Malaia-Sumbawa keeled


:

  • Amboni mal`ai keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (ML)MA; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: abs (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 245 000
    Ambonese Malay en [Ethn:2013]; Moluccan Malay en [Ethn#]; амбонский диалект ru [JaDM1982] – Ambonil jt saartel kõneldav malai kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´atšehi keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)AC; Keelkond: AnWM; Keelekood: ace; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 500 000
    ´atšeh, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; atše keel et van [ENE:1968,1]; atšini keel et van [Ariste1967:62; ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1]; Bahasa Acèh ace [NET_Wiki]; Achinese en [ISO639-2:1998]; aceh fr [ISO639-2:1998]; ačinu valoda lv [NET_Vestnesis]; ачехский язык ru [JaDM1982]; ачех ru etnonüüm [NarodyM1988]; ачинский язык ru van [JaDM1982#]; phasa Ache / ภาษาอาเจะห์ th [NET_Wiki]; Yaqi yu / 亚齐语 zh [NET_Wiki] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • b´aba-mal`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : MY, SG; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: mbf (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000
    b´aba-mal`ai, -d et etnonüüm; Baba Malay en [Ethn:2013]; Chinese Malay en [Ethn#]; Straits Malay en [Ethn#] – Malaka poolsaarel kõneldav malai ja lõunahiina (mini) sugemetega kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Bacani mal`ai keel [batš´aani] et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (ML)MU; Keelkond: AnWM; Keelekood: btj (3); Kõnelejaid: 6
    sula-betšaani rühm et van osaliselt küsitav [Ariste1967:66]; Bacanese Malay en [Ethn:2009]; Bacan en [Ethn:2009#]; Batjan en [Ethn:2009#]; bahasa Melayu Bacan id [NET_Wiki] ♦ Bacan on saare nimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • bad`ui keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)BT; Keelkond: AnWM; Keelekood: bac (3); Kõnelejaid: 20 000
    bad`ui, -d et etnonüüm; Badui en [Ethn:2013]; Gajebo en [Ethn#]; диалект бадуй ru [JaDM1982] – sunda keelerühma keeli (peetakse vahel ka murdeks)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • bal`au keel et
    Liik: lg1; Maa: MY; Adm: 13; Keelkond: AnWM; Keelekood: blg (3); Kõnelejaid: 5 000
    bal`au, -d et etnonüüm; Balau en [Ethn:2013]; диалект балау ru [JaDM1982] – ibani keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´ali keel et [Ariste1967:63; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)BA; Keelkond: AnWM; Keelekood: ban; Kiri: Bali, Latn; Kõnelejaid: 3 300 000
    b´ali, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; b´alilane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; basa Bali ban [NET_Frö]; balijština cs [NET_Wiki]; Balinesisch de [Motz2007]; Balinese en [ISO639-2:1998]; bali fi [Anhava1998]; balinais fr [ISO639-2:1998]; balinese it [NET_Wiki]; baliešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Balinees nl [NET_Wiki]; балийский язык ru [JaDM1982]; балийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; balinesiska sv [NET_Wiki]; phasa Bali / ภาษาบาหลี th [NET_Wiki] – bali-sasaki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´ali kiri et
    Liik: scr; Maa: ID; Adm: (NU)BA; Keelkond: AnWM; Keelekood: ban; Kiri: Bali
    aksara Bali ban [NET_Wiki]; Balinese en [ISO15924]; balinais fr [ISO15924] – täht-silpkiri, milles on kirjutatud bali keelt
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • Bali mal`ai keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)BA; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: mhp (3); Kõnelejaid: 25 000
    Bali Malay en [Ethn:2013] – Bali muslimite malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b`andžari keel et [Ariste1967:64]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KI, KT; Keelkond: AnWM; Keelekood: bjn (3); Kõnelejaid: 3 500 000
    b`andžar, -id et etnonüüm; Banjar en [Ethn:2009]; Bandjarese en [Ethn:2009#]; банджар(ский) язык ru [JaDM1982]; банджар-малайский язык ru [JaDM1982#]; банджар ru etnonüüm [NarodyM1988] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´anka keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)BB; Keelkond: AnWM; Keelekood: mfb (3); Kõnelejaid: 340 000
    b´anka, -d et etnonüüm; Bangka en [Ethn:2013]; говор бангкахулу ru [JaDM1982]; бенкуленский говор ru küsitav [JaDM1982] – malai keelerühma keeli Bangka saarel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Berau mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (KA)KI; Keelkond: AnWM; Keelekood: bve (3); Kõnelejaid: 11 200
    Berau Malay en [Ethn:2013]; Merau Malay en [Ethn#]; bahasa Melayu Berau id [NET_Wiki] – malai keelerühma keeliBerau on kohanimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´etavi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)JK; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: bew (3); Kõnelejaid: 5 000 000
    b´etavi, -d et etnonüüm; Betawi en [Ethn:2013]; Batavi en [Ethn#]; Jakarta Malay en [Ethn#]; Melayu Jakarte en [Ethn#]; джакартский диалект ru [JaDM1982]; батавский диалект ru van [JaDM1982] – malaipärane kreoolkeel, mida kõneldakse Jakartas (end Bataavias)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • brun`ei keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : BN, MY; Adm: 13; Keelkond: AnWM; Keelekood: kxd (3); Kõnelejaid: 266 000
    brun`ei, -d et etnonüüm; Orang Bukit kxd etnonüüm [Ethn]; Brunei en [Ethn:2013]; Brunei-Kadaian en [Ethn#]; Brunei Malay en [NET_Wiki]; bahasa Melayu Brunei ms [NET_Wiki]; брунейский диалект ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Bukiti mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (KA)KS; Keelkond: AnWM; Keelekood: bvu (3); Kõnelejaid: 59 000
    Bukit Malay en [Ethn:2013]; Meratus en [Ethn#]; bahasa Melayu Bukit id,ms [NET_Wiki]; диалект букит ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Các Gia rogl`ai keel [kakzj`aa] et+vi
    Liik: lg0; Maa: VN; Adm: 36; Keelkond: AnWM; Keelekood: roc (3); Kõnelejaid: 3 000
    Cacgia Roglai en [Ethn:2009]; диалект как-зя ru [JaDM1982] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • dž´akuni keel et
    Liik: lg1; Maa: MY; Adm: 01, 06; Keelkond: AnWM; Keelekood: jak (3); Kõnelejaid: 25 000
    dž´akun, -id et etnonüüm; džakuuni keel et van [Ariste1967:59]; Jakun en [Ethn:2009]; Djakun en [Ethn:2009#]; Jakoon en [Ethn:2009#]; Orang Hulu en [Ethn#]; джакун ru [LES1990] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • džar`ai keel et [Ariste1967:59,62; ENE:1968,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : KH, VN; Adm: 28, 30; Keelkond: AnWM; Keelekood: jra (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 262 800
    džar`ai, -d et etnonüüm; Jarai en [Katzner1995; Ethn:2009]; Charay / ចារ៉ាយ km [km1975s]; язык джарай ru [JaDM1982]; тьара́й ru etnonüüm [km1975s]; зярай ru etnonüüm [NarodyM1988]; Gia Rai vi [NET_Wiki] – tšaami keelerühma keeliAriste mainib keelt nii moni-khmeeri kui ka Indoneesia keelte all
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • d`uano keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)RI; Keelkond: AnWM; Keelekood: dup (3); Kõnelejaid: 15 600
    d`uano, -d et etnonüüm; Duano en [Ethn:2013]; Desin Dolak en [Ethn#]; Orang Kuala en [Ethn#] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • h´adži keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SS; Keelkond: AnWM; Keelekood: hji (3); Kõnelejaid: 17 500
    h´adži, -d et etnonüüm; Haji en [Ethn:2013]; Aji en [Ethn#] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • har`oi keel et
    Liik: lg1; Maa: VN; Adm: 31, 32; Keelkond: AnWM; Keelekood: hro (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 35 000
    Haroi en [Ethn:2013]; Bahnar Cham en [Ethn#]; Hroy en [Ethn#]; Hrway en [Ethn#]; язык хрой ru [JaDM1982] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ibani keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xA : BN, ID, MY; Keelkond: AnWM; Keelekood: iba; Kõnelejaid: 415 000
    ´iban, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; Iban en [ISO639-2:1998]; iban fr [ISO639-2:1998]; ibanu valoda lv [NET_Vestnesis]; ибанский язык ru [JaDM1982]; ибаны ru etnonüüm [NarodyM1988] – ibani keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´ibani keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : BN, ID, MY; Keelkond: AnWM
    mal`ai-d´ajaki keeled et rööpnim; m´ere_d´ajak, -id et etnonüüm; Ibanic languages en [Ethn]; Malayic Dayak en [NET_Wiki#]; Sea Dayak en etnonüüm [NET_Wiki] – malai keelte haru
    Lingid: Wikipedia
  • ´ida_tš´aami keel et
    Liik: lg0; Maa: VN; Adm: 36, 39, 40, SG; Keelkond: AnWM; Keelekood: cjm (3); Kiri: Arab, Cham; Kõnelejaid: 72 900
    Eastern Cham en [Ethn:2009] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • indon`eesi˛a keel et [Ariste1967:61:nn; ENE:1971,3:165]
    Liik: lg1; Maa: ID; Keelkond: AnWM; Keelekood: id (ind); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 23 000 000
    indon`eeslane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; bahasa Indonesia id [NET_Wiki]; bahsa Indônèsia ace [NET_Wiki]; indonéština cs [cs2006n]; Indonesisch de [Motz2007#]; Indonesian en [ISO639-2:1998]; indonesio es [NET_Wiki]; indonesia fi [Anhava1998]; indonésien fr [ISO639-2:1998]; Indinéisis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo ‘Inidonesia haw [NET_Wiki]; Ińḍoneshiyāī / इंडोनेशियाई hi [NET_Wiki]; indonéz nyelv hu [NET_Wiki]; indónesíska is [NET_Wiki]; indonesiano it [NET_Wiki]; Indoneshiago / インドネシア語 ja [NET_Wiki]; basa Indonésia jv,su [NET_Wiki]; phéasa Ĕndunési / ភាសាឥណ្ឌូនេស៊ី km [NET_Wiki]; indoneziečių kalba lt [NET_Wiki]; indonēziešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Indonesisch nl [nl2002n]; indonesisk no [Leira2006]; język indonezyjski pl [NET_Wiki]; indonésio pt [NET_Wiki]; индонези́йский язы́к ru [JaDM1982]; индонезийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; indonézština sk [NET_Wiki]; indonesiska sv [NET_Wiki]; phasa Indonisia / ภาษาอินโดนีเซีย th [NET_Wiki]; Endonezyaca tr [NET_Wiki]; hindoneziya tili / ھىندونېزىيە تىلى ug [NET_Wiki]; Yinni yu / 印尼语 zh [NET_Wiki] – malai keelerühma keeliPeaaegu sama mis malai keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • Jambi mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SM)JA; Keelkond: AnWM; Keelekood: jax (3); Kõnelejaid: 1 000 000
    Jambi Malay en [Ethn:2013]; Batin en [Ethn#]; bahasa Melayu Jambi id [NET_Wiki]; джамби(йский) диалект ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k`ange˛ani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)JI; Keelkond: AnWM; Keelekood: kkv (3); Kõnelejaid: 110 000
    k`ange˛an, -id et etnonüüm; Kangean en [Ethn:2013]; кангеанский язык ru [JaDM1982] – Kangeani saartel kõneldav keel, kuulub madura keelerühma
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´auri keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)BE; Keelkond: AnWM; Keelekood: vkk (3); Kõnelejaid: 40 000
    k`aur, k´aurid et etnonüüm; Kaur en [Ethn:2013]; Bintuhan en [Ethn#]; Mulak en [Ethn#] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Kedahi mal`ai keel et+ms
    Liik: lg0; Maa: xA : MY, TH; Keelkond: AnWM; Keelekood: meo (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 600 000
    Kedah Malay en [Ethn:2013]; Satun Malay en [Ethn#]; bahasa Melayu Kedah ms [NET_Wiki]; pelat Utara ms [NET_Wiki] (’põhjamurre’); кедахский диалект ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´endajani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWM; Keelekood: knx (3); Kõnelejaid: 332 000
    k´endajan, -id et etnonüüm; Kendayan en [Ethn:2013]; Baicit en [Ethn#]; Damea en [Ethn#]; Salako en [Ethn#]; язык кендаян ru küsitav [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´enindžali keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWM; Keelekood: knl (3); Kõnelejaid: 32 000
    k´enindžal, -id et etnonüüm; Keninjal en [Ethn:2013]; Kaninjal Dayak en [Ethn#] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´erintši keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)JA; Keelkond: AnWM; Keelekood: kvr (3); Kiri: Rjng; Kõnelejaid: 285 000
    k´erintši, -d et etnonüüm; Kerinci en [Ethn:2013]; Kinchai en [Ethn#]; язык керинчи ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k`esk_mal`ai keel et
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SM)SS; Keelkond: AnWM; Keelekood: pse (3); Kõnelejaid: 590 000
    Central Malay en [Ethn:2013]; Bengkulu en [Ethn#]; Besemah en [Ethn#]; Enim en [Ethn#]; Lintang en [Ethn#]; Ogan en [Ethn#]; Semendo en [Ethn#]; Serawai en [Ethn#]; "внутренняя" малайская группа диалектов ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Kota Bangun Kutai mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (KA)KI; Keelkond: AnWM; Keelekood: mqg (3); Kõnelejaid: 80 000
    Kota Bangun Kutai Malay en [Ethn:2013]; bahasa Melayu Kota Bangun Kutai id [NET_Wiki] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´ubu keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)JA; Keelkond: AnWM; Keelekood: kvb (3); Kõnelejaid: 10 000
    k´ubu, -d et etnonüüm; Kubu en [Ethn:2013]; Anak Dalam en [Ethn#]; Orang Hutan en [Ethn#]; Orang Rimba en [Ethn#]; группа диалектов кубу ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Kupangi mal`ai keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)NT; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: mkn (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200 000
    Kupang Malay en [Ethn:2013]; купангский диалект ru [JaDM1982] – Timori Kupangi linna ümbruses kõneldav malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Larantuka mal`ai keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)NT; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: lrt (3); Kõnelejaid: 20 000
    Larantuka Malay en [Ethn:2013]; Bahasa Nagi en [Ethn#]; Ende Malay en [Ethn#] – Larantuka linna ümbruses kõneldav malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ubu keel et [Ariste1967:62]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SB; Keelkond: AnWM; Keelekood: lcf (3); Kõnelejaid: 30 000
    l´ubu, -d et etnonüüm; Lubu en [Ethn:2009]; язык лубу ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l`õuna_rogl`ai keel et
    Liik: lg0; Maa: VN; Adm: 36, 40; Keelkond: AnWM; Keelekood: rgs (3); Kõnelejaid: 41 000
    Southern Roglai en [Ethn:2009]; Rai en [Ethn#]; южный диалект роглай языка ru [JaDM1982] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ääne_tš´aami keel et
    Liik: lg0; Maa: KH; Keelkond: AnWM; Keelekood: cja (3); Kiri: Arab, Cham, Latn; Kõnelejaid: 247 000
    Western Cham en [Ethn:2009]; западные диалекты чам языка ru [JaDM1982] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´adura keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)JI; Keelkond: AnWM; Keelekood: mad; Kiri: Java, Latn; Kõnelejaid: 13 700 000
    m´adura, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; maduura keel et van [Ariste1967:63; ENE:1968,1]; madurlane, -lased et etnonüüm van [MRahv1966:257]; bhâsa Madhurâ mad [NET_Wiki:mad]; basa Mathura mad [NET_Wiki]; Maduresisch de [Motz2007]; Madurese en [ISO639-2:1998]; madura fi [Anhava1998]; madourais fr [ISO639-2:1998]; Maḍurīsī / मडुरीसी hi [NET_Wiki]; maduriešu valoda lv [NET_Vestnesis]; маду́рский язы́к ru [JaDM1982]; мадурцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; maduresiska sv [NET_Wiki]; Madoula yu / 马都拉语 zh [NET_Wiki] – madura keelerühma keeliKasutas varem jaava kirja
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • Makassari mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWM; Keelekood: mfp (3); Kõnelejaid: ?
    Makassar Malay en [Ethn:2013]; Sulsel Indonesian en [Ethn#]; Ujung Pandang Indonesian en [Ethn#] – malai keelerühma keeliKõneldakse üksnes teise keelena (u 1,9 mln kõnelejat)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • mal`ai keel et [Ariste1967:61; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: MY; Keelkond: AnWM; Keelekood: ms (msa); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 11 000 000
    mal`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; bahasa Malaysia ms [NET_Wiki]; bahasa Melayu ms mitteam [NET_Wiki]; Mālay bhāṣhā / মালয় ভাষা bn [NET_Wiki]; malajština cs [cs2006n]; Malaiisch de [Motz2007]; Malay en [ISO639-2:1998]; malayo es [NET_Wiki]; malaiji fi [Anhava1998]; malais fr [ISO639-2:1998]; Malaeis ga [NET_Wiki]; Malaya / मलय hi [NET_Wiki]; maláj nyelv hu [NET_Wiki]; malese it [NET_Wiki]; Marēgo / マレー語 ja [NET_Wiki]; phéasa Malé / ភាសាម៉ាឡេ km [NET_Wiki]; Mallei-ŏ / 말레이어 ko [NET_Wiki]; malajiečių kalba lt [NET_Wiki]; malajiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Maleis nl [nl2002n]; malayisk no [Leira2006]; język malajski pl [NET_Wiki]; malaio pt [NET_Wiki]; малайский язык ru [JaDM1982]; малайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; малайзи́йский язы́к ru lisa [JaDM1982]; malajiska sv [NET_Wiki]; Malāyu / மலாயு ta [NET_Wiki]; phasa Male / ภาษามาเลย์ th [NET_Wiki]; Malay dili tr [NET_Wiki]; tiếng Mã Lai vi [NET_Wiki]; Malai yu / 马来语 zh [NET_Wiki] ♦ Malai keel laiemas mõttes hõlmab ka indoneesia keelt (sel juhul nimetatakse Malaisias kõneldavat malaisia keeleks). Ethn viitab malai kõnekeelele koodiga zlm, kirjakeelele koodiga zsm
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • mal`ai keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : BN, ID, MY; Keelkond: AnWM
    Malayic languages en [Ethn] – malai-tšaami keelte haru, jaguneb täpsemalt pärismalai (st malai kitsamas mõttes) ja ibani rühmaks
    Lingid: Wikipedia
  • Mal´aia-Sumb´awa keeled et+id
    Liik: lg2, X; Maa: xA : BN, ID, KH, LA, MM, TH, VN; Keelkond: AnWM
    malaiische Gruppe de [Motz2007]; Malayo-Sumbawan languages en [Ethn:2009] ♦ Täpsemalt bali-sasaki, madura, malai-tšaami ja sunda keeled, mida sageli kokku ei ühendatagi
    Lingid: Wikipedia
  • mal`ai-d´ajaki keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB, KT; Keelkond: AnWM; Keelekood: xdy (3); Kõnelejaid: 520 000
    b´amajo keel et rööpnim; mal`ai-d´ajak, -id et etnonüüm; Malayic Dayak en [Ethn:2013]; Bamayo en [NET_Wiki] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mal`ai-tš´aami keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : BN, ID, MY, VN; Keelkond: AnWM
    Malayo-Chamic languages en [Ethn] – Lääne-Austroneesia keelte haru, jaguneb malai ja tšaami rühmaks
  • Manado mal`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SA; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: xmm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 850 000
    Manado Malay en [Ethn:2013]; Minahasan Malay en [Ethn#]; bahasa Melayu Manado id [NET_Wiki] – Manado linna ümbruses kõneldav malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • minangkab`au keel et [Ariste1967:61; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SB; Keelkond: AnWM; Keelekood: min; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 500 000
    minangkab`au, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; baso Minang min [NET_Wiki]; baso Minangkabau min rööpnim [NET_Wiki]; Minangkabau en [ISO639-2:1998]; minangkabau fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; minangkabavu valoda lv [NET_Vestnesis]; Minangkabaus nl [NET_Wiki]; язык минангкабау ru [JaDM1982]; минангкабау ru etnonüüm [NarodyM1988] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m`ual´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWM; Keelekood: mtd (3); Kõnelejaid: 40 000
    m`ual`ang, m`ual´angid et etnonüüm; Mualang en [Ethn:2013]; язык муаланг ru [JaDM1982] – ibani keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´usi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SS; Keelkond: AnWM; Keelekood: mui (3); Kõnelejaid: 3 100 000
    m´usi, -d et etnonüüm; baso Palembang mui [NET_Wiki]; Musi en [Ethn:2013]; Palembang en [Ethn#]; Sekayu en [Ethn#]; диалект муси ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • P`aapu˛a mal`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: pmy (3); Kõnelejaid: 500 000
    Papua Malay en [Ethn:2013] – Paapua (Uus-Guinea) saarel kõneldav malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Pattani mal`ai keel et+th
    Liik: lg0; Maa: TH; Adm: 90, 94, 95, 96; Keelkond: AnWM; Keelekood: mfa (3); Kiri: Arab, Thai; Kõnelejaid: 1 000 000
    Pattani Malay en [Ethn:2013]; Thai Islam en [Ethn#]; bahasa Melayu Pattani ms [NET_Wiki]; bahasa Yawi ms [NET_Wiki]; phasa Malayu Pattani / ภาษามลายูปัตตานี th [NET_Wiki]; phasa Yawi / ภาษายาวี th [NET_Wiki] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´ekali keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)BE, SN; Keelkond: AnWM; Keelekood: pel (3); Kõnelejaid: 30 000
    p´ekal, -id et etnonüüm; Pekal en [Ethn:2013] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´eranakani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)JB, JT, YO; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: pea (3); Kõnelejaid: 20 000
    p´eranakan, -id et etnonüüm; Peranakan Indonesian en [Ethn:2013]; Baba Indonesian en [Ethn#]; Chinese Indonesian en [Ethn#]; Baba-Nyonya en etnonüüm [NET_Wiki#] – indoneesia, jaava ja põhjahiina sugemetega segakeel Jaava saarelPeranakanid on XV ja XVI saj Indoneesiasse rännanud hiinlaste järeltulijad
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • P´õhja-Mal´uku mal`ai keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (ML)MU; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: max (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 700 000
    North Moluccan Malay en [Ethn:2013]; Ternate Malay en [Ethn#]; bahasa Melayu Maluku Utara id [NET_Wiki]; bahasa Melayu Ternate id [NET_Wiki] – Põhja-Maluku provintsis kõneldav malaipärane kreoolkeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´õhja_rogl`ai keel et
    Liik: lg0; Maa: VN; Adm: 34, 35, 36, 40; Keelkond: AnWM; Keelekood: rog (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 52 900
    Northern Roglai en [Ethn:2009]; северный диалект роглай языка ru [JaDM1982] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´äris_mal`ai keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : BN, ID, MY, TH; Keelkond: AnWM
    Malay languages en [Ethn]; Malayan languages en [NET_Wiki]; bahasa-bahasa Melayu id [NET_Wiki]; bahasa-bahasa Melayu Tempatan ms [NET_Wiki] – malai keelte haru
    Lingid: Wikipedia
  • r´ade keel et
    Liik: lg1; Maa: VN; Adm: 32, 33, 34, 72; Keelkond: AnWM; Keelekood: rad (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 177 000
    ´ede keel et rööpnim [Ariste1967:62; ENE:1968,1]; r´ade, -d et etnonüüm; radee keel et lisa [Ariste1967:59]; Rade en [Ethn:2009]; Rhade en [Katzner1995]; язык раде ru [JaDM1982]; язык эде ru [JaDM1982#]; эде ru etnonüüm [NarodyM1988]; Ê Đê vi [NET_Wiki] – tšaami keelerühma keeliAriste mainib keelt nii moni-khmeeri kui ka Indoneesia keelte all
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • rogl`ai keel et
    Liik: lg10; Maa: VN; Adm: 34, 35, 36, 40; Keelkond: AnWM; Keelekood: rgs, roc, rog (3)
    ragl`ai keel et rööpnim [Ariste1967:62; ENE:1968,1]; rogl`ai, -d et etnonüüm; Roglai en [Ethn:2009]; Ra-Glai en [Ethn:2009#]; язык роглай ru [JaDM1982]; язык раглай ru [JaDM1982#]; раглай ru etnonüüm [NarodyM1988] – tšaami keelerühma keeliEthn jagab Các Gia roglai (roc), lõuna- (rgs) ja põhjaroglai (rog) keeleks
    Lingid: Wikipedia
  • Sabahi mal`ai keel et+ms
    Liik: lg0; Maa: MY; Adm: 12; Keelkond: AnWM; Keelekood: msi (3); Kõnelejaid: ?
    Sabah Malay en [Ethn:2013]; Bazaar Malay en [Ethn#]; Pasar Malay en [Ethn#]; bahasa Melayu Sabah ms [NET_Wiki]; язык малайский пиджин ru [JaDM1982]; малайский базарный язык ru [JaDM1982#] – malai keelerühma keeliKõneldakse pms teise keelena
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´asaki keel et [Ariste1967:63; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)NB; Keelkond: AnWM; Keelekood: sas; Kiri: Bali, Latn; Kõnelejaid: 2 100 000
    s´asak, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; Sasak en [ISO639-2:1998]; sasak fi [Anhava1998]; lombok fi [Anhava1998#]; sasak fr [ISO639-2:1998]; sasaku valoda lv [NET_Vestnesis]; сасак(ский) язык ru [JaDM1982]; сасак ru etnonüüm [NarodyM1988] – bali-sasaki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´eber`uangi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWM; Keelekood: sbx (3); Kõnelejaid: 37 000
    s´eber`uang, -id et etnonüüm; Seberuang en [Ethn:2013] – ibani keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´ebuj`au keel et
    Liik: lg1; Maa: MY; Adm: 13; Keelkond: AnWM; Keelekood: snb (3); Kõnelejaid: 9 000
    s´ebuj`au, -d et etnonüüm; Sebuyau en [Ethn:2013]; Sabuyan en [Ethn#]; Sibuian en [Ethn#]; диалект сибуку ru küsitav [JaDM1982] – ibani keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Sri Lanka mal`ai kreoolkeel et+en
    Liik: lg1; Maa: LK; Keelkond: AnWM, cr; Keelekood: sci (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 46 000
    Sri Lankan Creole Malay en [Ethn:2013]; Java Jati en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´umbava keel et [Ariste1967:63; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (NU)NB; Keelkond: AnWM; Keelekood: smw (3); Kõnelejaid: 300 000
    s´umbava, -d et etnonüüm; basa Samawa smw [NET_Wiki]; Sumbawa en [Ethn:2009]; язык сумбава ru [JaDM1982]; сумбавский язык ru [JaDM1982#]; сумбавцы ru etnonüüm [NarodyM1988] – bali-sasaki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s`unda keel et [Ariste1967:63; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (JW)BT, JB; Keelkond: AnWM; Keelekood: su (sun); Kiri: Latn, Sund; Kõnelejaid: 27 000 000
    s`unda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; basa Sunda su [NET_Wiki]; Sundanesisch de [Motz2007]; Sundanese en [ISO639-2:1998]; sundanés es [NET_Wiki]; sunda fi [Anhava1998]; soundanais fr [ISO639-2:1998]; sondanese it [NET_Wiki]; sundų kalba lt [NET_Wiki]; zundu valoda lv [NET_Vestnesis]; Soendanees nl [NET_Wiki]; sundanês pt [NET_Wiki]; сунда́нский язы́к ru [JaDM1982]; сунды ru etnonüüm [NarodyM1988]; sundčina sk [NET_Wiki]; sundanesiska sv [NET_Wiki]; Xunta yu / 巽他语 zh [NET_Wiki] – sunda keelerühma keeliKasutab ka jaava kirja
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s`unda kiri et
    Liik: scr; Maa: ID; Adm: (JW)BT, JB; Keelkond: AnWM; Keelekood: su (sun); Kiri: Sund
    aksara Sunda su [NET_Wiki]; Sundanese en [ISO15924]; sundanais fr [ISO15924] – täht-silpkiri sunda jt keelte kirjutamiseks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • t´emu˛ani keel et
    Liik: lg1; Maa: MY; Adm: 01, 05, 06, 10; Keelkond: AnWM; Keelekood: tmw (3); Kõnelejaid: 22 700
    t´emu˛an, -id et etnonüüm; bual Mutan tmw [NET_Wiki]; Temuan en [Ethn:2013]; Benua en [Ethn#]; Niap en [Ethn#]; диалект темуадн ru [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Tenggarong Kutai mal`ai keel et+id
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (KA)KI; Keelkond: AnWM; Keelekood: vkt (3); Kõnelejaid: 210 000
    Tenggarong Kutai Malay en [Ethn:2013]; bahasa Melayu Tenggarong Kutai id [NET_Wiki] – malai keelerühma keeliTenggarong ja Kutai on kohanimed
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ts´ati keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 46; Keelkond: AnWM; Keelekood: huq (3); Kõnelejaid: 3 800
    ts`att, ts´atid et etnonüüm; Tsat en [Ethn:2009]; Hainan Cham en [Ethn#]; Utsat en [Ethn#]; Utsuls en etnonüüm [NET_Wiki]; Huihui yu / 回輝语 zh [NET_Wiki] – väikese islamiusulise rahva keel Hainani saarel, lähedane tšaami keeleleAmetlikult arvatakse huei rahvuse alla
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | Wikipedia
  • tš´aami keel et
    Liik: lg10; Maa: xA : KH, VN; Keelkond: AnWM; Keelekood: cja, cjm (3)
    tš´ami keel et [Ariste1967:62; ENE:1968,1]; tš`aam, tš´aamid et etnonüüm; Cham en; tšam fi [Anhava1998]; Cham / ចាម km [km1975s]; язык чам ru [JaDM1982]; чамский язык ru [JaDM1982#]; тям ru etnonüüm [NarodyM1988]; phasa Cham / ภาษาจาม th [NET_Wiki]; Chăm vi [NET_Wiki]; Chiêm Thành vi [NET_Wiki#]; Zhan yu / 占语 zh [NET_Wiki] – tšaami keelerühma keeliJaguneb ida- (cjm) ja läänetšaami (cja) keeleks
    Lingid: Wikipedia
  • tš´aami keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : KH, LA, VN; Keelkond: AnWM; Keelekood: cmc
    Chamic languages en [ISO639-2:1998]; langues chames fr [ISO639-2:1998]; čamiešu valodas lv [NET_Vestnesis]; чамические языки ru [JaDM1982]; чамские языки ru [JaDM1982] – malai-tšaami keelte haru
    Lingid: Wikipedia
  • tš´aami kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : KH, VN; Keelkond: AnWM; Keelekood: cjm (3); Kiri: Cham
    Cham en [ISO15924]; cham fr [ISO15924]; tcham fr rööpnim [ISO15924#]; чамское письмо ru [LES1990:181] – täht-silpkiri
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • tš´oli keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SS; Keelkond: AnWM; Keelekood: liw (3); Kõnelejaid: 145 000
    tš´oli, -d et etnonüüm; Col en [Ethn:2013]; Sindang en [Ethn#]; Lembak en [NET_Wiki#]; синтангский диалект ru [JaDM1982#]; диалект улу II ru küsitav [JaDM1982] – malai keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tšr`uu keel et
    Liik: lg1; Maa: VN; Adm: 35, 40; Keelkond: AnWM; Keelekood: cje (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 19 300
    tšr`uu, -d et etnonüüm; tšuru keel et van [Ariste1967:62]; Chru en [Ethn:2009]; Churu en [Ethn:2009#]; Cadoe Loang en [Ethn#]; Seyu en [Ethn#]; язык чру ru [JaDM1982]; чуру ru etnonüüm [NarodyM1988]; тюру ru etnonüüm [NarodyM1988#]; Chu Ru vi [NET_Wiki] – tšaami keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | Wikipedia