mandžu keeled
:
m´andžu keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 13, 21;
Keelkond: AlE2; Keelekood: mnc;
Kiri: Mong
m´andžu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; manju gisun mnc [NET_Frö];
mandžuština cs [NET_Wiki]; Mandschurisch de [Motz2007];
mantsoú / μαντσού el [NET_Wiki];
Manchu en [ISO639-2:1998]; mantšu fi [Anhava1998];
mandchou fr [ISO639-2:1998]; mandzsu nyelv hu [NET_Wiki];
mansjúríska is [NET_Wiki]; mancese it [NET_Wiki];
Manshūgo / 満州語 ja [NET_Wiki];
Manju-ŏ / 만주어 ko [NET_Wiki];
mandžiūrų kalba lt [NET_Wiki];
mandžūru valoda lv [NET_Vestnesis];
manž hel / манж хэл mn [NET_Wiki]; Mantsjoe nl [NET_Wiki];
język mandżurski pl [NET_Wiki];
маньчжу́рский язы́к ru [JaDM1982]; маньчжуры ru etnonüüm [NarodyM1988];
манджурский язык ru van [JaMiMon1997:162#]; manchuiska sv [NET_Wiki];
phasa Maenchu / ภาษาแมนจู th [NET_Wiki];
Mançuca tr [NET_Wiki];
manju tili / مانجۇ تىلى ug [NET_Wiki];
Man yu / 满语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m´andžu keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AlE2
l`õuna_tung´uusi keeled et rööpnim; Manchu (Southern) languages en;
Southern Tungusic languages en [NET_Wiki];
южная ветвь ru [LES1990:523];
Nan Tonggusi yuzhi / 南通古斯语支 zh [NET_Wiki];
Man yuzhi / 满语支 zh [NET_Wiki]
m´andžu kiri et
Liik: scrx; Maa: CN; Adm: 13, 21;
Keelkond: AlE2; Keelekood: mnc;
Kiri: Mong
Manju hergen mnc [NET_Wiki]; Manchu alphabet en [NET_Wiki];
маньчжу́рское письмо́ ru [LES1990];
Man wen / 满文 zh [NET_Wiki]
– mongoli kirjast edasiarendatud variant mandžu keele jaoks
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
nan`ai keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KHA;
Keelkond: AlE2; Keelekood: gld (3);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 5 700
nan`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; g´oldi keel et van;
nānaj heseni / на̄най хэсэни gld; Nanaisch de [Motz2007];
Goldisch de [Motz2007#]; Nanai en [Katzner1995; Ethn:2009];
Gold en van [Katzner1995#; Ethn:2009#]; nanai fi [Anhava1998];
goldi fi [Anhava1998#]; нана́йский язы́к ru [JaDM1982];
нанайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; хэчжэ ru etnonüüm [NarodyM1988#];
гольдский язык ru van [JaMiMon1997:173];
Hezhe yu / 赫哲语 zh [NET_Wiki]
♦ Tähestikud: 1880. a-test kürilliline (uuendatud 1928), 1929 ladina
(uuendatud 1931), 1937 kürilliline [NET_Wiki:ru]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
´oroki keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: SAK;
Keelkond: AlE2; Keelekood: oaa (3);
Kõnelejaid: 50
´orok, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; ujlta oaa;
nāni oaa [JaMiMon1997:201]; Orokisch de [Motz2007];
Orok en [Ethn:2009]; orokki fi [Anhava1998];
оро́кский язы́к ru [JaDM1982];
Eluoke yu / 鄂罗克语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´orotši keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KHA;
Keelkond: AlE2; Keelekood: oac (3);
Kõnelejaid: 100
´orotš, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; oroči oac [JaMiMon1997:215];
Orotschisch de [Motz2007]; Oroch en [Ethn:2009];
orotši fi [Anhava1998]; оро́чский язы́к ru [JaDM1982];
орочи ru etnonüüm [NarodyM1988];
Aoluoqi yu / 奥罗奇语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´ibo keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 65;
Keelkond: AlE2; Keelekood: sjo (3);
Kiri: Mong; Kõnelejaid: 40 000
s´ibo, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
sibe gisun [IPA:ɕivə kisun] sjo [NET_Frö];
Xibe en [Ethn:2009]; Sibo en [Katzner1995; Ethn:2009#];
xibo fi [Anhava1998]; sibo fi [Anhava1998#];
сибинский диалект ru [JaMiMon1997:162]; сибинцы ru etnonüüm [JaMiMon1997];
сибо ru etnonüüm [NarodyM1988];
xiba tili / شىبە تىلى ug [NET_Wiki];
Xibo yu / 锡伯语 zh [NET_Wiki]
♦ Kasutavad mandžu kirjale lähedast kirja
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† tš`urtšeni keel et [ENE:1976,8:125]
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: AlE2; Keelekood: juc (3);
Kiri: Jurc
tš`urtšen, -id et etnonüüm; džuše juc [JaMiMon1997:260];
Jurchen en [Ethn:2009]; Nuzhen en [Ethn:2009#];
dzsürcsi nyelv hu [NET_Wiki]; чжурчжэ́ньский язы́к ru [LES1990];
чжурчженьский язык ru [JaDM1982];
Nüzhen yu / 女真語 zh [NET_Wiki]
– Mandžuurias kõneldud keel, mandžu keele eelkäija (XII-XIII saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† tš`urtšeni kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: AlE2; Keelekood: juc (3);
Kiri: Jurc
Jurchen en; jurchen fr [ISO15924:2010];
чжурчжэ́ньское письмо́ ru [LES1990];
Nüzhen wen / 女真文 zh [NET_Wiki]
– hiina kirjale lähedane osalt logograafiline, osalt fonograafiline kiri
tšurtšeni keele kirjutamiseks
♦ Sai omaette koodi 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
´udehe keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KHA;
Keelkond: AlE2; Keelekood: ude (3);
Kõnelejaid: 100
´ude keel et rööpnim [ENE:1968,1]; ´udehe, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
udihe keel et van [Ariste1967#]; udiǧe ude [JaMiMon1997:236];
udē ude [JaMiMon1997#]; Udehe de [Motz2007]; Udihe en [Ethn:2009];
Udegey en rööpnim; udehe fi [Anhava1998]; oudihe fr [NET_Laval];
удэге́йский язы́к ru [JaDM1982]; удэгейцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
удэйский язык ru van [JaMiMon1997:236];
Wude yu / 乌德语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ultši keel et [Ariste1967:50; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KHA;
Keelkond: AlE2; Keelekood: ulc (3);
Kõnelejaid: 1 000
`ultš, ´ultšid et etnonüüm; nān’i ulc [JaMiMon1997:248];
Ultschisch de [Motz2007]; Ulch en [Ethn:2009];
ultša fi [Anhava1998]; у́льчский язы́к ru [JaDM1982];
ульчи ru etnonüüm [NarodyM1988];
Wuliqi yu / 乌利奇语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia