Kõnelejaid: 100
´omag`ua, -d et etnonüüm; Omagua en [Ethn:2009]; омагуа ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
parint`intini murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: AeET; Keelekood: pah (3)
parint`intini keel et [ENE:1972,4]; parint`intin, -id et etnonüüm;
Parintintín en [Ethn:2009]; Parintintin en;
паринтинтин ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
† p´auserna keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: AeET; Keelekood: psm (3)
p´auserna, -d et etnonüüm; Pauserna en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
паусерна ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† p´otigu˛ara keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PB;
Keelkond: AeET; Keelekood: pog (3)
p´otigu˛ara, -d et etnonüüm; Potiguára en [Ethn:2009];
Potiguara en [ENE_EE:1990,5]; потигуара ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´iri˛ono keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: AeET; Keelekood: srq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400
s´iri˛ono, -d et etnonüüm; Sirionó en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
сирионо́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´apirape keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: AeET; Keelekood: taf (3);
Kõnelejaid: 500
t´apirape, -d et etnonüüm; Tapirapé en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
тапирапе ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´enetehari keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MA;
Keelkond: AeET; Keelekood: gub (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
t´enetehar, -id et etnonüüm; Guajajára en [Ethn:2009];
Tenetehar en [Ethn:2009#]; Tenetehár en [Ethn:2009#];
Tenetejara en [ENE_EE:1990,5]; guazazara fi [Anhava1998];
guajajara fi [Anhava1998#]; тенетехара ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´enjarimi keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM;
Keelkond: AeET; Keelekood: pah (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 790
k´agvahivi keel et rööpnim; t´enjarim, -id et etnonüüm;
Tenharim en [Ethn:2009]; Kagwahiv en [Ethn:2009#];
Cauaiua en [ENE_EE:1990,5]; кауаюа ru [JaDM1982]
♦ Kagvahiva (kagvahivi) nimetus käib ka teiste lähedaste hõimude (amundava,
kajabi, juma, karipuna) kohta
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† t´obažara keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: CE;
Keelkond: AeET
t´obažara, -d et etnonüüm; Tobayara en; Tobajara en [ENE:1972,4];
Tabajara en [NET_Wiki]; тобажара ru [JaDM1982]
♦ Olid lähedased tupinikinitele ja tupinambadele
t´upari keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: AeET; Keelekood: tpr (3);
Kõnelejaid: 300
t´upari, -d et etnonüüm; Tuparí en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
тупари ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† tup`ii keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: SP;
Keelkond: AeET; Keelekood: tpw (3)
tup`ii, -d et etnonüüm; Ñeengatú tpw [NET_Wiki] (’hea keel’);
Ñeendyba tpw [NET_Wiki] (’ühiskeel’);
Abáñeenga tpw [NET_Wiki] (’inimkeel’); Tupí en [Ethn:2009];
Tupi en; Old Tupi en [NET_Wiki]; tupi antigo pt [NET_Wiki];
língua geral amazônica pt ajal [NET_Wiki];
língua brasílica pt ajal [NET_Wiki]; тупи́ ru [JaDM1982]
♦ Selle nüüdne järeltulija on njengatu keel (vt)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tup`ii keeled et [ENE:1972,4]
Liik: lg3; Maa: xS;
Keelkond: AeET; Keelekood: tup
Tupi languages en [ISO639-2:1998]; tupilaiset kielet fi [Anhava1998];
langues tupi fr [ISO639-2:1998]; tupu valodas lv [NET_Vestnesis]
Lingid: Wikipedia
tup`ii-guaran`ii keelkond et [ENE_EE:1990,5]
Liik: lg4, X; Maa: xS;
Keelkond: AeET
tup`ii-guaran`ii keeled et rööpnim [ENE:1972,4];
Tupí-Guaraní-Sprachen de [Motz2007];
Tupí-Guaraní languages en;
tupi-guaranilaiset kielet fi [Anhava1998];
языки́ тупи́-гуарани́ ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
† t´upina keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR;
Keelkond: AeET
t´upina, -d et etnonüüm; Tupina en; тупина ru [JaDM1982]
♦ Üks ajaloolisi hõime
† t´upinamba keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RJ;
Keelkond: AeET; Keelekood: tpn (3)
t´upinamba, -d et etnonüüm; Tupinambá en [Ethn:2009]; Tupinamba en;
тупинамба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† t´upinikini keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: BA, ES;
Keelkond: AeET; Keelekood: tpk (3)
t´upinikin, -id et etnonüüm; Tupinikin en [Ethn:2009];
Tupiniquin en [ENE_EE:1990,5]; тупиникин ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v´ajampi keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF;
Keelkond: AeET; Keelekood: oym (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 200
v´ajampi, -d et etnonüüm; oiampi keel et van [ENE:1972,4];
Wayampi en [Ethn:2009]; Guayapi en [Ethn:2009#];
Oiampi en [ENE_EE:1990,5]; Oyampi en rööpnim; оямпи ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia