Anatoolia keeled
:
† Anat`ooli˛a hieroglüüfkiri et
Liik: scr; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: hlu (3);
Kiri: Hluw
l´uvi hieroglüüfkiri et rööpnim; h´eti hieroglüüfkiri et rööpnim;
Anatolian Hieroglyphs en [ISO15924:2011];
Luwian Hieroglyphs en [ISO15924#]; Hittite Hieroglyphs en [ISO15924#];
hiéroglyphes anatoliens fr [ISO15924:2011];
hiéroglyphes louvites fr [ISO15924#];
hiéroglyphes hittites fr [ISO15924#]
Lingid: ScriptSource
Anat`ooli˛a keeled et
Liik: lg2, X; Maa: TR;
Keelkond: IeA
heti rühm et [Ariste1967:27]; Anatolian languages en [NET_Wiki];
heettiläiset kielet fi [Anhava1998];
anatolialaiset kielet fi ebas [Anhava1998];
анатолийские языки ru [JaDM1982];
хе́тто-луви́йские языки́ ru [LES1990];
хеттско-лувийская группа ru [LES1990]
Lingid: Wikipedia
† h´eti keel et [Ariste1967:27; ENE:1971,3:10#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: hit;
Kiri: Xsux
nesi keel et [Ariste1967#];
het´iidi keel et rööpnim [ENE:1971,3:10; Ariste1972:26#];
h´iti keel et rööpnim [Ariste1967#; ENE:1971,3:10#];
n´eši keel et rööpnim [Ariste1967#; ENE:1971,3:10#];
kiilkirja-heti keel et rööpnim [Ariste1967#; ENE:1971,3:10#];
h`etʲt, h´etʲid et etnonüüm [ESKT:1998];
het`iit, het´iidid et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
h`itt, h´itid et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; nešili hit [NET_Wiki];
chetitština cs [NET_Wiki]; Hethitisch de [Motz2007];
chettitikí glóssa / χεττιτική γλώσσα el [NET_Wiki];
Hittite en [ISO639-2:1998]; hitita es [NET_Wiki];
heetti fi [Anhava1998]; hittite fr [ISO639-2:1998];
hettita nyelv hu [NET_Wiki]; ittita it [NET_Wiki];
hetu valoda lv [NET_Vestnesis]; język hetycki pl [NET_Wiki];
hatita pt [NET_Wiki]; хе́ттский язы́к ru [JaDM1982];
клинописный хеттский язык ru rööpnim; chetitčina sk [NET_Wiki];
hettitiska sv [NET_Wiki]; Hitit dili tr [NET_Wiki];
Hititçe tr [NET_Wiki];
Heti yu / 赫梯语 zh [NET_Wiki]
♦ Eelkäija: vt hieroglüüfiline luvi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† hierogl´üüfiline l´uvi keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: hlu (3);
Kiri: Hluw
hieroglüüfi-heti keel et eksl [Ariste1967:27];
Hieroglyphic Luwian en [ISO639-3];
луви́йский иероглифи́ческий язы́к ru [LES1990];
лувийский иероглифический диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k`aari˛a keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xcr (3);
Kiri: Cari
k`aarlane, -lased et etnonüüm; Carian en [ISO639-3];
kaaria fi [Anhava1998]; кари́йский язы́к ru [JaDM1982]
– Edela-Anatoolias VII-III saj eKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k`aari˛a kiri et
Liik: scr; Maa: TR;
Keelkond: IeA;
Kiri: Cari
Carian en [ISO15924]; carien fr [ISO15924];
карийский алфавит ru [LES1990:281]
– Kaarias leitud kirjamärgid (sarnased protokreekale), pole veel
täielikult dešifreeritud
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† k`iil_k´irjaline l´uvi keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xlu (3)
Cuneiform Luwian en [ISO639-3];
лувийский клинописный язык ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† l´uvi keel et [Ariste1967:27; ENE:1971,3:10]
Liik: lg10; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: hlu, xlu (3)
l´uvi, -d et etnonüüm; Luwian en; luuvi fi [Anhava1998];
louvite fr [NET_Laval]; луви́йский язы́к ru [LES1990]
Lingid: Wikipedia
† l`üüdi˛a keel et [Ariste1967:27; ENE:1971,3:160]
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xld (3);
Kiri: Lydi
l`üüdlane, -lased et etnonüüm; Lydian en [ISO639-3];
lyydia fi [Anhava1998]; lydien fr [NET_Laval];
лиди́йский язы́к ru [JaDM1982]
♦ Peetakse Indoeuroopa keeleks, ent sellest on säilinud vähe mälestisi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† l`üüdi˛a kiri et
Liik: scr; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xld (3);
Kiri: Lydi
Lydian en [ISO15924]; lydien fr [ISO15924];
лидийский алфавит ru [BRES2003]
– tähtkiri (pms paremalt vasakule, VII-III saj eKr)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† l`üüki˛a keel et [Ariste1967:27; ENE:1971,3:160]
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xlc (3);
Kiri: Lyci
l`üüklane, -lased et etnonüüm; Trm̃mili xlc etnonüüm [NET_Wiki];
Lycian en [ISO639-3]; lyykia fi [Anhava1998]; lykien fr [NET_Laval];
лики́йский язы́к ru [LES1990]; ликийские языки ru [JaDM1982]
♦ Peetakse Indoeuroopa keeleks, ent sellest on säilinud vähe mälestisi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† l`üüki˛a kiri et
Liik: scr; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xlc (3);
Kiri: Lyci
Lycian en [ISO15924]; lycien fr [ISO15924];
ликийский алфавит ru [BRES2003]
– tähtkiri (VI-II saj eKr)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† m´ilü˛a keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: imy (3)
m´ilü˛a, -d et etnonüüm; Milyan en [ISO639-3]; Lycian B en rööpnim;
милийский язык ru [LES1990:186]
– Anatoolias I at eKr kõneldud keel, mida varem peeti lüükia keele
variandiks
♦ Nimetatud muistse rahva (kreeka Milya(i)), linna (Milya) ja maa
(Milyáda) järgi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† p´ala keel et [ENE:1971,3:10]
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: plq (3)
p´alalane, -lased et etnonüüm; palai keel et van [Ariste1967:27];
Palaic en [ISO639-3]; palaiji fi [Anhava1998];
пала́йский язы́к ru [JaDM1982]
♦ Nimi tuletatud Paflagoonia linna Palā nimest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† pis´iidi keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xps (3)
pis`iid, pis´iidid et etnonüüm; Pisidian en [ISO639-3];
писидийский язык ru [LES1990]
– Lääne-Anatoolias Pisiidias kõneldud keel (II-III saj eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† s´ide keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: IeA; Keelekood: xsd (3)
s´idelane, -lased et etnonüüm; Sidetic en [ISO639-3];
сидетский язык ru [LES1990]
– Anatoolias Side linnas kõneldud keel (III-II saj eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia