kariibi keelkond
:
´akav`ai keel et
Liik: lg1; Maa: GY;
Keelkond: GpCC; Keelekood: ake (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 400
´akav`ai, -d et etnonüüm; Akawaio en [Ethn:2009];
Acawai en [ENE_EE:1990,5]; акаваи ru [LES1990];
акаван ru küsitav [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
apal`ai keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA;
Keelkond: GpCC; Keelekood: apy (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 450
apal`ai, -d et etnonüüm; Apalaí en [Ethn:2009];
Apalay en [Ethn:2009#]; apalai fi [Anhava1998];
апалаи ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´arara keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA;
Keelkond: GpCC; Keelekood: aap (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200
´arara, -d et etnonüüm; Pará Arára en [Ethn:2009]; Arara en;
арара ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´arekuna murre et
Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
´arekuna, -d et etnonüüm; arekuuna keel et van [ENE:1972,4];
Arecuna en [Ethn:2009]; Pemon en [Ethn:2009#];
Daigok en [Ethn:2009#]; arecuna fi [Anhava1998];
арекуна ru [JaDM1982]
b´aka˛iri keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: GpCC; Keelekood: bkq (3);
Kõnelejaid: 950
b´aka˛iri, -d et etnonüüm; bakaiiri keel et van [ENE:1972,4];
Bakairí en [Ethn:2009]; Bacaïri en [ENE_EE:1990,5];
бакаири ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† b´onari keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM;
Keelkond: GpCC
b´onari, -d et etnonüüm; Bonari en; Boanari en rööpnim;
бонари ru [JaDM1982]
´enjapa keel et
Liik: lg1; Maa: VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: pbh (3);
Kõnelejaid: 3 500
panari keel et rööpnim; ´enjapa, -d et etnonüüm; eñapa pbh [NET_Wiki];
eñepa pbh [NET_Wiki]; E’ñapa pbh etnonüüm;
E’ñapa Woromaipu en [Ethn:2009];
Panari en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; панаре ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´iškarjana keel et [Laur2000]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM;
Keelkond: GpCC; Keelekood: hix (3);
Kõnelejaid: 600
h´iškarjana, -d et etnonüüm; Hixkaryána en [Ethn:2009];
hixkaryana fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
j´ukpa keel et
Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: yup (3);
Kõnelejaid: 7 600
j´ukpa, -d et etnonüüm; Yukpa en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´alapalo keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: GpCC; Keelekood: kui (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 870
k´alapalo, -d et etnonüüm; apalakiri keel et lisa [ENE:1972,4];
Kuikúro-Kalapálo en [Ethn:2009]; Calapalo en;
Apalaquiri en rööpnim; апалакири ru [JaDM1982]
♦ ENE:1972,4-s kaks eraldi keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´amarakoto murre et
Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
k´amarakoto keel et [ENE:1972,4]; k´amarakoto, -d et etnonüüm;
Camaracoto en [Ethn:2009]; камаракото ru [JaDM1982]
† k´arare keel et
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: GpCC
karate keel et vig [ENE:1972,4]; Carare en [ENE_EE:1990,5];
карате ru [JaDM1982]
k´arihona keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: GpCC; Keelekood: cbd (3);
Kõnelejaid: 310
k´arihona, -d et etnonüüm; Carijona en [Ethn:2009];
Hianacoto-Umahua en [Ethn:2009#]; hianakoto fi [Anhava1998];
карихона ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
kar´iibi keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF, GY, SR, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: car;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 400
kar`iib, kar´iibid et etnonüüm [ESKT:1998];
galibi keel et lisa [ENE:1972,4];
kalinja keel et lisa [ENE:1972,4];
kaliña car [NET_Wiki]; cariña car [NET_Wiki];
Kari’na auran car [Ethn];
Carib en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Galibi Carib en [ISO639-2:2006];
Galibí en; Calinya en rööpnim; kalinja fi [Anhava1998];
karibi fi [Anhava1998#]; caribe fr [ISO639-2:1998];
karib fr [ISO639-2:2006]; galibi fr rööpnim [ISO639-2:2006#];
carib fr rööpnim [ISO639-2:2006#]; karību valoda lv [NET_Vestnesis];
кариб ru [JaDM1982]; карибы ru etnonüüm [NarodyM1988];
галиби ru lisa [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kar´iibi keelkond et [ENE_EE:1990,5]
Liik: lg4, X; Maa: xS;
Keelkond: GpCC
Carib languages en [Ethn]; Cariban languages en [NET_Wiki];
karibilaiset kielet fi [Anhava1998]; famille caribe fr [NET_Laval];
famille caraïbe fr [NET_Laval#]; кари́бские языки́ ru [JaDM1982];
караибские языки ru [LES1990#]
– keelkond Lõuna-Ameerikas
Lingid: Wikipedia
† k´ašujana keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA;
Keelkond: GpCC; Keelekood: kbb (3)
k´ašujana, -d et etnonüüm; Kaxuiâna en [Ethn:2009];
Warikiana en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´atavi murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3)
kat´auja keel et [ENE:1972,4]; k´atavi, -d et etnonüüm;
Katawian en [Ethn:2009]; Katuena en [Ethn:2009#]; Catauia en
k´umijana murre et
Liik: lgx; Maa: SR;
Keelkond: GpCC; Keelekood: hix (3)
k´umijana, -d et etnonüüm; Kumiyana en [Ethn:2009];
Cumayena en [ENE_EE:1990,5]; кумайена ru [JaDM1982]
♦ Ethn loeb teg hiškarjana nimeteisendiks
m´ajong´ongi murre et
Liik: lgx; Maa: VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: mch (3)
m´ajong`ong, m´ajong´ongid et etnonüüm;
majongongi keel et van [ENE:1972,4]; Maiongong en [Ethn:2009];
Mayongong en; майонгонг ru [JaDM1982]
♦ Ethn loeb teg makiritari nimeteisendiks
m´akiritari keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: mch (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000
m´akiritari, -d et etnonüüm; makiritare keel et van [ENE:1972,4];
Ye’kuana mch [NET_Wiki]; Maquiritari en [Ethn:2009]; Maquiritare en;
makiritare fi [Anhava1998]; макиритаре ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´akuši keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: xN : BR, GY;
Keelkond: GpCC; Keelekood: mbc (3);
Kõnelejaid: 29 100
m´akussi keel et rööpnim; m´akuši, -d et etnonüüm; Macushi en [Ethn:2009];
Macussí en [ENE_EE:1990,5]; makuši fi [Anhava1998];
макусси ru [JaDM1982]; макуши ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† m´ape keel et
Liik: lg1; Maa: VE;
Keelkond: GpCC
Mapé en [ENE_EE:1990,5]; мапе ru [JaDM1982]
♦ Ei leia andmeid!
m´apojo keel et
Liik: lg1; Maa: VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: mcg (3);
Kõnelejaid: 12
m´apoje keel et rööpnim [ENE:1972,4]; m´apojo, -d et etnonüüm;
Mapoyo en [Ethn:2009]; Mapoye en [Ethn:2009#]; мапое ru [JaDM1982];
мапойо ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´oponi keel et
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: GpCC
´opon, -id et etnonüüm; Opón en [ENE_EE:1990,5];
опон ru [JaDM1982]; опоне ru [LES1990]
† p´almela keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: GpCC
Palmela en [ENE_EE:1990,5]; палмела ru [LES1990]
p´arigoto murre et
Liik: lgx; Maa: GY;
Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3)
p´arigoto, -d et etnonüüm; Parukotó en;
Parigoto en [ENE_EE:1990,5]; париагото ru [JaDM1982]
p´atamona keel et
Liik: lg1; Maa: GY;
Keelkond: GpCC; Keelekood: pbc (3);
Kõnelejaid: 4 700
p´atamona, -d et etnonüüm; Patamona en [Ethn:2009];
Ingariko en [Ethn:2009#]; Kapon en [Ethn:2009#];
Ignarico en [ENE_EE:1990,5]; патамона ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† pat´angoro keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: GpCC
Pantágoro en; Palenque en; Patangoro en;
патангоро ru [JaDM1982]; пантагора ru [LES1990]
♦ Hääbus XVI saj
† p´auši˛ana keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RR;
Keelkond: GpCC
p´auši˛ana, -d et etnonüüm; Pauchiana en [ENE_EE:1990,5];
Pawixiana en; Pauxiana en; паушиана ru [JaDM1982]
p´emoni keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3);
Kõnelejaid: 6 200
p´emon, -id et etnonüüm; Pemon en [Ethn:2009]; пемено ru [JaDM1982];
пемон ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
pianak´oto murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpCC; Keelekood: tri (3)
pianak´oto keel et [ENE:1972,4]; pianak´oto, -d et etnonüüm;
Pianacoto en; пианакото ru [JaDM1982]
♦ On nimetatud trio ühe nimevariandina
† pih`ao keel et
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: GpCC
Pijao en [ENE_EE:1990,5]; пихао ru [JaDM1982]
♦ Hääbus XVIII saj
† piment´eira keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PI;
Keelkond: GpCC
Pimenteira en [ENE_EE:1990,5]; пиментейра ru [LES1990]
† p´urikoto keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE;
Keelkond: GpCC
Puricoto en [ENE_EE:1990,5]; Purukotó en;
пурикото ru [JaDM1982]
† s´apara keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RR;
Keelkond: GpCC
s´apara, -d et etnonüüm; Sapará en; Zapara en;
сапара ru [JaDM1982]
t´aurepani murre et
Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
t´aurepani keel et [ENE:1972,4]; t´aurepan, -id et etnonüüm;
taulipangi keel et van [ENE:1972,4#]; Taurepan en [Ethn:2009];
Taulipang en rööpnim; таурепан ru [JaDM1982]
tr`io keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, SR;
Keelkond: GpCC; Keelekood: tri (3);
Kõnelejaid: 2 300
tr`io, -d et etnonüüm; tarëno ijomi tri [NET_Wiki];
Trió en [Ethn:2009]; Trio en [ENE_EE:1990,5];
Tiriyó en rööpnim [NET_Wiki]; трио ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´aima keel et
Liik: lg1; Maa: VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: ciy (3);
Kõnelejaid: ?
tš´aima, -d et etnonüüm; piritu keel et van küsitav [ENE:1972,4];
Chaima en [Ethn:2009]; Chayma en [ENE_EE:1990,5];
чайма ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tš´ake murre et
Liik: lgx; Maa: xS : CO, VE;
Keelkond: GpCC; Keelekood: yup (3)
tš´ake keel et [ENE:1972,4]; tš´ake, -d et etnonüüm; Chake en;
Chaqué en; чаке ru [JaDM1982]
v´aimiri-´atro˛ari keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM;
Keelkond: GpCC; Keelekood: atr (3);
Kõnelejaid: 930
Waimiri-Atroarí en [Ethn:2009]; Atruahi en;
Uaimiri en [ENE_EE:1990,5]; уаймири ru [JaDM1982];
атроахи ru lisa [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
vaiv`ai keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY;
Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3);
Kõnelejaid: 3 100
vaiv`ai, -d et etnonüüm; Waiwai en [Ethn:2009]; уайуаи ru [JaDM1982];
ваиваи ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v´ajana keel et
Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF, SR;
Keelkond: GpCC; Keelekood: way (3);
Kõnelejaid: 750
v´ajana, -d et etnonüüm; Wayana en [Ethn:2009];
Oiana en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; Oyana en rööpnim [ENE_EE:1990,5#];
ояна ru [JaDM1982]; вайяна ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List