muud turgi keeled
:
† bulg´aari keel et [Ariste1967:41; ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: RU;
Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
bulg`aar, bulg´aarid et etnonüüm;
V´olga bulg`aar, bulg´aarid et etnonüüm [Ariste196741];
V´olga bolg`aar, bolg´aarid et etnonüüm van [Ariste1967#];
pălhar čölhi / пӑлхар чӗлхи cv [NET_Wiki];
Wolgabulgarisch de [Motz2007]; Volga-Bolgarian en [ISO639-3];
Volga Bulgar en [LOW2009:1110]; volganbolgaari fi [Anhava1998];
bulğar tili / бұлғар тілі kk [NET_Wiki];
бу́лгарский язы́к ru [JaDM1982];
волжско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47#];
древнебулгарский язык ru [JaMiTju1997#];
среднебулгарский язык ru [JaMiTju1997#];
гунно-булгарский язык ru [JaMiTju1997#];
bulg‘or tili uz [NET_Wiki]
♦ XIII saj pKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† D`oon`au bulg´aari keel et
Liik: lgv; Maa: xE;
Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
Danube Bulgar en [NET_Wiki]; tonavanbolgaari fi [Anhava1998];
дунайско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47]
♦ Mälestisi säilinud üksnes vürstide nimestiku näol
† h´unni keel et
Liik: lg1; Maa: HU;
Keelkond: AlTX; Keelekood: xhc (3)
h`unʲn, h´unnid et etnonüüm; Hunnic en [ISO639-3];
hunni fi [Anhava1998];
ğun tili / ғұн тілі kk [NET_Wiki];
Hunnī la etnonüüm [la2002s]; язык гуннов ru [JaDM1982];
гу́нны ru etnonüüm [BRES2003];
Xiongnu yu / 匈奴语 zh [NET_Wiki]
♦ IV saj pKr. Kuuluvus turgi keelte alla on oletuslik
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† kas´aari keel et [Ariste1967:41; ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: xE, xA;
Keelkond: AlTX; Keelekood: zkz (3)
kas`aar, kas´aarid et etnonüüm;
has`aar, has´aarid et etnonüüm harv [MIAL2001:112]; Khazar en [ISO639-3];
Khazarian en rööpnim [NET_Wiki]; kasaari fi [Anhava1998];
qazar tili / қазар тілі kk [NET_Wiki];
хаза́рский язы́к ru [JaDM1982]; хаза́ры ru etnonüüm [BRES2003];
Hazarca tr [NET_Wiki]
– VI-XII saj pKr prg Lõuna-Venemaal räägitud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† K´ubani bulg´aari keel et+ruR
Liik: lgv; Maa: RU;
Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
кубанско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47]
♦ Säilinud mitmes Põhja-Kaukaasia ruunikirjamälestises, on andnud laene
ungari keelde
tšuv´aši keel et [Ariste1967:41; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: CU;
Keelkond: AlTX; Keelekood: cv (chv);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 500 000
tšuv`ašš, tšuv´ašid et etnonüüm [ESKT:1998];
čăvaš čölhi / чӑваш чӗлхи cv [NET_Wiki];
čăvašla / чӑвашла cv [NET_Frö];
sıwaş tele / сыуаш теле ba [NET_Wiki];
čavaaš helen / чавааш хэлэн bua [NET_Wiki];
čuvaš jylme / чуваш йылме chm [NET_Wiki];
čuvaština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Tschuwaschisch de [Motz2007];
tsouvasikí glóssa / τσουβασική γλώσσα el [NET_Wiki];
Chuvash en [ISO639-2:1998]; chuvasio es [NET_Wiki];
tšuvassi fi [Anhava1998]; tchouvache fr [ISO639-2:1998];
csuvas nyelv hu [NET_Wiki]; ciuvascio it [NET_Wiki];
şwaş tili / шуаш тілі kk [NET_Wiki];
čiuvašų kalba lt [NET_Wiki]; čuvašu valoda lv [NET_Vestnesis];
čuvaženj kälj / чуважень кяль mdf [NET_Wiki];
suaslamary jÿlmÿ / суасламары йӹлмӹ mrj [NET_Wiki];
vetjkenj kelj / ветькень кель myv [NET_Wiki];
Tsjoevasjisch nl [NET_Wiki]; tsjuvasjisk no [Leira2006];
język czuwaski pl [NET_Wiki]; чува́шский язы́к ru [JaDM1982];
чуваши ru etnonüüm [NarodyM1988]; tjuvasjiska sv [NET_Wiki];
Çuvaşça tr [NET_Wiki];
çuaş tele / чуаш теле tt [NET_Wiki];
Chuwashi yu / 楚瓦什语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Tšuvaši Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Kirjakeele algus XVIII saj. 1870. aastatest nn Jakovlevi tähestik,
1938. a-st vene tähestikule maksimaalselt lähendatud tähestik
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel