aramea keeled
:
† aram`ea keel et [Ariste1967:75; ENE:1975,7:132]
Liik: lg1; Maa: xA : AM, IR, LB, SY;
Keelkond: AfS4; Keelekood: arc;
Kiri: Armi
aram`ealane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
lishānā aramāyā arc [NET_Frö]; lishana khata arc rööpnim;
Aramäisch de [Motz2007];
aramaïkí glóssa / αραμαϊκή γλώσσα el [NET_Wiki];
Aramaic en [ISO639-2:1998]; Official Aramaic en rööpnim [ISO639-2:2007];
Imperial Aramaic en rööpnim [ISO639-2:2007#]; arameo es [NET_Wiki];
aramea fi [Anhava1998]; araméen fr [ISO639-2:1998];
araméen d’empire fr rööpnim [ISO639-2:2007]; Aramais ga [NET_Wiki];
arámi nyelv hu [NET_Wiki];
arameeren / արամեերեն hy [NET_Wiki];
aramaico it,pt [NET_Wiki]; aramėjų kalba lt [NET_Wiki];
aramiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Aramees nl [NET_Wiki];
język aramejski pl [NET_Wiki]; арамейский язык ru [JaDM1982];
имперский арамейский язык ru [JaDM1982]; aramejčina sk [NET_Wiki];
arameiska sv [NET_Wiki]; Aramice tr [NET_Wiki];
Yalamu yu / 亚拉姆语 zh [NET_Wiki]
♦ Hõlmab perioodi 700-300 eKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
aram`ea keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AfS4
Aramaic languages en; араме́йские языки́ ru [LES1990]
Ass`üüri˛a `uus_aram`ea keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IQ, IR, SY, TR;
Keelkond: AfS4; Keelekood: aii (3);
Kiri: Syrn; Kõnelejaid: 210 000
`aissori keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; ass`üüri˛a keel et harv;
aissoor, aissoorid et etnonüüm van [Ariste1967:77];
asurai et etnonüüm van [Ariste1967:77];
urmia murre et van [Ariste1967:77];
ātūrâyā / ܐܵܬܘܼܪܵܝܵܐ aii [NET_Wiki];
sūrét / ܣܘܼܪܹܝܬ aii [NET_Wiki];
ashuri aii [NET_Wiki]; Assyrisch Neu-Aramäisch de [Motz2007];
Assyrian Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; Assyrian en rööpnim [Katzner1995];
assyrien fr [NET_Laval]; ассири́йский язы́к ru [LES1990];
новосирийский язык ru [LES1990#]; ассирийские диалекты ru [JaDM1982];
ассирийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; айсорский язык ru van [LES1990#];
Asurice tr [NET_Wiki]
– süüria keele läänepoolne kuju
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† H`atra kiri et+Eur
Liik: scr; Maa: IQ;
Keelkond: AfS4; Keelekood: arc;
Kiri: (Zzzz)
Hatran en; Hatrene script en [Coulmas1999:196]
♦ Nimetatud Hatra oaasi, prg Al-Ḩaḑri järgi
Lingid: Unicode'i kavand
| Wikipedia
´ida_s`üüri˛a kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: aii, cld (3);
Kiri: Syrn
s`üüri˛a N`estori kiri et rööpnim;
Madhnḥâyā / ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ aii,cld;
Swâdhâyā / ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ aii,cld rööpnim;
Syriac (Eastern variant) en [ISO15924];
syriaque (variante orientale) fr [ISO15924];
восточносирийское письмо ru [LES1990];
несторианский алфавит ru [BRES2003~]
♦ Kasutatakse tänapäeval kõige rohkem
Lingid: ScriptSource
Kald`ea `uus_aram`ea keel et
Liik: lg1; Maa: IQ;
Keelkond: AfS4; Keelekood: cld (3);
Kiri: Syrn; Kõnelejaid: 206 000
kaldâyā / ܟܲܠܕܵܝܵܐ cld [NET_Wiki];
soreth / ܣܘܿܪܸܬ݂ cld [NET_Wiki];
Chaldäisch Neu-Aramäisch de [Motz2007];
Chaldean Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; chaldéen fr [NET_Laval];
Keldanice tr [NET_Wiki]
– süüria keele idapoolne kuju
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ääne_s`üüri˛a kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syr;
Kiri: Syrj
s`üüri˛a s´erto kiri et rööpnim; s`üüri˛a jakob´iidi kiri et rööpnim;
Serṭā / ܣܪܛܐ syr;
Pshīṭā / ܦܫܝܛܐ syr rööpnim;
Syriac (Western variant) en [ISO15924];
syriaque (variante occidentale) fr [ISO15924];
западносирийское письмо ru [LES1990];
яковитский алфавит ru [BRES2003~]; серто ru [BRES2003]
Lingid: ScriptSource
l´ääne_`uus_aram`ea keel et
Liik: lg1; Maa: SY;
Keelkond: AfS4; Keelekood: amw (3);
Kiri: Syrj; Kõnelejaid: 15 000
aramīth / ܐܰܪܰܡܝܺܬ݂ amw [NET_Wiki];
West-Neu-Aramäisch de [Motz2007];
Western Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; länsiaramea fi [Anhava1998];
новозападноарамейский диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´anda keel et
Liik: lg1; Maa: IR; Adm: 10;
Keelkond: AfS4; Keelekood: mid (3);
Kiri: Mand; Kõnelejaid: 500
m´andalane, -lased et etnonüüm [ENE:1973,5:60]; Mandäisch de [Motz2007];
Mandaic en [Ethn:2009]; Mandaean en rööpnim [Ethn:2009];
мандейский диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´anda kiri et
Liik: scr; Maa: IR; Adm: 10;
Keelkond: AfS4; Keelekood: mid (3);
Kiri: Mand
Mandaic en [ISO15924]; Mandean script en [Coulmas1999:320];
Mandaean en rööpnim [ISO15924#]; mandéen fr [ISO15924];
мандейское письмо ru [LES1990:164]
– konsonantkiri (paremalt vasakule)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
mh´allami, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : LB, TR;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syr
Mḥalmây"ē / ܡܚܠܡܝ̈ܐ syr [NET_Wiki];
mḩallamī / محلمي ar etnonüüm [NET_Wiki];
Mhallami en etnonüüm [NET_Wiki]; Mıhellemi tr etnonüüm [NET_Wiki]
– süüria päritoluga rahvarühm Türgis ja Liibanonins
♦ Algselt rääkisid aramea keelt, hiljem süüria keelt ja araabia keele variante
Lingid: Wikipedia
† Nabat`ea kiri et
Liik: scr; Maa: xA : JO, SA;
Keelkond: AfS4;
Kiri: Nbat
Nabataean abjad en; nabatéen fr [ISO15924:2010];
набатейское письмо ru [LES1990:164]
– nabatlaste konsonantkiri (u 150 eKr - 100 pKr), millest hiljem arenes
välja araabia kiri
♦ Kirja kood kinnitatud 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† n´abatlane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:70]
Liik: etn; Maa: xA : JO, SA;
Keelkond: AfS4
Al-Anbāţ / الانباط ar etnonüüm [NET_Wiki];
Nabataeans en etnonüüm [NET_Wiki];
Nabataioi / Ναβαταίοι grc etnonüüm [PNL2000];
набатейский язык ru [LES1990]; набатеи ru etnonüüm [BRES2003]
– Loode-Araabia hõimuliit, kõneles aramea keelele lähedast keelt
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
† Palmyra kiri [palm´üüra] et
Liik: scr; Maa: SY;
Keelkond: AfS4; Keelekood: arc;
Kiri: Palm
Palmyrene en [ISO15924:2010]; palmyrénien fr [ISO15924:2010];
пальмирское письмо ru [Loukotka1950:101]
– läänearamea murrete kirjapanekuks esimestel sajanditel pKr kasutatud
tähtkiri
♦ Nimi Süürias asunud Palmyra linna järgi
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
† Sam`aari˛a aram`ea keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: PS;
Keelkond: AfS4; Keelekood: sam;
Kiri: Samr
Sam`aari˛a aram`ealane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Samaritisch Aramäisch de [Motz2007];
Samaritan Aramaic en [ISO639-2:1998]; samaritain fr [ISO639-2:1998];
Samārijas aramiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
самаритянский язык ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´enaja keel et
Liik: lg1; Maa: IR; Adm: 16;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syn (3);
Kiri: Syrc; Kõnelejaid: 460
s´enaja, -d et etnonüüm; senayā syn [NET_Frö]; sōray syn [NET_Frö];
Senaya en [Ethn:2009]; Soray en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s`üüri˛a keel et [ENE:1975,7:132]
Liik: lg10; Maa: xA : IQ, IR, LB, SY;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syr;
Kiri: Syrc
`uus_aram`ea keel et rööpnim [Ariste1967:77; ENE_EE:1985,1];
`uus_s`üüri˛a keel et rööpnim [Ariste1967:77#; ENE_EE:1985,1#];
s`üürlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Sūryāyā / ܣܘܪܝܐܝܐ syr [NET_Frö];
Syriac en [ISO639-2:1998]; syriaque fr [ISO639-2:1998];
siriaco it [NET_Wiki]; zimanê suryanî ku [NET_Wiki];
sīriešu valoda lv [NET_Vestnesis];
новосирийский язык ru [JaDM1982];
новоассирийские диалекты ru lisa [JaDM1982];
sýrčina sk [NET_Wiki]; syriska sv [NET_Wiki];
Süryanice tr [NET_Wiki]
♦ Ethn-s nn makrokeel, mis hõlmab Assüüria (aii) ja Kaldea (cld) uusaramea
keele. Vrd ka vanasüüria (syc) keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
s`üüri˛a kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syr;
Kiri: Syrc
Syriac en [ISO15924]; syriaque fr [ISO15924];
сири́йское письмо́ ru [LES1990]
– konsonantkiri (paremalt vasakule) aramea keelte kirjutamiseks
♦ Eksisteerib kolme kujul: idasüüria (Syrn), läänesüüria (Syrj) ja
estrangelo (Syre)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
s`üüri˛a estr´angelo kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syr;
Kiri: Syre
Esṭrangelā / ܐܣܛܪܢܓܠܐ syr;
Syriac (Estrangelo variant) en [ISO15924];
syriaque (variante estranghélo) fr [ISO15924];
эстрангело ru [BRES2003]
– süüria kirja klassikaline vorm
Lingid: ScriptSource
t´urojo keel et
Liik: lg1; Maa: xA : SY, TR;
Keelkond: AfS4; Keelekood: tru (3);
Kiri: Latn, Syrc; Kõnelejaid: 84 000
t´urojo, -d et etnonüüm; ṭūroyō tru [NET_Frö];
ṣūrayt tru [NET_Frö]; sūryoyō tru [NET_Frö];
Turoyo en [Ethn:2009]; Surayt en [Ethn:2009#];
Turani en [Ethn:2009#]; диалект турайо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_aram`ea kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: arc;
Kiri: Armi
Imperial Aramaic en [ISO15924]; araméen impérial fr [ISO15924];
араме́йское письмо́ ru [BRES2003]
– V-III saj eKr kasutatud konsonantkiri (paremalt vasakule), mis sai
hiljem heebrea kirja lähteks
♦ Vt ka Palmyra ja Hatra kiri
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† v´ana_s`üüri˛a keel et
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: AfS4; Keelekood: syc;
Kiri: Syrc, Syre
s`üüri˛a keel et [Ariste1967:76]; Syrisch de [Motz2007];
Classical Syriac en [ISO639-2:2007]; syyria fi [Anhava1998];
syriaque classique fr [ISO639-2:2007]; сири́йский язы́к ru [JaDM1982]
♦ Hääbus X-XII saj, säilinud harva kirikutalituste keelena
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia