Loode-Sumatra keeled

:

  • Alas-Klueti b´ataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)AC; Keelkond: AnWS; Keelekood: btz (3); Kõnelejaid: 195 000
    Batak Alas-Kluet en [Ethn:2013]; язык алас ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Angkola b´ataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: akb (3); Kõnelejaid: 750 000
    Batak Angkola en [Ethn:2013]; Anakola en [Ethn#]; язык ангкола-мандаилинг ru osaliselt [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´ataki keel et [Ariste1967:62; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: bbc (3); Kiri: Batk, Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
    Toba bataki keel et rööpnim; b´atak, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; toba-bataki keel et van [Ariste1967#]; Batak Toba en [Ethn:2009]; Toba-Batak en; Batak (Indonesia) en [ISO639-2:1998]; batak-toba fi [Anhava1998]; batak (Indonésie) fr [ISO639-2:1998]; тоба-батакский язык ru [JaDM1982]; батаки ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Bataki keeltest tuntuim ja suurima kõnelejate arvuga; Toba järve järgi nimetatakse sageli Toba bataki keeleks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • b´ataki keeled et [ENE:1968,1]
    Liik: lg2; Maa: ID; Adm: (SM); Keelkond: AnWS; Keelekood: btk
    Batak languages en [ISO639-2:2006]; langues batak fr [ISO639-2:2006]; bataku valoda lv [NET_Vestnesis]; батакская группа языков ru [JaDM1982] ♦ 1998-2006 tähistas ISOs btk bataki keelt: Batak (Indonesia)
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • b´ataki kiri et
    Liik: scr; Maa: ID; Adm: (SM); Keelkond: AnWS; Keelekood: btk; Kiri: Batk
    surat Batak btk [NET_Wiki]; Batak en [ISO15924]; batak fr [ISO15924]; батакское письмо ru [LES1990:181] – täht-silpkiri, milles kirjutatakse bataki keeli
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • D´airi b´ataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: btd (3); Kiri: Batk; Kõnelejaid: 1 200 000
    dairi murre et [Ariste1967:62]; Batak Dairi en [Ethn:2009]; даири-батакский язык ru [JaDM1982]; язык даири ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • g´ajo keel et [Ariste1967:62; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)AC; Keelkond: AnWS; Keelekood: gay; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 300 000
    g´ajo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Gayo en [ISO639-2:1998]; gayo fr [ISO639-2:1998]; gajo valoda lv [NET_Vestnesis]; язык гайо ru [JaDM1982]; гайо ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • K´aro b´ataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: btx (3); Kiri: Batk, Latn; Kõnelejaid: 600 000
    karo-bataki keel et [Ariste1967:62]; karo murre et van [Ariste1967#]; Batak Karo en [Ethn:2009]; каро-батакский язык ru [JaDM1982]; язык каро ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • L`oode-Sum`atra keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: ID; Adm: (SM); Keelkond: AnWS
    Northwest Sumatra-Barrier Islands languages en [Ethn:2009]
    Lingid: Wikipedia
  • Mandailingi bataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: btm (3); Kiri: Batk, Latn; Kõnelejaid: 1 100 000
    mandailingi murre et [Ariste1967:62]; hata Mandailing btm [NET_Wiki]; Batak Mandailing en [Ethn:2009]; язык ангкола-мандаилинг ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mentav`ei keel et [Ariste1967:66; ENE:1968,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SB; Keelkond: AnWS; Keelekood: mwv (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 58 000
    mentav`ei, -d et etnonüüm; behase Mentawei mwv [NET_Wiki]; Mentawai en [Ethn:2009]; ментавей(ский) язык ru [JaDM1982]; язык ментавай ru [JaDM1982#]; ментавайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n`iasi keel et [Ariste1967:66; ENE:1968,1; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: nia; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 770 000
    n`ias, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; li Niha nia [NET_Wiki]; Nias en [ISO639-2:1998]; nias fr [ISO639-2:1998]; njasu valoda lv [NET_Vestnesis]; ниас(ский) язык ru [JaDM1982]; ниасцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Pakpaki murre et+id
    Liik: lgx; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: btd (3)
    pakbaki murre et van [Ariste1967:62]; Pakpak en [Ethn:2009]; язык пакпак ru [JaDM1982] ♦ Pole päris kindel, kas Pakpak on kohanimi
  • s´ikule keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)AC; Keelkond: AnWS; Keelekood: skh (3); Kõnelejaid: 20 000
    s´ikule, -d et etnonüüm; Sikule en [Ethn:2013]; Wali Banuah en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Simalunguni b´ataki keel et+id
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: bts (3); Kiri: Batk, Latn; Kõnelejaid: 1 200 000
    Batak Simalungun en [Ethn:2013]; Simelungan en [Ethn#]; Timur en [Ethn#]; симелунгун-батакский язык ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • simeul`ue keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SM)AC; Keelkond: AnWS; Keelekood: smr (3); Kõnelejaid: 30 000
    simeul`ue, -d et etnonüüm; simaluri keel et van [Ariste1967:66]; Bahasa Devayan id,smr [NET_Wiki]; Simeulue en [Ethn:2009]; Simalur en [Ethn:2009#]; Simulul en [Ethn:2009#]; Long Bano en [Ethn#]; сималур(ский) язык ru [JaDM1982]; сихуле ru etnonüüm [NarodyM1988]; сималурцы ru etnonüüm [NarodyM1988#] ♦ Indoneesias Simeulue saarel kõneldav keel -eu- hääldus [ö]? simölü?
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Singkili murre et+id
    Liik: lgx; Maa: ID; Adm: (SM)SU; Keelkond: AnWS; Keelekood: btx (3)
    sinkeli murre et van [Ariste1967:62]; Singkil en [Ethn:2009]