Barito keeled
:
´abaknoni keel et
Liik: lg1; Maa: PH; Adm: 08 : NSA;
Keelkond: AnWB; Keelekood: abx (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 26 400
´abaknon, -id et etnonüüm; Inabaknon en [Ethn:2012];
Abaknon en [NET_Wiki]; Capul en rööpnim [NET_Wiki#];
язык абакнон ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ampan´angi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KI;
Keelkond: AnWB; Keelekood: apg (3);
Kõnelejaid: 30 000
´ampan`ang, ´ampan´angid et etnonüüm; Ampanang en [Ethn:2013]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
badž`au keel et
Liik: lg10; Maa: xA : ID, MY;
Keelkond: AnWB; Keelekood: bdl, bdr (3)
badž`au, -d et etnonüüm; badžani keel et van küsitav [Ariste1967:64];
Sama bdl,bdr [NET_Wiki]; Bajau en [Ethn:2009];
Badjaw en [Ethn:2009]; Bajaw en [NET_Wiki];
язык баджау ru [JaDM1982]; баджао ru etnonüüm [NarodyM1988];
оранглаут ru etnonüüm [NarodyM1988#]
♦ Ethn jagab mitmeks keeleks, sh Indoneesia (bdl) ja lääneranniku (bdr)
badžau. Badžaude kui rahva mõiste näib olevat lai, hõlmates ka muid keeli
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
b´akump`ai keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: bkr (3);
Kõnelejaid: 100 000
b´akump`ai, -d et etnonüüm; Bakumpai en [Ethn:2013];
Bara-Jida en [Ethn#]; диалект бакумпай ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
balang´ingihi keel et
Liik: lg0; Maa: PH; Adm: 09, 14 : SLU;
Keelkond: AnWB; Keelekood: sse (3);
Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 80 000
balang´ingih, -id et etnonüüm; Balangingih Sama en [Ethn:2013];
Baangingi’ en [Ethn#]; Northern Sama en [Ethn#]; Samal en [Ethn#];
диалект балангинги ru [JaDM1982]
– üks sama keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Barito keeled et+id
Liik: lg2, X; Maa: xA, xF : ID, MG, PH;
Keelkond: AnWB
Greater Barito languages en [Ethn:2009];
языки барито ru [JaDM1982]; баритосские языки ru [LES1990]
♦ Barito on jõgi Indoneesias
Lingid: Wikipedia
b´uši keel et
Liik: lg1; Maa: YT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: buc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 39 000
b´uši, -d et etnonüüm; Bushi en [Ethn:2013]; Antalaotra en [Ethn#];
Shibushi Shimaore en [Ethn#]; Sakalava en [Ethn#];
Kibushi en [NET_Wiki#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d´usun-d´ejahi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KS;
Keelkond: AnWB; Keelekood: dun (3);
Kõnelejaid: 20 000
d´usun-d´ejah, -id et etnonüüm; Dusun Deyah en [Ethn:2013];
Deah en [Ethn#]; язык дусун-деях ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´usun-m´alangi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: duq (3);
Kõnelejaid: 4 500
d´usun-m´alang, -id et etnonüüm; Dusun Malang en [Ethn:2013];
язык дусун-маланг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´usun-v´itu keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: duw (3);
Kõnelejaid: 5 000
d´usun-v´itu, -d et etnonüüm; Dusun Witu en [Ethn:2013];
язык дусун-виту ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Indon`eesia badž`au keel et
Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL);
Keelkond: AnWB; Keelekood: bdl (3);
Kõnelejaid: 150 000
Indonesian Bajau en [Ethn:2009];
индонезийские диалекты баджау языка ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´akani keel et [Ariste1967:65]
Liik: lg1; Maa: PH; Adm: 09 : BAS;
Keelkond: AnWB; Keelekood: yka (3);
Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 106 000
j´akan, -id et etnonüüm; Yakan en [Ethn:2009]; Yacan en [Ethn:2009#];
язык якан ru [JaDM1982]; якан ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`esk_s´ama keel et
Liik: lg0; Maa: PH; Adm: 14 : SLU, TAW;
Keelkond: AnWB; Keelekood: sml (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 90 000
Central Sama en [Ethn:2013]; Central Sinama en [Ethn#];
Orang Laut en [Ethn#]; Siasi Sama en [Ethn#];
диалект сама центральный ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´ohini keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: kkx (3);
Kõnelejaid: 8 000
k´ohin, -id et etnonüüm; Kohin en [Ethn:2013]; Seruyan en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ava_m`aa malag´assi keel et
Liik: lg0; Maa: MG;
Keelkond: AnWB; Keelekood: plt (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 500 000
Plateau Malagasy en [Ethn:2009]; Standard Malagasy en [Ethn:2009#]
– malagassi kirjakeele alus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´avangani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KI;
Keelkond: AnWB; Keelekood: lbx (3);
Kõnelejaid: 100 000
l´avangan, -id et etnonüüm; Lawangan en [Ethn:2013];
Northeast Barito en [Ethn#]; язык лаванган ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_s´ama keel et
Liik: lg0; Maa: xA : MY, PH; Adm: 14 : SLU, TAW;
Keelkond: AnWB; Keelekood: ssb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 215 000
Southern Sama en [Ethn:2013]; Sama Tawi-Tawi en [Ethn#];
диалект сама южный ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_r´anniku badž`au keel et
Liik: lg0; Maa: MY; Adm: 12;
Keelkond: AnWB; Keelekood: bdr (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 55 000
West Coast Bajau en [Ethn:2009]; Land Bajaw en [Ethn#];
сабахские диалекты баджау языка ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`aanjani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: mhy (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 150 000
m`aanjan, -id et etnonüüm; Ma’anyan en [Ethn:2013];
Maanyak Dayak en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´alagassi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: MG;
Keelkond: AnWB; Keelekood: mg (mlg);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 13 000 000
m´alagassi, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
madagassi keel et van [Ariste1969#];
malgaši keel et van [Ariste1969:6]; fiteny malagasy mg [NET_Wiki];
malgaština cs,sk [NET_Wiki]; Malagasy en [ISO639-2:1998];
malgache es,fr [NET_Wiki; ISO639-2:1998]; madagassi fi [Anhava1998];
malagassi fi [Anhava1998#]; malgascio it [NET_Wiki];
malagasių kalba lt [NET_Wiki]; malagasu valoda lv [NET_Vestnesis];
malgašu valoda lv [NET_Vestnesis#]; Malagassisch nl [nl2002n];
gassisk no [Leira2006]; język malgaski pl [NET_Wiki];
malgaxe pt [NET_Wiki]; малагаси́йский язы́к ru [JaDM1982];
мальгашский язык ru [JaDM1982#]; малагасийцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
malagassiska sv [NET_Wiki];
Malajiasi yu / 马拉加斯语 zh [NET_Wiki]
– Madagaskari riigikeel
♦ Ethn jagab 10 keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m´apuni keel et
Liik: lg1; Maa: xA : MY, PH; Adm: 14 : TAW;
Keelkond: AnWB; Keelekood: sjm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 58 000
m´apun, -id et etnonüüm; Mapun en [Ethn:2013]; Bajau Kagayan en [Ethn#];
Cagayan de Sulu en [Ethn#]; Orang en [Ethn#];
Sama Mapun en [Ethn#]; язык джама-мапун ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Merina murre et+mg
Liik: lgx; Maa: MG;
Keelkond: AnWB; Keelekood: mg (mlg)
merina murre et van [Ariste1967:65]; Merina en [Ethn:2009];
диалект мерина ru [JaDM1982]
– malagassi kirjakeele alus
Lingid: Wikipedia
ng´adžu keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: nij (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 890 000
ng´adžu, -d et etnonüüm; Ngaju en [Ethn:2009];
Ngaju Dayak en [Ethn:2009#]; язык нгаджу ru [JaDM1982];
нгаджу ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
`otdanumi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: otd (3);
Kõnelejaid: 78 800
`otdanum, -id et etnonüüm; Ot Danum en [Ethn:2013]; Dohoi en [Ethn#];
Malahoi en [Ethn#]; Uud Danum en [Ethn#];
язык дохой ru [JaDM1982]; язык отданум ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´angutarani keel et
Liik: lg0; Maa: PH; Adm: 14;
Keelkond: AnWB; Keelekood: slm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 35 200
p´angutaran, -id et etnonüüm; Pangutaran Sama en [Ethn:2013];
Siyama en [Ethn#]; говор пангутаран ru [JaDM1982]
– üks sama keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Pulopetaki murre et+id
Liik: lgx; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: nij (3)
pulopetaki keel et van [Ariste1967:64]; Pulopetak en [Ethn:2009];
диалект пулопетак ru [JaDM1982]
s´ama keel et
Liik: lg10; Maa: PH;
Keelkond: AnWB; Keelekood: slm, sml, ssb, sse (3)
s´ama, -d et etnonüüm; Sama en [NET_Wiki]; язык сама ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab mitmeks keeleks: balangingihi (sse), pangutarani (slm),
kesk- (sml) ja lõunasama (ssb)
Lingid: Wikipedia
s`iangi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: sya (3);
Kõnelejaid: 60 000
s`iang, -id et etnonüüm; Siang en [Ethn:2013]; Ot Siang en [Ethn#];
язык сианг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´aimoro murre et
Liik: lgx; Maa: MG;
Keelkond: AnWB; Keelekood: mg (mlg)
t´aimoro, -d et etnonüüm; temuru murre et van [Ariste1967:65];
Taimoro en; Antaimoro en; Temoro en; Temuru en;
диалект антаймуруна ru [JaDM1982]; диалект таймуру ru [JaDM1982#]
– kagurannikul kõneldav murre, mille kõnelejad on rohkem araabia mõjude
all (mh kasutanud araabia kirja)
t´avojani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KT;
Keelkond: AnWB; Keelekood: twy (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 20 000
t´avojan, -id et etnonüüm; Tawoyan en [Ethn:2013]; Tabojan en [Ethn#];
Tabuyan en [Ethn#]; язык табоян ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´undžungi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KI;
Keelkond: AnWB; Keelekood: tjg (3);
Kõnelejaid: 50 000
t´undžung, -id et etnonüüm; Tunjung en [Ethn:2013];
язык тунджунг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
vaz´imba, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: MG;
Keelkond: AnWB; Keelekood: mg (mlg)
Vazimba en etnonüüm [NET_Wiki]; Mikea en etnonüüm;
диалект вазимба ru [JaDM1982]
– Madagaskari vanimaid rahvarühmi, prg räägivad malagassi keele murdeid
Lingid: Wikipedia