žee keelkond
:
† `akro˛a keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: BA;
Keelkond: GpGG; Keelekood: acs (3)
`akro˛a, -d et etnonüüm; Acroá en [Ethn:2009];
Acroa en rööpnim [ENE_EE:1990,5]; акроа́ ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´apinaje keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: TO;
Keelkond: GpGG; Keelekood: apn (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 300
´apinaje, -d et etnonüüm; Apinayé en [Ethn:2009];
Apinage en [ENE_EE:1990,5]; апинайе ru [LES1990];
апинате ru [JaDM1982:sic!]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† ´arikobe keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: BA;
Keelkond: GpGG
´arikobe, -d et etnonüüm; Aricobe en [ENE_EE:1990,5];
арикобе ru [JaDM1982]
♦ Aricobe on linn Brasiilias
† ´aru˛a keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM;
Keelkond: GpGG; Keelekood: aru (3)
´aru˛a, -d et etnonüüm; Aruá en [ISO639-3]; Arua en;
Arawá en rööpnim; аруа ru [JaDM1982]
♦ V-o sama mis arikobe keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´augutge murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpGG; Keelekood: xri (3)
´augutge, -d et etnonüüm; augutge keel et van [ENE:1972,4]; Augutge en;
аугутте ru [JaDM1982:sic!]
g´orotiro murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpGG; Keelekood: txu (3)
g´orotiro, -d et etnonüüm; gorotire keel et van [ENE:1972,4];
Gorotire en [Ethn:2009]; горотире ru [JaDM1982]
† g´urupi keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: TO;
Keelkond: GpGG
Gurupy en; гурупи ru [JaDM1982]
♦ Gurupi on linn Brasiilias. Ethn mainib tembe keelt, mille üheks
asualaks Gurupi jõgi
k´ajapo keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT, PA;
Keelkond: GpGG; Keelekood: txu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 100
k´ajapo, -d et etnonüüm; Kayapó en [Ethn:2009];
Kokraimoro en [Ethn:2009#]; языки каяпо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kr´aho keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MA, PA, TO;
Keelkond: GpGG; Keelekood: xra (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000
kr´aho, -d et etnonüüm; Krahô en [Ethn:2009];
Craho en [ENE_EE:1990,5]; крао ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_k´ajapo murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpGG; Keelekood: txu (3)
kaiapo keel et osaliselt [ENE:1972,4];
Lõuna-Caiapo keel et rööpnim [ENE_EE:1990,5]; South Caiapo en;
каяпо южный ru [JaDM1982]
p´õhja_k´ajapo murre et
Liik: lgx; Maa: BR;
Keelkond: GpGG; Keelekood: txu (3)
kaiapo keel et osaliselt [ENE:1972,4];
Põhja-Caiapo keel et rööpnim [ENE_EE:1990,5]; North Caiapo en;
каяпо северный ru [JaDM1982]
s´uja keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: GpGG; Keelekood: suy (3);
Kõnelejaid: 330
s´uia keel et rööpnim [ENE:1972,4]; s´uja, -d et etnonüüm;
Suyá en [Ethn:2009]; Kisêdjê en [Ethn:2009#]; Suia en;
суя ru [LES1990]; сауйя ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
šav´ante keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT;
Keelkond: GpGG; Keelekood: xav (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
šav´ante, -d et etnonüüm; a’uwẽ xav [NET_Wiki];
Xavánte en [Ethn:2009]; Chavante en; шаванте ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
šer´ente keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: TO;
Keelkond: GpGG; Keelekood: xer (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 800
šer´ente, -d et etnonüüm; Xerénte en [Ethn:2009]; Cherente en;
шеренте ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ž`ee keelkond et
Liik: lg4, X; Maa: BR;
Keelkond: GpGG
ž`ee keeled et rööpnim [ENE:1972,4]; Gê-Sprachen de [Motz2007];
Jê languages en [NET_Wiki]; Ge languages en;
языки же ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
† ž´eiko keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR;
Keelkond: GpGG
ž´eiko, -d et etnonüüm; Jeico en; Jeikó en;
Jaikó en [NET_Wiki]; жейко ru [JaDM1982]
t´imbira keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA, TO;
Keelkond: GpGG; Keelekood: xri (3);
Kõnelejaid: 420
t´imbira, -d et etnonüüm; Krinkati-Timbira en [Ethn:2009];
Timbira en; тимбира ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List