Omo keeled
:
d´auro keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: dwr;
Kõnelejaid: 331 000
d´auro, -d et etnonüüm; Dawro en [ISO639-3:2008]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´amo keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: gmv (3);
Kõnelejaid: 597 000
g´amo, -d et etnonüüm; Gamonya / ጋሞኛ am [NET_Wiki:am];
Gamo en [Ethn:2009]; gamo fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
g´ofa keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: gof (3);
Kõnelejaid: 189 000
g´ofa, -d et etnonüüm; Gofa en [Ethn:2009]; gofa fi [Anhava1998];
язык гофа ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´emsa keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: OR;
Keelkond: AfCO; Keelekood: jnj (3);
Kõnelejaid: 82 000
dž´endžero keel et rööpnim [Ariste1969:10]; j´emsa, -d et etnonüüm;
jämma keel et van [ENE_EE:1985,1]; Yemsa en [Ethn:2009];
Yemma en etnonüüm [Ethn:2009]; Janjero en van halvustav [Ethn:2009#];
джанджеро ru [JaDM1982]; ямма ru rööpnim [JaDM1982#]
♦ Yamma e Janjero oli kunagi Etioopias olnud kuningriigi nimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´afa keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:10]
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: kbr (3);
Kõnelejaid: 570 000
k´efa keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; k´afa, -d et etnonüüm;
Kefanya / ከፋኛ am [NET_Wiki:am]; Kafa en [Ethn:2009];
Kefa en rööpnim [Ethn:2009]; kefa fi [Anhava1998];
ка́ффа ru [JaDM1982]; кафичо ru [LES1990#]; кэфа ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´Omo keeled et+am
Liik: lg3, X; Maa: ET;
Keelkond: AfCO; Keelekood: omv (5)
omo keeled et van [ENE_EE:1985,1];
lääne-alarühm et van [Ariste1969:10];
omotische Sprachen de [Motz2007]; Omotic languages en [NET_Wiki];
omoottiset kielet fi [Anhava1998]; groupe omotique fr [NET_Laval];
омо́тские языки́ ru [JaDM1982];
западнокушитские языки ru [JaDM1982#]; языки омето ru [LES1990]
– Afroaasia keelkonna haru Edela-Etioopias
♦ Varem loeti kuši keelte haruks, nüüd üha rohkem eraldiseisvaks haruks.
Omo on jõgi Etioopias
Lingid: Wikipedia
š´eko keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: she (3);
Kõnelejaid: 40 000
š´eko, -d et etnonüüm; šako keel et van [Ariste1969:10];
Sheko en [Ethn:2009]; Shako en [Ethn:2009#]; шако ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´egagoda keel et
Liik: lgv; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: wal
Wegagoda en [NET_Wiki]
– volaita keele kunstlik teisend
♦ 1998. a üritati luua volaita keelest gamo, gofa, dauro keelega
sünteesimise teel ühtset vegagoda keelt (Wegagoda - algussilpide järgi),
ent see kukkus läbi
vol´aita keel et
Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN;
Keelkond: AfCO; Keelekood: wal;
Kõnelejaid: 1 200 000
vol´aita, -d et etnonüüm; v´alamo keel et van [ESKT:1998; Laur2000#];
v´olamo keel et van [ENE_EE:1985,1]; velamo keel et van [Laur2000];
v´alamo, -d et etnonüüm van [ESKT:1998];
uolamo keel et van [Ariste1969:10];
Welaytinya / ወላይትኛ am [NET_Wiki:am];
Wolaitta en [ISO639-2:2008];
Wolaytta en rööpnim [ISO639-2:2008#; Ethn:2009];
Walamo en van [ISO639-2:1998]; Wolamo en van;
walamo fi,fr van [Anhava1998; ISO639-2:1998];
wolaitta fr [ISO639-2:2008]; valamu valoda lv [NET_Vestnesis];
воламо ru [JaDM1982]; уоламо ru rööpnim [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia