kirdeturgi keeled
:
dolg´aani keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA (TAY), SA;
Keelkond: AlT4; Keelekood: dlg (3);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 5 000
dolg`aan, dolg´aanid et etnonüüm; dulǧan dlg [NET_Wiki];
dolgan tyla dlg [NET_Frö]; Dolganisch de [Motz2007]; Dolgan en;
dolğan tili / долған тілі kk [NET_Wiki];
долга́нский язы́к ru [LES1990]; язык долган ru [JaDM1982];
долганы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Duorgan yu / 多尔干语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´aasi murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
h`aas, h´aasid et etnonüüm; haas / хаас kjh etnonüüm [JaRo2002:400];
Katscha de [Motz2007]; Kachina en [Ethn:2009];
Khaas en [Ethn:2009#]; Kacha en [Ethn:2009#];
качинский диалект ru [JaRo2002:406]; качинцы ru etnonüüm [JaRo2002:400]
Lingid: Википедия
hak´assi keel et [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 20 100
hak`ass, hak´assid et etnonüüm [ESKT:1998];
hakas tïlï / хакас тілі kjh [NET_Wiki];
hakasča / хакасча kjh [NET_Frö];
chakaština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Chakassisch de [Motz2007];
Khakas en [Ethn:2009]; hakassi fi [Anhava1998];
hakasz nyelv hu [NET_Wiki];
xaqas tili / хақас тілі kk [NET_Wiki];
chakasų kalba lt [NET_Wiki]; hakasu valoda lv [NET_Wiki^];
język chakaski pl [NET_Wiki]; хака́сский язы́к ru [JaDM1982];
хакасы ru etnonüüm [NarodyM1988];
язык абаканских татар ru van [JaMiTju1997:459];
язык минусинских татар ru van [JaMiTju1997#];
язык енисейских тюрок ru van [JaMiTju1997#];
Hakasça tr [NET_Wiki];
Hakasi yu / 哈卡斯语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Hakassia Vabariigi riigikeeli
♦ Tähestikud: 1924 kürilliline (aluseks nn misjonäritähestik), 1929 ladina,
1939 kürilliline [JaRo2002:401]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
h´õzõli murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
h´õzõl, -id et etnonüüm; hyzyl / хызыл kjh etnonüüm [JaRo2002:400];
hyžil kïžï / хыжил кіжі kjh etnonüüm [JaRo2002:407];
Kyzyl en [Ethn:2009]; кызыльский диалект ru [JaRo2002:407];
кызыльцы ru etnonüüm [JaRo2002:400]
Lingid: Википедия
jak´uudi keel et [Ariste1967:46; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: SA;
Keelkond: AlT4; Keelekood: sah;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 300 000
s´ahha keel et rööpnim [ESKT:1998#];
jak`uut, jak´uudid et etnonüüm [ESKT:1998];
s´ahha, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
saha tyla / саха тыла sah [NET_Wiki];
sahalyy / сахалыы sah [NET_Frö];
zaha helen / заха хэлэн bua [NET_Wiki]; jakutština cs [cs2006n];
Jakutisch de [Motz2007];
giakoutikí glóssa / γιακουτική γλώσσα el [NET_Wiki];
Yakut en [ISO639-2:1998]; yakuto es [NET_Wiki];
jakuutti fi [Anhava1998]; iakoute fr [ISO639-2:1998];
yakoute fr [NET_Laval]; jakut nyelv hu [NET_Wiki];
jakutų kalba lt [NET_Wiki]; jakutu valoda lv [NET_Vestnesis];
Jakoets nl [NET_Wiki]; jakutisk no [Leira2006];
język jakucki pl [NET_Wiki]; яку́тский язы́к ru [JaDM1982];
якуты ru etnonüüm [NarodyM1988]; jakutčina sk [NET_Wiki];
jakutiska sv [NET_Wiki]; Yakutça tr [NET_Wiki];
yakut tili / ياقۇت تىلى ug [NET_Wiki];
yoqut tili uz [NET_Wiki];
Yakute yu / 雅库特语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Sahha Vabariigi riigikeeli
♦ Tähestikud: XIX saj kürilliline, 1917 ladina (algul Novgorodovi
foneetiline, 1930 üldturgi tähestik), 1940 kürilliline [JaRo2002:436-437]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
kam´assi murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
kam`asʲs, kam´assid et etnonüüm; kangalaasi keel et van [Ariste1967:47];
kamassi keel et van [Ariste1967#]; Kamasinisch de [Motz2007];
Kamass en [Ethn:2009]; Kamassian en [Ethn:2009#];
камасинский язык ru [JaDM1982]
♦ Kunagise samojeedi kamassi keele turgistunud järeltulijad
karag´assi keel et [Ariste1967#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: IRK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kim (3);
Kõnelejaid: 30
t´ofa keel et [Ariste1967:46];
t´ofalari keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1#];
karag`asʲs, karag´assid et etnonüüm; tofalaari keel et van [Ariste1967#];
to‘fa dyl kim [NET_Frö]; Tofalarisch de [Motz2007];
Karagas en [Ethn:2009]; Tofalar en rööpnim [Ethn:2009#];
tofa fi [Anhava1998]; тофала́рский язык ru [JaDM1982];
тофалары ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Varem rääkisid samojeedi keelt, vt karagassi murre
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`irde_t´urgi keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AlT4
Northeastern Turkic languages en [NET_Wiki];
Northern Turkic en [Ethn:2009];
Siberian Turkic languages en [NET_Wiki];
pohjoisturkkilaiset kielet fi [Anhava1998]
Lingid: Wikipedia
k`oibali murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
k`oibali keel et [Ariste1967:47]; k`oibal, -id et etnonüüm;
hojbal / хойбал kjh etnonüüm [JaRo2002:400]; Koibal en [Ethn:2009];
койбальский диалект ru [JaRo2002:408]; койбалы ru etnonüüm [JaRo2002:400]
k´umandõ murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT4; Keelekood: atv (3)
k´umandõ, -d et etnonüüm; kuvandy / куванды alt etnonüüm [JaRo2002:56];
kuvandyg / кувандыг alt etnonüüm [JaRo2002#];
kuvandyh / кувандых alt etnonüüm [JaRo2002#];
kumandy / куманды alt etnonüüm [JaRo2002#]; Kumandisch de [Motz2007];
Kumandy en [Ethn:2009]; Kumandins en etnonüüm [NET_Wiki];
кумандинский диалект ru [JaRo2002:56];
кумандинцы ru etnonüüm [JaRo2002:51]
Lingid: Wikipedia
p`iltiri murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
p`iltir, -id et etnonüüm;
piltïr / пилтір kjh etnonüüm [JaRo2002:400];
Beltir en [Ethn:2009]; бельтирский диалект ru [JaRo2002:405];
бельтиры ru etnonüüm [JaRo2002:400]
Lingid: Википедия
p´õhja_alt`ai keel et
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT4; Keelekood: atv (3);
Kõnelejaid: 1 600
altai keele põhjamurded et [Ariste1967:47];
Northern Altai en [Ethn:2009]; северноалтайский язык ru [NET_Wiki];
кумандинско-челканский язык ru rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Википедия
sag`ai murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
sag`ai, -d et etnonüüm; saǧaj / сағай kjh etnonüüm [JaRo2002:400];
Sagai en [Ethn:2009]; Saghai en [Ethn:2009#];
сагайский диалект ru [JaRo2002:406]; сагайцы ru etnonüüm [JaRo2002:400]
Lingid: Википедия
s´arõ_uig´uuri keel et [ENE:1976,8:181~]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 62;
Keelkond: AlT4; Keelekood: ybe (3);
Kõnelejaid: 2 600
k´olla_uig´uuri keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1];
l´ääne_j´uguri keel et rööpnim; s´arõ_uig`uur, s´arõ_uig´uurid et etnonüüm;
sarõõ-uiguuri keel et van [Ariste1967:47]; Yogîr ybe [NET_Wiki];
Sarîg Yogîr ybe rööpnim [NET_Wiki]; West Yugur en [Ethn:2009];
Sarygh Uygur en rööpnim [Ethn:2009]; Yellow Uighur en rööpnim [Ethn:2009];
sarı uyğır tili / сары ұйғыр тілі kk [NET_Wiki];
juğır tili / жұғыр тілі kk [NET_Wiki];
сары́г-югу́рский язы́к ru [JaDM1982];
язык желтых уйгуров ru [LES1990]; Batı Yugurca tr [NET_Wiki];
garbiy yugur tili / غەربىي يۇغۇر تىلى ug [NET_Wiki];
Xibu Yugu yu / 西部裕固语 zh [NET_Wiki]
– Hiinas ametlikult juguri rahvuse alla kuuluv, ent turgikeelne osa
♦ ENE_EE:1985,1 järgi on kaks keelt: turgi keelte hulka kuuluv kollauiguuri
(Saryğ Juğur) ja mongoli keelte hulka kuuluv kollauiguuri (Šira
Juğur)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
soj`oot, soj´oodid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: BU;
Keelkond: AlT4; Keelekood: tyv
sojyt / сойыт tyv etnonüüm [NET_Wiki]; Soyot en etnonüüm [NET_Wiki];
сойоты ru etnonüüm [NET_Wiki]; саяты ru etnonüüm [NET_Wiki#]
– tõvalastele lähedane rahvarühm Lääne-Burjaatias
♦ Algselt olid samojeedi rahvas (vt see)
Lingid: Wikipedia
š´oori keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KEM;
Keelkond: AlT4; Keelekood: cjs (3);
Kõnelejaid: 9 500
š`oor, š´oorid et etnonüüm [ESKT:1998];
šori keel et van [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
šor tili cjs [NET_Wiki]; tadar tili cjs rööpnim [NET_Wiki];
Schorisch de [Motz2007]; Shor en [Ethn:2009]; šoori fi [Anhava1998];
шо́рский язы́к ru [JaDM1982]; шорцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
черневые татары ru etnonüüm van [JaMiTju1997:497#];
мрассцы ru etnonüüm van [JaMiTju1997#];
кондомцы ru etnonüüm van [JaMiTju1997#];
кузнецкие татары ru etnonüüm van [JaMiTju1997#];
абинцы ru etnonüüm van [JaMiTju1997#];
абалары ru etnonüüm van [JaMiTju1997#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´oori murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KK;
Keelkond: AlT4; Keelekood: kjh (3)
š`oor, š´oorid et etnonüüm; šor / шор kjh etnonüüm [JaRo2002:400];
sor / сор kjh etnonüüm [JaRo2002:400#]; Shor en [Ethn:2009];
шорский диалект ru [JaRo2002:407]; шорцы ru etnonüüm [JaRo2002:400]
– hakassi keele murre
♦ On erinev šoori keelest, kuigi on sellega seotud geneetiliselt
Lingid: Википедия
tš`alkani murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT4; Keelekood: atv (3)
tš`alkan, -id et etnonüüm; tš`elkan, -id et etnonüüm;
čalkandu-kiži / чалканду-кижи alt etnonüüm [JaRo2002:57];
šalkandu-kiži / шалканду-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
kuu-kiži / куу-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
Tschalkanisch de [Motz2007]; Chalkan en [Ethn:2009];
челканский диалект ru [JaRo200257]; челканцы ru etnonüüm [JaRo2002:51];
лебединцы ru etnonüüm van [JaRo2002:57#]
Lingid: Википедия
t´uba murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT4; Keelekood: atv (3)
t´uba, -d et etnonüüm; tuba-kiži / туба-кижи alt etnonüüm [JaRo2002:56];
tuva-kiži / тува-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
tuma-kiži / тума-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
tubalar / тубалар alt etnonüüm [JaRo2002#];
ďiš-kiži / јиш-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
t’iš-kiži / тьиш-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
jyš-kiži / йыш-кижи alt etnonüüm [JaRo2002#];
Tuba-Mundarten de [Motz2007]; Tuba en [Ethn:2009];
туба-диалект ru [JaRo2002:56]; тубалары ru etnonüüm [JaRo2002:56]
Lingid: Wikipedia
| Википедия
t´õva keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: TY;
Keelkond: AlT4; Keelekood: tyv;
Kiri: Cyrl
t´uva keel et rööpnim [Ariste1967:46; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998#];
t´õvalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
t´uvalane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
tanu-tuva keel et van [Ariste1967#];
sojoodi keel et van [Ariste1967#];
sojooni keel et van [Ariste1967#];
urjanhai keel et van [Ariste1967#];
tyva dyl / тыва дыл tyv [NET_Wiki];
tuva helen / тува хэлэн bua [NET_Wiki]; tuvinština cs [NET_Wiki];
Tuwinisch de [Motz2007]; Tuvin en [Ethn:2009];
Tuvinian en [ISO639-2:1998]; tuvano es,it [NET_Wiki];
tuva fi [Anhava1998]; touva fr [ISO639-2:1998];
Túvais ga [NET_Wiki]; tuvai nyelv hu [NET_Wiki];
tıwa tili / тыуа тілі kk [NET_Wiki];
tuvių kalba lt [NET_Wiki]; tuviešu valoda lv [NET_Vestnesis];
tuva hel / тува хэл mn [NET_Wiki];
urianhaj hel / урианхай хэл mn van [NET_Wiki];
sojod hel / соёд хэл mn van [NET_Wiki]; Toevaans nl [NET_Wiki];
Toeviens nl [NET_Wiki]; język tuwiński pl [NET_Wiki];
туви́нский язы́к ru [JaDM1982]; тувинцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
сойонский язык ru van [JaRo2002:370#];
сойотский язык ru van [JaRo2002:370#];
танну-тувинский язык ru van [JaRo2002:370#];
урянхайский язык ru van [JaRo2002:370#]; tuviančina sk [NET_Wiki];
tuvinska sv [NET_Wiki]; Tuvaca tr [NET_Wiki];
Tuwa yu / 图瓦语 zh [NET_Wiki];
Tuwa y1u / 图佤语 zh rööpnim [NET_Wiki]
– Venemaa Tõva Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: XX saj algusest mongoli (enamasti kasutati ametikeelena ka
mongoli keelt), 1930 ladina, 1941 kürilliline [JaRo2002:371-372].
Sojoodid on tegelikult eraldi rahvas, vt see
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel