Lõuna-Sulawesi keeled
:
ar´alle-t´abulahani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: atq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000
ar´alle-t´abulahan, ar´alled-t´abulahanid et etnonüüm;
Aralle-Tabulahan en [Ethn:2013]; язык аралле ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`ambami keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: ptu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 22 000
b`ambam, -id et etnonüüm; Bambam en [Ethn:2013];
Pitu Uluna Salu en [Ethn#];
группа языков и диалектов питу-улунна-салу ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´entongi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: bnu (3);
Kõnelejaid: 25 000
b´entong, -id et etnonüüm; Bentong en [Ethn:2013]; Dentong en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´ugi keel et [Ariste1967:64; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: bug;
Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 3 500 000
b´ugi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; basa ugi bug [NET_Wiki];
Buginese en [ISO639-2:1998]; Bugis en [Ethn:2009];
bugi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; bouguinais fr [NET_Laval];
bugu valoda lv [NET_Vestnesis]; буги́йский язы́к ru [JaDM1982];
буги ru etnonüüm [NarodyM1988]; buginesiska sv [NET_Wiki];
Buji yu / 布吉语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
b´ugi kiri et
Liik: scr; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: bug;
Kiri: Bugi
bugi silpkiri et [Ariste1967:64]; Buginese en [ISO15924];
Lontara en [NET_Wiki]; bouguis fr [ISO15924];
бугийско-макасарское письмо ru [LES1990:181]
– täht-silpkiri, milles on kirjutatud bugi keelt jm keeli
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
d´uri keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mvp (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 127 000
d´uri, -d et etnonüüm; Duri en [Ethn:2013]; Masenrempulu en [Ethn#];
язык дури ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´embalohi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB;
Keelkond: AnWU; Keelekood: emb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
´embaloh, -id et etnonüüm; Embaloh en [Ethn:2013]; Maloh en [Ethn#];
Palin en [Ethn#]; Sanggau en [Ethn#]; язык малох ru [JaDM1982:60];
эмбалох ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´enrek´angi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: ptt (3);
Kõnelejaid: 50 000
´enrek`ang, ´enrek´angid et etnonüüm; Enrekang en [Ethn:2013];
Endekan Timur en [Ethn#]; язык эндекан ru [JaDM1982];
энреканг ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´alump´angi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: kli (3);
Kõnelejaid: 20 000
k´alump`ang, k´alump´angid et etnonüüm; Kalumpang en [Ethn:2013];
Maki en [Ethn#]; Mangkir en [Ethn#]; диалект макки ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´ondžo keel et
Liik: lg10; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: kjc, kjk (3)
k´ondžo, -d et etnonüüm; Konjo en [NET_Wiki];
диалект конджо ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab kaheks: mäekondžo (kjk) ja rannikukondžo (kjc)
Lingid: Wikipedia
L`õuna-Sulaw´esi keeled et+id
Liik: lg2, X; Maa: ID; Adm: (SL);
Keelkond: AnWU
lõuna-sulavesi rühm et [Ariste1967:64];
South Sulawesi languages en [Ethn:2009];
южносулавеси́йские языки́ ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
m´aiva keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: wmm (3);
Kõnelejaid: 50 000
m´aiva, -d et etnonüüm; Maiwa en [Ethn:2013]; Masenrempulu en [Ethn#];
язык маиван ru [JaDM1982]; язык маива ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mak`assari keel et [Ariste1967:64; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mak;
Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 2 100 000
mak`assar, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
makassaar, -id et etnonüüm van [MRahv1966:258];
basa Mangkasara’ mak [NET_Wiki]; Makasar en [ISO639-2:1998];
makassar fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
bahasa Makassar id [NET_Wiki]; makasaru valoda lv [NET_Vestnesis];
макаса́рский язы́к ru [JaDM1982]; макассарский язык ru [JaDM1982#];
макасар ru etnonüüm [NarodyM1988]; makassariska sv [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
mak`assari kiri et
Liik: scrx; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mak;
Kiri: Bugi
Makassar script en; Makasarese script en [Coulmas1999:313]
– täht-silpkiri, milles kirjutatakse makassari keelt, bugi kirja teisend
Lingid: Omniglot
m´alimp´ungi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mli (3);
Kõnelejaid: 5 000
m´alimp`ung, m´alimp´ungid et etnonüüm; Malimpung en [Ethn:2013]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´amasa keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mqj (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
m´amasa, -d et etnonüüm; Mamasa en [Ethn:2013];
Mamasa Toraja en [Ethn#]; диалект мамаса ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´amudžu keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mqx (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 60 000
m´amudžu, -d et etnonüüm; Mamuju en [Ethn:2013];
Mamoedjoesch en [Ethn#]; Udai en [Ethn#];
язык мамуджу ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`andari keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: mdr;
Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 475 000
m`andar, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; Andian en [Ethn#];
Mandar en [ISO639-2:1998]; mandar fr [ISO639-2:1998];
mandaru valoda lv [NET_Vestnesis]; мандарский язык ru [JaDM1982];
мандар ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`äe_k´ondžo keel et
Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: kjk (3);
Kõnelejaid: 150 000
Highland Konjo en [Ethn:2013]; Konjo Pegunungan en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p`ann`ei keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: pnc (3);
Kõnelejaid: 9 000
p`ann`ei, -d et etnonüüm; Pannei en [Ethn:2013]; Tapango en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
r´anniku_k´ondžo keel et
Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: kjc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 125 000
Coastal Konjo en [Ethn:2013]; Tiro en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´eko-p´adangi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: skx (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000
s´eko-p´adang, -id et etnonüüm; Sua Tu Padang skx [NET_Wiki];
Seko Padang en [Ethn:2013]; Wono en [Ethn#];
язык секо ru [JaDM1982]; диалект пада ru lisa [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´elajari keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: sly (3);
Kõnelejaid: 128 000
s´elajar, -id et etnonüüm; Selayar en [Ethn:2013]; Salajar en [Ethn#];
Siladja en [Ethn#]; салаярский диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`ae keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: rob (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 340 000
t`ae, -d et etnonüüm; Tae’ en [Ethn:2013]; East Toraja en [Ethn#];
Luwu-Rongkong en [Ethn#]; Toware en [Ethn#]; Toala en halvustav [Ethn#];
саданский язык ru [JaDM1982]; язык таэ ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´amani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB;
Keelkond: AnWU; Keelekood: tmn (3);
Kõnelejaid: 30 000
t´aman, -id et etnonüüm; Taman en [Ethn:2013]; Dayak Taman en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tor´adža keeled et [ENE:1968,1]
Liik: lg2; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU
tor´adža rühm et [Ariste1967:65]; tor´adža, -d et etnonüüm;
toradja keeled et van [ENE_EE:1985,1]; Toraja languages en;
тора́джские языки́ ru [JaDM1982; LES1990#];
языки́ каи́ли-памо́на ru [LES1990]; тораджи ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Toradžad on Indoneesias Sulawesi saare mägises lõunaosas elav rahvarühm
(piirkonda nimetatakse ka Tana Torajaks, st toradžade maaks).
Kõnelevad kalumpangi, mamasa, tae, toradža-sadani jm keeli
Lingid: Wikipedia
t´oradža-s´adani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN;
Keelkond: AnWU; Keelekood: sda (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 750 000
t´oradža-s´adan, -id et etnonüüm; Toraja-Sa’dan en [Ethn:2013];
Sadang en [Ethn#]; South Toraja en [Ethn#]; Taeq en [Ethn#];
диалект то-сада ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tšampal´agi˛ani keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: cml (3);
Kõnelejaid: 30 000
tšampal´agi˛an, -id et etnonüüm; Campalagian en [Ethn:2013];
Tallumpanuae en [Ethn#]; Tasing en [Ethn#];
диалект чампалагиан ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ulumanda keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR;
Keelkond: AnWU; Keelekood: ulm (3);
Kõnelejaid: 30 000
´ulumanda, -d et etnonüüm; Ulumanda’ en [Ethn:2013];
Awo-Sumakuyu en [Ethn#]; Botteng-Tappalang en [Ethn#];
Tubbi en [Ethn#]; язык туби ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List