Kesk- ja Põhja-Vanuatu keeled
:
amb`ae keel et
Liik: lg10; Maa: VU; Adm: PAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: nnd, omb (3)
amb`ae, -d et etnonüüm
– Ambae saarel kõneldavad keelekujud
♦ Ethn järgi ida- (omb) ja lääneambae (nnd) keel
Lingid: Wikipedia
`ambrimi keel et
Liik: lg10; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: mmg, tvk (3)
`ambrim, -id et etnonüüm
– Ambrymi saarel kõneldavad keelekujud
♦ Ethn-s põhja- (mmg) ja kaguambrimi (tvk) keel
`apma keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: PAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: app (3);
Kõnelejaid: 7 800
`apma, -d et etnonüüm; Apma en [Ethn:2013]; Central Raga en [Ethn#];
язык апма ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´efate keel et
Liik: lg10; Maa: VU; Adm: SEE;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: erk, llp (3)
´efate, -d et etnonüüm; Efate en
– Efate saarel kõneldavad keelekujud
♦ Ethn-s põhja- (llp) ja lõunaefate (erk) keel
h´ano keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: PAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: lml (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 500
h´ano, -d et etnonüüm; Hano en [Ethn:2013]; Bwatvenua en [Ethn#];
Lamalanga en [Ethn#]; North Raga en [Ethn#]; Vunmarama en [Ethn#];
Raga en [NET_Wiki]; язык рага ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ida_amb`ae keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: PAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: omb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000
East Ambae en [Ethn:2013]; Aoba en [Ethn#];
Northeast Aoba en [Ethn#]; Omba en [Ethn#]; Walurigi en [Ethn#];
язык северо-восточный аоба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´agu_`ambrimi keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: tvk (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 700
Southeast Ambrym en [Ethn:2013];
язык юго-восточный амбрим ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_´efate keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: SEE;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: erk (3);
Kõnelejaid: 6 000
South Efate en [Ethn:2013]; Erakor en [Ethn#]; Fate en [Ethn#];
язык южный эфате ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ääne_amb`ae keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: PAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: nnd (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 700
West Ambae en [Ethn:2013]; Duidui en [Ethn#]; Opa en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`ae keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: mme (3);
Kõnelejaid: 1 000
m`ae, -d et etnonüüm; Mae en [Ethn:2009]; Emwae en rööpnim;
язык маэ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´alo keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: mla (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
m´alo, -d et etnonüüm; Malo en [Ethn:2013]; Tamambo en [NET_Wiki];
язык мало ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´amakura keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SEE;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: nmk (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 800
n´amakura, -d et etnonüüm; Namakura en [Ethn:2013]; Namakir en [Ethn#];
язык намакура ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´aama keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SEE;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: pma (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000
p´aama, -d et etnonüüm; Paama en [Ethn:2013]; Pauma en [Ethn#];
Paama-Lopevi en [Ethn#]; Paamese en [NET_Wiki];
язык паама ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_`ambrimi keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: mmg (3);
Kõnelejaid: 5 300
North Ambrym en [Ethn:2013]; язык северный амбрим ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´õhja_´efate keel et
Liik: lg0; Maa: VU; Adm: SEE;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: llp (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 500
North Efate en [Ethn:2013]; Nakanamanga en [Ethn#];
Nguna en [NET_Wiki#]; язык северный эфате ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
P´õhja- ja K`esk-Vanu´atu keeled et+en
Liik: lg2, X; Maa: VU; Adm: SAM, SEE, PAM;
Keelkond: AnEEU
North and Central Vanuatu languages en [NET_Wiki];
языки Северных и Центральных Новых Гебрид ru [JaDM1982]
– Kaug-Okeaania keelte haru
Lingid: Wikipedia
sak`ao keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SAM;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: sku (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
sak`ao, -d et etnonüüm; Sakao en [Ethn:2013]; Hog Harbour en [Ethn#];
Klep en [Ethn#]; Santo en [Ethn#]; язык сакао ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´uripivi-v´ala-r´ano-`atšini keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: upv (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 000
Uiripiv-Wala-Rano-Atchin en [Ethn:2013];
Northeast Malakula en [Ethn#]; язык атчин ru [JaDM1982];
диалект урипив ru lisa [JaDM1982];
диалект вала ru lisa [JaDM1982]; диалект рано ru lisa [JaDM1982]
– keeleliit, mis koosneb uripivi, vala, rano ja atšini murdest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v´önent´audi keel et
Liik: lg1; Maa: VU; Adm: MAP;
Keelkond: AnEEU; Keelekood: nmb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 400
v´önent`aut, v´önent´audid et etnonüüm; V’ənen Taut nmb [NET_Wiki];
V’ënen Taut en [Ethn:2013]; Big Nambas en [Ethn#];
язык больших намба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia