Põhja-Araabia keeled
:
ar`aabi˛a keel et [Ariste1967:75; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA, xF;
Keelkond: AfS1; Keelekood: ar (ara);
Kiri: Arab; Kõnelejaid: 215 000 000
ar`aablane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
al-‘Arabīyah / العربية ar [NET_Wiki];
arapţwi byzšwa / араҧтәи бызшәа ab [NET_Wiki];
Ārabi bhāṣhā / আরবি ভাষা bn [NET_Wiki];
Arabgai / ཨ་རབ་སྐད bo [NET_Wiki];
àrab ca [NET_Wiki];
jarboyn̡ mott / Іарбойн мотт ce [NET_Wiki];
järbiyn̡ mott / Іаьрбийн мотт ce [NET_Wiki];
arabština cs [cs2006n]; Arabeg cy [NET_Wiki];
Arabisch de [Motz2007];
‘Arabi / ޢަރަބި dv [NET_Wiki];
aravikí glóssa / αραβική γλώσσα el [NET_Wiki];
Arabic en [ISO639-2:1998]; árabe es,pt [NET_Wiki];
arabia fi [Anhava1998]; arabe fr [ISO639-2:1998];
Araibis ga [NET_Wiki]; áraveñe’ẽ gn [NET_Wiki];
‘ōlelo ‘Alapia haw [NET_Wiki];
Arabī / अरबी hi [NET_Wiki];
arab nyelv hu [NET_Wiki];
araberen / արաբերեն hy [NET_Wiki];
arabíska is [NET_Wiki]; arabo it [NET_Wiki];
Arabiago / アラビア語 ja [NET_Wiki];
arabuli ena / არაბული ენა ka [NET_Wiki];
herypybze / хьэрыпыбзэ kbd [NET_Wiki];
arab tili / араб тілі kk,ky [NET_Wiki];
phéasa Aráp / ភាសាអារ៉ាប់ km [NET_Wiki];
Arabbī / ಅರಬ್ಬೀ kn [NET_Wiki];
Alap-ŏ / 아랍어 ko [NET_Wiki];
zimanê erebî ku [NET_Wiki]; Arabes la etnonüüm [la2002s];
arabų kalba lt [NET_Wiki]; arābu valoda lv [NET_Vestnesis];
Aṟabi / അറബി ml [NET_Wiki];
Arabisch nl [nl2002n]; arabisk no [Leira2006];
język arabski pl [NET_Wiki]; ара́бский язы́к ru [JaDM1982];
арабы ru etnonüüm [NarodyM1988]; arabčina sk [NET_Wiki];
Carabi so [NET_Wiki]; arabiska sv [NET_Wiki]; Kiarabu sw [NET_Wiki];
Arapu / அரபு ta [NET_Wiki];
Arabbī bhāṣha / అరబ్బీ భాష te [NET_Wiki];
phasa Arap / ภาษาอาหรับ th [NET_Wiki];
arap dili tk [NET_Wiki]; Arapça tr [NET_Wiki];
ğäräp tele / гарәп теле tt [NET_Wiki];
tiếng Ả Rập vi [NET_Wiki];
Alabo yu / 阿拉伯语 zh [zh2003s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| araabia sõnad eesti tekstis
| ÜRO latinisatsioon
bedu`iin, bedu´iinid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xF;
Keelkond: AfS1; Keelekood: ar (ara)
Badawī / بدوي ar etnonüüm [NET_Wiki];
Bedouin en etnonüüm [NET_Wiki]; Bédouins fr etnonüüm [NET_Wiki]
– araablastest kõrbeelanikud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrbetes
♦ Vahel on selle nimetusega tähistatud ka teisi rändhõime
Lingid: Wikipedia
j´uudi_ar`aabi˛a keel et [ESKT:1998]
Liik: lg10; Maa: xA, xF;
Keelkond: AfS1; Keelekood: jrb;
Kiri: Hebr
Judeo-Arabic en [ISO639-2:1998]; judéo-arabe fr [ISO639-2:1998];
jūdarābu valoda lv [NET_Vestnesis]
– araablaste seas elavate juutide keeled
♦ Vahel käib nimetus ka heebrea kirjas kirjutatud klassikalise araabia
keele kohta.|
Ethn jagab viieks keeleks (Iraagi j - yhd, Maroko j - aju, Tripolitaania
j - yud, Tuneesia j - ajt, Jeemeni j - jye)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m´alta keel et [ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: MT;
Keelkond: AfS1; Keelekood: mt (mlt);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
m´altalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
malta murre et van [Ariste1967:77];
araabia (malta murre) et van [ENE:1970,2]; il-Malti mt [NET_Wiki];
lingwa Maltija mt [NET_Wiki];
lughat Mālţīyah / لغة مالطية ar [NET_Wiki];
maltština cs [cs2006n]; Maltesisch de [Motz2007];
maltezikí glóssa / μαλτεζική γλώσσα el [NET_Wiki];
Maltese en [ISO639-2:1998]; maltés es [NET_Wiki];
malta fi [Anhava1998]; maltais fr [ISO639-2:1998];
máltai nyelv hu [NET_Wiki]; maltneska is [NET_Wiki];
maltese it [NET_Wiki]; maltiečių kalba lt [NET_Wiki];
maltiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Maltees nl [nl2002n];
maltesisk no [Leira2006]; język maltański pl [NET_Wiki];
maltês pt [NET_Wiki]; мальти́йский язы́к ru [JaDM1982];
мальтийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; maltčina sk [NET_Wiki];
maltesiska sv [NET_Wiki]; Maltaca tr [NET_Wiki];
Maerta yu / 马耳他语 zh [NET_Wiki]
– Malta riigikeel (kõrvuti inglise keelega)
♦ Tähestik ja hääldus: Aa [ɐ], Bb, Ċċ [tʃ], Dd, Ee [ɛ], Ff,
Ġġ [dʒ], Gg, Għ għ [ˤː, ħː¹], Hh [-], Ħħ [ħ],
Ii [ɪ], Ie ie [iɛ, iː], Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo [ɔ], Pp, Qq [ʔ],
Rr, Ss, Tt, Uu [ʊ], Vv, Ww, Xx [ʃ, ʒ], Zz [ts, dz], Żż [z,
s²].| 1 - sõna lõpus v h ees, 2 - sõna lõpus.
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
P´õhja-Ar`aabi˛a keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AfS1
North Arabic languages en
† P´õhja-Ar`aabi˛a kiri et
Liik: scr; Maa: xA : IQ, JO, SA, SY;
Keelkond: AfS1;
Kiri: Narb
Old North Arabian en [ISO15924:2010];
Ancient North Arabian en [ISO15924#];
nord-arabique fr [ISO15924:2010]
– kirjakatked VI saj eKr kuni VI saj pKr Põhja-Araabia murretes
Lingid: ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
† sarats`een, sarats´eenid et etnonüüm [AntL1985]
Liik: etn; Maa: xA, xF : EG, JO, SA;
Keelkond: AfS1
Saracen en etnonüüm [NET_Wiki];
Sarakenoi / Σαρακενοί grc etnonüüm [NET_Wiki]
– antiikajal araabia beduiinihõim, kes elas Araabia ja Siinai poolsaare
kõrbetes; nimetust kasutati keskajal ka araablaste kohta üldiselt
Lingid: Wikipedia