läänegermaani keeled
:
af´aka kiri et
Liik: scr; Maa: SR;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: djk (3);
Kiri: Afak
Afaka en [ISO15924:2010];
Djuka syllabic writing en [Coulmas1999:132-133];
afaka fr [ISO15924:2010]
– aukani (ndjuka) keele kirjapanekuks 1910. a loodud silpkiri; autoriks
Afáka Atumisi
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
afrik´aani keel et [Ariste1967:21; ENE:1968,1:56]
Liik: lg1; Maa: ZA;
Keelkond: IeG2; Keelekood: af (afr);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000 000
afrik`ander, afrik`andrid et etnonüüm [ESKT:1998];
buuri keel et van [ENE:1968,1:56#];
Afrikaans af,de [NET_Wiki; Motz2007];
Afrikaanse taal af [NET_Frö]; afrikánština cs [cs2006n];
Kapholländisch de [Motz2007#]; Buren de etnonüüm mitm [Motz2007];
Afrikaans en [ISO639-2:1998];
afrikaans fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Afracáinis ga [NET_Wiki]; afríkanska is [NET_Wiki];
afrikanų kalba lt [NET_Wiki]; afrikandu valoda lv [NET_Vestnesis];
Afrikaans nl [nl2002n]; język afrykanerski pl [NET_Wiki#];
язык африка́анс ru [JaDM1982]; бурский язык ru [LES1990#];
африканеры ru etnonüüm [NarodyM1988]; буры ru etnonüüm [NarodyM1988#];
afrikánčina sk [NET_Wiki];
Nanfei yu / 南非语 zh [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest, arenenud hollandi keelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´Alam-Pr´eisi murre et
Liik: lgx; Maa: xE : PL, RU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Nedderpreußisch nds [NET_Wiki]; Niederpreußisch de [NET_Wiki];
Low Prussian en [NET_Wiki]
– alamsaksa idamurdeid prg Poola ja Venemaa Kaliningradi oblasti
(Ida-Preisimaa) alal
Lingid: Wikipedia
´alam_s´aksa keel et [Ariste1967:22; ENE:1970,2:416]
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds;
Kiri: Latn
´alam_s`akslane, -lased et etnonüüm; Plattdüütsch nds [NET_Wiki];
Plattdüütsche Sprook nds [NET_Frö];
Neddersassisch nds rööpnim [NET_Wiki]; nedertysk da,no [NET_Wiki];
Niederdeutsch de [Motz2007]; Plattdeutsch de [Motz2007#];
Low German en [ISO639-2:1998]; Low Saxon en rööpnim [ISO639-2:1998];
bajo alemán es [NET_Wiki]; alasaksa fi [Anhava1998];
bas allemand fr [ISO639-2:1998]; bas saxon fr rööpnim [ISO639-2:1998];
Nederdútsk fy [NET_Wiki]; alnémet nyelv hu [NET_Wiki];
lágþýska is [NET_Wiki]; basso-tedesco it [NET_Wiki];
lejasvācu valoda lv [NET_Vestnesis]; Nederduits nl [NET_Wiki];
Nedersaksisch nl [NET_Wiki]; język dolnoniemiecki pl [NET_Wiki];
baixo-alemão pt [NET_Wiki];
нижненемецкая группа диалектов ru [LES1990];
dolná nemčina sk [NET_Wiki]; lågtyska sv [NET_Wiki];
plattyska sv [NET_Wiki#]
– pms Põhja-Saksamaal kõneldav saksa keelekuju, jaguneb Alam-Preisi,
Brandenburgi, Ida-Pommeri, Mecklenburg-Vorpommerni, Ostfaleni,
Põhja-Alam-Saksi, Westfaleni murdeks (viimast loeb Ethn keeleks)
♦ Hollandis tunnustab valitsus seda ametliku keelena, millel on mitu
lokaalset varianti (Achterhoeks, Drents, Gronings, Sallands,
Stellingwerfs, Twents, Veluws)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| Wikipedia
´alam_sil`eesi˛a keel et
Liik: lg0; Maa: xE : CZ, PL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: sli (3);
Kõnelejaid: 22 900
Schläsche Sproache sli [NET_Wiki]; Schläsisch sli [NET_Wiki];
Schlesisch de [NET_Wiki]; Lower Silesian en [ISO639-3];
Silesian German en [NET_Wiki]; Upper Silesian en eksl? [Ethn:2009]
♦ Puht lingvistiliselt on tegu idakesksaksa murderühma kuuluva murdega.
ISO639-3s alamsileesia, ent Ethn-s ülemsileesia keel (?)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´alem´anni keel et
Liik: lg1; Maa: xE : DE, FR;
Keelkond: IeG2
´alem`ann, ´alem´annid et etnonüüm [ENE:1968,1:98];
´alam`ann, ´alam´annid et etnonüüm [AntL1985]; Alemannic en [NET_Wiki];
alemanni fi [Anhava1998]; Alemannī la etnonüüm [la2002s];
алема́нны ru etnonüüm [BRES2003]
– germaani hõimuliit Edela-Saksamaal (III-VIII saj)
Lingid: Wikipedia
´alem´anni murded et
Liik: lgx; Maa: xE : AT, CH, DE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Alemannisch de [NET_Wiki]; Alemannic German en [NET_Wiki];
алеманские диалекты ru [LES1990]
– ülemsaksa murderühm, jaguneb švaabi, alamalemanni (sh Elsassi),
ülemalemanni ja ülimalemanni (sh valsi) murdeks
♦ Vt ka švaabi, šveitsisaksa ja valsi keel
Lingid: Wikipedia
† ambr`oon, ambr´oonid et etnonüüm [MIAL2001:88]
Liik: etn; Maa: xE : DE, DK, NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Ambrones la etnonüüm [NET_Wiki]
– germaani hõim Friisi saartel ja Jüütimaal
♦ Germaani päritolu pole kindel
Lingid: Wikipedia
´amiš, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US;
Keelkond: IeG2; Keelekood: en (eng), gsw, pdc (3)
Amish en [NET_Wiki]
– pms Šveitsi päritoluga mennoniidid USAs
Lingid: Wikipedia
† ´ampsivari, -d et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
ampsivaar, -id et etnonüüm ebas [MIAL2001:96];
amsivaar, -id et etnonüüm ebas [MAL2001:108];
Ampsivariī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim, mis asus Emsi jõe ääres
Lingid: Wikipedia
† `angel, `anglid et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: xE : DE, DK;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Angeln de etnonüüm [la1962s]; Angliī la etnonüüm [la1962s];
а́нглы ru etnonüüm [BRES2003]
– läänegermaani hõim, algselt asus Jüütimaal
Lingid: Wikipedia
`anglo_r´omani keel et
Liik: lg1; Maa: xE, xN, xO : AU, GB, US;
Keelkond: IeG2, mx; Keelekood: rme (3);
Kõnelejaid: 203 000
Angloromani en [Ethn:2009]; English Romani en [Ethn#];
Pogadi Chib en [Ethn#]; Posh ’N’ Posh en [Ethn#];
Romanichal en [NET_Wiki]
– segakeel, inglise keele erikuju ohtrate mustlaslaenudega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
† `angrivari, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
angriv´aari, -d et etnonüüm [MIAL2001:96]; Angrivariī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Weseri ääres
Lingid: Wikipedia
† atu´aari, -d et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Atuarii la etnonüüm
– germaani hõim Reini ääres
`aukani keel et
Liik: lg1; Maa: SR;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: djk (3);
Kiri: Latn, Afak; Kõnelejaid: 22 000
`aukan, -id et etnonüüm; ndj´uka keel rööpnim; Aukan en [Ethn:2012];
Ndyuka en [Ethn#]; Eastern Maroon Creole en [NET_Wiki#];
Nenge en [NET_Wiki#]
– hollandipõhine kreoolkeel Surinames, mis arenes välja põgenenud orjade
keelest
♦ Varem kasutati afaka kirja, praegu enam ei tunta
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b`aieri keel et
Liik: lg0; Maa: xE : AT, DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: bar (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 700 000
b`aierlane, -lased et etnonüüm; Boarisch bar [NET_Wiki];
boarische Språch bar [NET_Wiki]; Bairisch de [Motz2007];
Bayrisch de [Motz2007#]; Bavarian en [Ethn:2009]
♦ Puht lingvistiliselt on tegu ülemsaksa murrete alla kuuluva murderühmaga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
B`aieri murded et
Liik: lgx; Maa: xE : AT, DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Bairische Dialekte de [NET_Wiki]; Austro-Bavarian en [NET_Wiki];
баварские диалекты ru [LES1990]
– ülemsaksa murderühm, jaguneb Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Baieri murdeks
♦ Vt ka baieri, hutterisaksa, mohheni, tsimbri keel
Lingid: Wikipedia
† bajuv´aari, -d et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: xE : AT, CZ, DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Bajuwaren de etnonüüm [NET_Wiki]; Baiuvarii la etnonüüm [NET_Wiki];
Bavarii la etnonüüm [NET_Wiki]; бава́ры ru etnonüüm [BRES2003];
баювары ru,ru etnonüüm mitm [LES1990]
– germaani hõimuliit
Lingid: Wikipedia
b´alti_s`akslane, -lased et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : EE, LV;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
b`altlane, -lased et etnonüüm; Deutsch-Balten de etnonüüm [NET_Wiki];
Baltendeutsche de etnonüüm [NET_Wiki]; Balten de etnonüüm van [NET_Wiki];
Baltic Germans en etnonüüm; vācbaltieši lv etnonüüm [NET_Wiki];
baltvācieši lv etnonüüm [NET_Wiki];
балти́йские не́мцы ru etnonüüm [NET_Wiki];
остзейские немцы ru etnonüüm [NET_Wiki]
– saksa rahvarühm Eestis ja Lätis, pms teise maailmasõjani
Lingid: Wikipedia
† bat`aav, bat´aavid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Batāvī la etnonüüm [la2002s]; бата́вы ru etnonüüm [BRES2003]
– germaani hõim Reini suudmealal
Lingid: Wikipedia
Berl´iini-Br´andenb´urgi murre et+de
Liik: lgxx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Berlin-Brandenburgische Dialekte de [NET_Wiki];
Berlin-Brandenburgish en [NET_Wiki]
– idakesksaksa murdeid
Lingid: Wikipedia
Br´andenb´urgi murre et+de
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Mark-Brannenborger Platt nds [NET_Wiki];
Mark-Brandenburgische Dialekte de [NET_Wiki];
Brandenburgisch de,en [NET_Wiki; Ethn:2009]
– alamsaksa idamurdeid
Lingid: Wikipedia
† br`ukter, -id et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Bructerī la etnonüüm [la2002s]
– germaani hõim Emsi ja Lippe jõe vahel
Lingid: Wikipedia
d´eser´eti kiri et
Liik: scr; Maa: US;
Keelkond: IeG2; Keelekood: en (eng);
Kiri: Dsrt
mormooni kiri et rööpnim; Deseret en [ISO15924];
Mormon en rööpnim [ISO15924#]; déseret fr [ISO15924];
mormon fr rööpnim [ISO15924#]
– foneetiline tähestik, mida kasutasid mormoonid XIX sajandil inglise
keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
´Elsassi murre et
Liik: lgx; Maa: FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gsw
els´assi keel et rööpnim; Elsassisch Sproch gsw [NET_Frö];
Elsässerditsch gsw(FR) rööpnim [NET_Wiki]; Elsässisch de [NET_Wiki];
Elsässerdeutsch de [NET_Wiki]; Alsatian en rööpnim [ISO639-2:2008#];
alsacien fr rööpnim [ISO639-2:2008#]; эльзасцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ ISOs on šveitsisaksa keelel sama kood, mistõttu gsw tähistab
mõlemat keelt
Lingid: Wikipedia
fl´aami keel et [ENE:1970,2:416]
Liik: lg0; Maa: BE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: vls (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000 000
flaami murded et rööpnim [Ariste1967:21]; fl`aam, fl´aamid et etnonüüm;
Vlaamse taal vls [NET_Frö]; Vlaams vls [NET_Frö];
Flämisch de [Motz2007];
flamandikí glóssa / φλαμανδική γλώσσα el [NET_Wiki];
Flemish en; flamenco es [NET_Wiki]; flaami fi [Anhava1998];
flamand nyelv hu [NET_Wiki]; flæmska is [NET_Wiki];
fiammingo it [NET_Wiki]; flāmu valoda lv [NET_Vestnesis];
flamsk no [Leira2006]; język flamandzki pl [NET_Wiki];
фламандцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; flamländska sv [NET_Wiki];
flamska sv [NET_Wiki#];
Fulamang yu / 弗拉芒语 zh [NET_Wiki]
– Belgias kõneldav hollandi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
fl´aami l´ääne_m´urre et
Liik: lgx; Maa: xE : BE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: vls (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000 000
West-Vlams vls [NET_Wiki]; Vlaams en [Ethn:van];
Flamand en rööpnim [Ethn:van]
♦ Kõneldakse Lääne-Flandrias ja Prantsusmaal
Lingid: Wikipedia
† fr´angi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : DE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: frk (3);
Kiri: Latn
fr`ank, fr´angid et etnonüüm [ENE:1970,2:351]; Frankish en [Ethn:2009];
Old Frankish en [NET_Wiki]; frankki fi [Anhava1998];
Francī la etnonüüm [la1962s]; фра́нки ru etnonüüm [BRES2003]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
fr´angi murded et
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Fränkisch de [NET_Wiki]; Franconian German en [NET_Wiki]
– üleminekuvorm kesk- ja ülemsaksa murrete vahel, jagunevad idafrangi
(Ostfränkisch) ja lõunafrangi (Südfränkisch) murdeks
♦ Vt ka Maini frangi keel
Lingid: Wikipedia
fr´iisi keel et [Ariste1967:21; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE : NL, DE, DK;
Keelkond: IeG2; Keelekood: fy (fry);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 467 000
läänefriisi keel et rööpnim; fr`iis, fr´iisid et etnonüüm [ESKT:1998];
fr`iislane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Frysk fy [NET_Wiki];
Fryske taal fy [NET_Frö];
Westerlauwersk Frysk fy rööpnim [NET_Wiki]; frizeg br [NET_Wiki];
frisó ca [NET_Wiki]; fríština cs [cs2006n];
Ffriseg cy [NET_Wiki]; Friesisch de [Motz2007];
frizikí glóssa / φριζική γλώσσα el [NET_Wiki];
Western Frisian en [ISO639-2:2005]; Frisian en van [ISO639-2:1998];
frisón es [NET_Wiki]; friisi fi [Anhava1998];
länsifriisi fi [Anhava1998]; frison occidental fr [ISO639-2:2005];
frison fr van [ISO639-2:1998]; fríz nyelv hu [NET_Wiki];
frísneska is [NET_Wiki]; frisone it [NET_Wiki];
fryzų kalba lt [NET_Wiki]; frīzu valoda lv [W2000a_lav];
rietumfrīzu valoda lv [NET_Vestnesis]; Fries nl [NET_Wiki];
frisisk no [Leira2006]; język fryzyjski pl [NET_Wiki];
frísio pt [NET_Wiki]; фри́зский язы́к ru [JaDM1982];
(фризский) западный диалект ru [LES1990]; фризы ru etnonüüm [NarodyM1988];
frízština sk [NET_Wiki]; frisiska sv [NET_Wiki];
Frizce tr [NET_Wiki];
Fulixi yu / 弗里西语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| Wikipedia
† ham`aav, ham´aavid et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Chamāvī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim, mis asus prg Loode-Saksamaal
Lingid: Wikipedia
† h´arud, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: DK;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
har`uud, har´uudid et etnonüüm [MIAL2001:88]; Harudēs la etnonüüm [la1962s];
Charudes la etnonüüm [NET_Wiki]
– Jüütimaal elanud hõim
Lingid: Wikipedia
h`aul`ender, h`aul`endrid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : LT, PL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Hauländer de etnonüüm [NET_Wiki]; Olędrzy pl etnonüüm [NET_Wiki]
– saksa-hollandi päritoluga asukad Poolas ja varem Leedus
♦ Nimetatud ilmselt Hollandi järgi
Lingid: Wikipedia
† h´erminon, -id et etnonüüm [AntL1985]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Herminonēs la etnonüüm [la1962s]; Irminones la etnonüüm [NET_Wiki];
Hermiones la etnonüüm [NET_Wiki#]; эрминонская группа ru [LES1990];
приэльбская группа ru [LES1990#]
– germaani hõimuliit, kuhu kuulusid Elbe-äärsed hõimud (hermunduurid,
kvaadid, langobardid, markomannid, semnonid, sueebid)
Lingid: Wikipedia
† hermund`uur, hermund´uurid et etnonüüm [AntL1985]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Hermundurī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Elbe keskjooksust Doonau ülemjooksuni
Lingid: Wikipedia
† her`usk, her´uskid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Cherusker de etnonüüm [NET_Wiki]; Cheruscī la etnonüüm [la2002s];
херу́ски ru etnonüüm [BRES2003]
– germaani hõim Weseri ja Elbe vahel
Lingid: Wikipedia
H`esseni murre et+de
Liik: lgxx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Hessisch de [NET_Wiki]; Hessian dialects en [NET_Wiki]
– läänekesksaksa Reini frangi murdeid
Lingid: Wikipedia
h´ollandi keel et [Ariste1967:21; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE : NL, BE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nl (nld);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 20 500 000
h´ollandlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Nederlands nl [NET_Wiki];
nederlandeg br [NET_Wiki]; izelvroeg br [NET_Wiki];
nizozemština cs [cs2006n]; hollandsk da [NET_Wiki#];
nederlandsk da,no [NET_Wiki; Leira2006]; Niederländisch de [Motz2007];
ollandikí glóssa / ολλανδική γλώσσα el [NET_Wiki];
Dutch en [ISO639-2:1998]; neerlandés es [NET_Wiki];
hollanti fi [Anhava1998]; niðurlendskt fo [NET_Wiki];
néerlandais fr [ISO639-2:1998]; Nederlânsk fy [NET_Wiki];
Ollainnis ga [NET_Wiki]; Ísiltíris ga [NET_Wiki];
Duitsis gd [NET_Wiki]; ‘ōlelo Hōlani haw [NET_Wiki];
nizozemski jezik hr [NET_Wiki]; nižozemšćina hsb [NET_Wiki];
holland nyelv hu [NET_Wiki];
holanderen / հոլանդերեն hy [NET_Wiki];
bahasa Belanda id,ms [NET_Wiki]; hollenska is [NET_Wiki];
olandese it [NET_Wiki];
Orandago / オランダ語 ja [NET_Wiki];
olandų kalba lt [NET_Wiki]; holandiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
język niderlandzki pl [NET_Wiki]; neerlandês pt [NET_Wiki];
urasuyu simi qu [NET_Wiki]; нидерла́ндский язы́к ru [JaDM1982];
голла́ндский язы́к ru [LES1990#]; голландцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
holandčina sk [NET_Wiki]; nederländska sv [NET_Wiki];
holländska sv [NET_Wiki#]; Kiholanzi sw [NET_Wiki];
Ṭachchu / டச்சு ta [NET_Wiki];
phasa Dat / ภาษาดัตช์ th [NET_Wiki];
Felemenkçe tr [NET_Wiki]; tiếng Hà Lan vi [NET_Wiki];
Helan yu / 荷兰语 zh [zh2003s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h`utteri_s´aksa keel et
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US;
Keelkond: IeG2; Keelekood: geh (3);
Kõnelejaid: 45 000
h`utterlane, -lased et etnonüüm; Hutterisch de [NET_Wiki];
Hutterisch en [Ethn:2009]; Hutterite German en [NET_Wiki]
– Kanadas ja USAs hutterlaste kõneldav saksa keel
♦ Hutterlased on anabaptistide haru, nime saanud Jakob Hutteri järgi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ida_fr´iisi keel et
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: frs;
Kõnelejaid: 6 400
Ostfriesisch de [Motz2007]; Eastern Frisian en;
itäfriisi fi [Anhava1998]; frison oriental fr;
Eastfrysk fy [NET_Wiki]; austrumfrīzu valoda lv [NET_Vestnesis];
(фризский) восточный диалект ru [LES1990]
♦ Samastatakse vahel saterfriisi keelega (Wikipedia: saterfriisi on
idafriisi keele viimane elav esindaja)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_k`esk_s´aksa murded et
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Ostmitteldeutsch de [NET_Wiki]; East Central German en [NET_Wiki];
East Middle German en [Ethn:2009];
восточно-средненемецкие диалекты ru [LES1990]
– kesksaksa murrete idaosa, jaguneb Berliini-Brandenburgi, Tüüringi,
Ülem-Preisi, Ülem-Saksi ja Ülem-Sileesia murdeks
♦ Vt ka vimisoi keel
Lingid: Wikipedia
´Ida-P`ommeri murre et
Liik: lgx; Maa: PL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Oostpommersch nds [NET_Wiki]; Ostpommersch de [NET_Wiki];
East Pomeranian en [NET_Wiki]
– alamsaksa idamurdeid prg Poola alal
Lingid: Wikipedia
`inglise keel et [Ariste1967:21; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE, xN : GB, US, ,;
Keelkond: IeG2; Keelekood: en (eng);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 350 000 000
`inglane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; English en [ISO639-2:1998];
Englishman en etnonüüm;
anglyz byzšwa / англыз бызшәа ab [NET_Wiki];
bahsa Inggréh ace [NET_Wiki];
ingilis maç / ингилис мацӀ av [NET_Wiki];
ingilis dili az [NET_Wiki];
ingliz tele / инглиз теле ba,tt [NET_Wiki];
angliyski ezik / английски език bg [NET_Wiki];
Ińreji bhāṣhā / ইংরেজি ভাষা bn [NET_Wiki];
Jinjigai / དབྱིན་ཇིའི་སྐད bo [NET_Wiki];
saozneg br [NET_Wiki]; anglès ca [NET_Wiki];
ingalsan̡ mott / ингалсан мотт ce [NET_Wiki];
Iningles ceb [NET_Wiki]; angličtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
akălčan čölhi / акӑлчан чӗлхи cv [NET_Wiki];
Saesneg cy [NET_Wiki]; Englisch de [Motz2007];
engelšćina dsb [NET_Wiki];
In’gireysi / އިނގިރޭސި dv [NET_Wiki];
anglikí glóssa / αγγλική γλώσσα el [NET_Wiki];
inglés es [NET_Wiki]; ingelesa eu [NET_Wiki];
englanti fi [Anhava1998]; enskt fo [NET_Wiki];
anglais fr [ISO639-2:1998]; Ingelsk fy [NET_Wiki];
Béarla ga [NET_Wiki]; Beurla gd [NET_Wiki];
inglyesñe’ẽ gn [NET_Wiki];
Ańgrejī bhāṣhā / અંગ્રેજી ભાષા gu [NET_Wiki];
Baarle gv [NET_Wiki]; ‘ōlelo Pelekania haw [NET_Wiki];
Ańgrezī / अंग्रेज़ी hi [NET_Wiki];
Aas-kiv hmn [Bradley1999:114]; engleski jezik hr [NET_Wiki];
jendźelšćina hsb [NET_Wiki]; angol nyelv hu [NET_Wiki];
angleren / անգլերեն hy [NET_Wiki];
bahasa Inggris id [NET_Wiki];
hingalsaj mott / Ӏингалсай мотт inh [NET_Wiki];
enska is [NET_Wiki]; inglese it [NET_Wiki];
angkitv ium [Bradley1999:137]; Eigo / 英語 ja [NET_Wiki];
inglisuri ena / ინგლისური ენა ka [NET_Wiki];
indžylybze / инджылыбзэ kbd [NET_Wiki];
gam Gaalaa / ᦅᧄᦅᦱᦟᦱ khb [khb2012s:56];
ağılşın tili / ағылшын тілі kk [NET_Wiki];
phéasa Ángklés / ភាសាអង់គ្លេស km [NET_Wiki];
Āńgla / ಆಂಗ್ಲ kn [NET_Wiki];
Yŏng-ŏ / 영어 ko [NET_Wiki];
ingiliz til / ингилиз тил krc [NET_Wiki];
zimanê îngilîzî ku [NET_Wiki];
anglis tili / англис тили ky [NET_Wiki];
Ka˘la˘hpu hkaw˘ lhu [Bradely1999:28];
Ang kix ngot lis [Bradley1999:86]; engliškīel liv [NET_Wiki];
anglų kalba lt [NET_Wiki]; angļu valoda lv [NET_Vestnesis];
anglanj kälj / англань кяль mdf [NET_Wiki];
fiteny anglisy mg [NET_Wiki];
Ińglīṣh / ഇംഗ്ലീഷ് ml [NET_Wiki];
Ińglish / इंग्लिश mr [NET_Wiki];
bahasa Inggeris ms [NET_Wiki];
anglanj kelj / англань кель myv [NET_Wiki];
Aṅgrejī / अङ्ग्रेजी ne [NET_Wiki];
Engels nl [nl2002n]; engelsk no [Leira2006];
Iṁrājī / ଇଂରାଜୀ or [NET_Wiki];
anglisag ævzag / англисаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
Ańgrezī / ਅੰਗਰੇਜ਼ੀ pa [NET_Wiki];
język angielski pl [NET_Wiki]; inglês pt [NET_Wiki];
inlish simi qu [NET_Wiki]; limba engleză ro [NET_Wiki];
англи́йский язы́к ru [JaDM1982]; англичане ru etnonüüm [NarodyM1988];
aaŋl tyla / ааҥл тыла sah [NET_Wiki];
Ińgrīsi bhāṣhāva / ඉංග්රීසි භාෂාව si [NET_Wiki];
angleščina sl [NET_Wiki]; Fa’aperetania sm [NET_Wiki];
Ingiriis so [NET_Wiki]; gjuha angleze sq [NET_Wiki];
engelska sv [NET_Wiki]; Kiingereza sw [NET_Wiki]
; Āṅkilam / ஆங்கிலம் ta [NET_Wiki];
Āńgla bhāṣha / ఆంగ్ల భాష te [NET_Wiki];
phasa Angkrit / ภาษาอังกฤษ th [NET_Wiki];
iňlis dili tk [NET_Wiki]; İngilizce tr [NET_Wiki];
ingiliz tili / ئىنگىلىز تىلى ug [NET_Wiki];
anhliiska mova / англійська мова uk [NET_Wiki];
ingliz tili uz [NET_Wiki]; tiếng Anh vi [NET_Wiki];
inglüse kiil vro [NET_Wiki];
Ying yu / 英语 zh [zh2003s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
`inglis_p´õhjalised kre`ool- ja p´idžin_k´eeled et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: cpe
English based Creoles and pidgins en [ISO639-2:2009];
créoles et pidgins basés sur l’anglais fr [ISO639-2:2009]
Lingid: Wikipedia
† `ingve˛on, -id et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Ingaevonēs la etnonüüm [la1962s]; Ingvaeones la etnonüüm [NET_Wiki#];
ингвеонская группа ru [LES1990]; североморская группа ru [LES1990#]
– germaani hõimuliit, kuhu kuulusid Põhjamere-äärsed hõimud (ampsivarid,
anglid, friisid, kaugid, kimbrid, saksid, teutoonid, variinid)
Lingid: Wikipedia
† `istve˛on, -id et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Istaevonēs la etnonüüm [la1962s]; Istvaeones la etnonüüm [NET_Wiki];
Istriones la etnonüüm [NET_Wiki#]; Thracones la etnonüüm [NET_Wiki#];
иствеонская группа ru [LES1990];
рейнско-везерская группа ru [LES1990#]
– germaani hõimuliit, kuhu kuulusid Reini- ja Weseri-äärsed hõimud
(atuaarid, bataavid, brukterid, hamaavid, heruskid, katid, tenkterid,
ubid, usipeedid)
Lingid: Wikipedia
Jamaica kre`ool_k`eel [jam´aika] et+en
Liik: lg1; Maa: xN : CR, JM, PA;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: jam (3);
Kõnelejaid: 3 200 000
Jamaican Creole English en [Ethn:2009]; Bongo Talk en [Ethn:2009#];
jamaikankreoli fi [Anhava1998];
ямайский креольский язык ru [JaDM1982]; ямайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
j´eniši keel et
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2, mx; Keelekood: yec (3);
Kõnelejaid: 16 000
j´eniš, -id et etnonüüm; Jenische de etnonüüm [NET_Wiki];
Yeniche en [Ethn:2009]; German Travellers en [Ethn#];
Yéniche fr etnonüüm [NET_Wiki]
– segakeel, saksa keele erikuju ohtrate laenudega jidiši, heebrea ja
mustlaskeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
j´idiš et [Ariste1967#; ENE:1970,2:416#]
Liik: lg10; Maa: xE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: yi (yid);
Kiri: Hebr
j´idiši keel et;
j´uudi keel et rööpnim [Ariste1967:22; ENE:1970,2:416];
jidisch / יידיש yi [NET_Wiki]; jidiš cs,sk [NET_Wiki];
Jiddisch de [Motz2007];
gíntis / γίντις el [NET_Wiki];
Yiddish en [ISO639-2:1998]; yidis es [NET_Wiki];
jiddiš fi [Anhava1998]; jiddi fi [Anhava1998#];
yiddish fr [ISO639-2:1998]; Giúdais ga [NET_Wiki];
jiddis nyelv hu [NET_Wiki]; jiddíska is [NET_Wiki];
jidišs lv [NET_Vestnesis]; jiddisk no [Leira2006];
jidysz pl [NET_Wiki]; iídiche pt [NET_Wiki];
язы́к и́диш ru [JaDM1982]; евреи ru etnonüüm [NarodyM1988];
Yidiş tr [NET_Wiki];
Yidixu yu / 意第绪语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
† j`üüt, j´üüdid et etnonüüm [W2007a_hist:57]
Liik: etn; Maa: xE : DE, DK, GB;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gem
Jutes en etnonüüm [NET_Wiki]; Iuti la etnonüüm [NET_Wiki];
Iutae la etnonüüm [NET_Wiki#]; юты ru,ru etnonüüm mitm [LES1990]
– germaani hõim, mis pärines algselt Jüütimaalt, Schleswigist ja Ida-Friisi
rannikult
♦ Asusid hiljem ka Inglismaale (IV saj)
Lingid: Wikipedia
K´ameruni pidžinkeel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: wes (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: ?
Cameroon Pidgin en [Ethn:2009]; Wes Cos en [Ethn:2009#];
kameruninpidgin fi [Anhava1998]; уэс-кос ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k`att, k´atid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
h`att, h´atid et etnonüüm [MIAL2001:96]; Chattī la etnonüüm [la2002s];
Cattī la etnonüüm [la2002s#]; хатты ru,ru etnonüüm mitm [LES1990]
– germaani hõim
Lingid: Wikipedia
† k`auk, k´augid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
k`auk, k´aukid et etnonüüm [la2002s];
h`auk, h´aukid et etnonüüm [AntL1985:166]; Chaucī la etnonüüm [la2002s];
Cauc(h)ī la etnonüüm [la2002s#]; Caycī la etnonüüm [la2002s#]
– germaani hõim Emsi ja Elbe jõe vahel
Lingid: Wikipedia
† k`esk_´alam_s´aksa keel et [Ariste1967:22]
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gml (3);
Kiri: Latn
Mittelniederdeutsch de [Motz2007]; Middle Low German en [ISO639-3];
Middle Saxon en rööpnim; keskialasaksa fi [Anhava1998]
♦ XII-XV saj
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`esk_fr´angi murded et
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Mittelfränkisch de [NET_Wiki]; Central Franconian en [NET_Wiki]
– läänekesksaksa murderühm, jaguneb ripuari ja Moseli frangi murdeks
Lingid: Wikipedia
† k`esk_h´ollandi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : BE, NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: dum
Middle Dutch en [ISO639-2:1998];
néerlandais moyen fr [ISO639-2:1998];
vidusholandiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
Middelnederlands nl [NET_Wiki]
♦ 1050-1350
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k`esk_`inglise keel et
Liik: lg1; Maa: GB;
Keelkond: IeG2; Keelekood: enm
Middle English en [ISO639-2:1998]; keskienglanti fi [Anhava1998];
anglais moyen fr [ISO639-2:1998];
vidusangļu valoda lv [NET_Vestnesis]
– 1100–1500 kasutusel olnud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk_s´aksa murded et
Liik: lgx; Maa: xE : DE, FR, LU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Mitteldeutsch de [NET_Wiki]; Central German en [NET_Wiki]
– üks (ülem)saksa keele kahest põhijaotisest, jaguneb läänepoolseteks
keskfrangi ja Reini frangi ning idapoolseteks murreteks
Lingid: Wikipedia
† k`esk_´ülem_s´aksa keel et [Ariste1967:22]
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmh
Mittelhochdeutsch de [Motz2007];
Middle High German en [ISO639-2:1998];
keskiyläsaksa fi [Anhava1998];
moyen haut allemand fr [ISO639-2:1998];
vidusaugšvācu valoda lv [NET_Vestnesis]
– 1050–1500 kasutusel olnud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† k`imber, k`imbrid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Cimber, Cimbrī la etnonüüm [la2002s]; ки́мвры ru etnonüüm [BRES2003]
– põhjagermaani hõim
Lingid: Wikipedia
kr`io keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: kri (3);
Kõnelejaid: 480 000
kr`io, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Krio en [Katzner1995; Ethn:2009];
krio fi [Anhava1998]; крио ru [JaDM1982]; крио ru [JaDM1982];
криолы Сьерра-Леоне ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k´ugern, -id et etnonüüm [MIAL2001:96]
Liik: etn; Maa: xE : BE, NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Cugernī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim, sigambrite haru
† kv`aad, kv´aadid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: CZ;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Quādī la etnonüüm [la2002s]; квады ru etnonüüm [BRES2003:1390]
– germaani hõim Doonaust põhja pool, nüüdse Morava alal
Lingid: Wikipedia
k´ölni keel et
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: ksh (3);
Kõnelejaid: 250 000
Kölsch de,en [NET_Wiki; Ethn:2009]; Colognian en [NET_Wiki#]
– Kölni ümbruses kõneldav saksa keelekuju
♦ Puht lingvistiliselt on tegu läänekesksaksa murderühma ripuari murde
ühe kujuga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† l´angob´ardi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : HU, IT;
Keelkond: IeG2; Keelekood: lng (3)
l´angob`ard, l´angob´ardid et etnonüüm; Langobardic en [ISO639-3];
Lombardic en [NET_Wiki]; langobardi fi [Anhava1998];
Langobardī la etnonüüm [la2002s]; лангоба́рды ru etnonüüm [BRES2003]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´etseb´urgi keel et [Ariste1967:22; ENE:1970,2:416#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: LU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: lb (ltz);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 350 000
l´uksemb´urgi keel et rööpnim [ENE:1970,2:416];
l´etseb`urglane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Lëtzebuergesch lb [NET_Wiki];
Lëtzebuergesch Sprooch lb [NET_Frö];
lucemburština cs [cs2006n]; Luxemburgisch de [Motz2007];
Letzeburgisch de [Motz2007#];
louxemvourgianí glóssa / λουξεμβουργιανή γλώσσα el [NET_Wiki];
Luxembourgish en [ISO639-2:1998];
Letzeburgesch en rööpnim [ISO639-2:1998];
Luxembourgian en rööpnim [Katzner1995]; luxemburgués es [NET_Wiki];
luxemburg fi [Anhava1998]; luxembourgeois fr [ISO639-2:1998];
Lucsambuirgis ga [NET_Wiki]; luxemburgi nyelv hu [NET_Wiki];
lúxemborgíska is [NET_Wiki]; lussemburghese it [NET_Wiki];
liuksemburgiečių kalba lt [NET_Wiki];
luksemburgiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Letzeburgs nl [nl2002n];
język luksemburski pl [NET_Wiki]; luxemburguês pt [NET_Wiki];
люксембургский язык ru [JaDM1982]; люксембуржцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
luxemburčina sk [NET_Wiki]; luxemburgiska sv [NET_Wiki];
Lüksemburgca tr [NET_Wiki];
Lusenbao yu / 卢森堡语 zh [NET_Wiki]
♦ Puht lingvistiliselt peetakse keelt saksa keele läänekesksaksa
murderühma kuuluva Moseli frangi murde osaks või lähikeeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
l`imb´urgi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : BE, NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: li (lim);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 500 000
l`imb`urglane, -lased et etnonüüm; Limburgs li [NET_Wiki];
Limburgisch de [Motz2007]; Limburger Platt de [Motz2007#];
Limburgan en [ISO639-3]; Limburgish en rööpnim; Limburger en rööpnim;
limbourgeois fr; limburgiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
лимбургские диалекты ru [LES1990];
Linbao yu / 林堡语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
L´otringi murre et
Liik: lgxx; Maa: FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Lothringisch de [NET_Wiki]; Lorraine Franconian en [NET_Wiki];
francique mosellan fr [NET_Wiki]; platt lorrain fr [NET_Wiki#]
– läänekesksaksa Reini frangi murdeid
Lingid: Wikipedia
l´ääne_germ´aani keeled et [ENE:1970,2]
Liik: lg2, X; Maa: xE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
lõunagermaani keeled et harv [ENE:1970,2#];
lõuna-germaani keeled et van [Ariste1967:21];
westgermanischer Zweig de [Motz2007]; Western Germanic languages en;
länsigermaaniset kielet fi [Anhava1998]
Lingid: Wikipedia
l´ääne_k`esk_s´aksa murded et
Liik: lgx; Maa: xE : DE, FR, LU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Westmitteldeutsch de [NET_Wiki]; West Central German en [NET_Wiki];
West Middle German en [Ethn:2009];
западно-средненемецкие диалекты ru [LES1990]
– kesksaksa murrete lääneosa, jaguneb keskfrangi ja Reini frangi murreteks
Lingid: Wikipedia
M´aini fr´angi keel et+de
Liik: lg0; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: vmf (3);
Kõnelejaid: 4 900 000
Mainfränkisch de,en [NET_Wiki; Ethn:2009];
Upper Franconian en [Ethn#]; Main-Franconian en [NET_Wiki]
♦ Puht lingvistiliselt on tegu ülemsaksa frangi murderühma kuuluva erikujuga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† markom`ann, markom´annid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Marcomannī la etnonüüm [la2002s]; Marcomanī la etnonüüm [la2002s#];
маркома́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– läänegermaani hõim Rooma riigi piiridel
Lingid: Wikipedia
† m`ars, m´arsid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gem
Marser de etnonüüm [NET_Wiki]; Marsī la etnonüüm [la2002s]
– germaani hõim nüüdse Saksamaa loodeosas
† m`atti`ak, m`atti´akid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
m´ati`ak, m´ati´akid et etnonüüm [MIAL2001:108];
Mattiacī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Reini ja Maini jõe vahel
Lingid: Wikipedia
Mecklenburgi-Vorpommerni murre [m´eeklenb`urg-f`oorp´omerni] et+de
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Mekelnborg-Vörpommersch Platt nds [NET_Wiki];
Mecklenburgisch-Vorpommersch de,en [NET_Wiki];
Mecklenburg-Anterior Pomerania en [Ethn:2009]
– alamsaksa idamurdeid
Lingid: Wikipedia
mennon´iidi_s´aksa keel et
Liik: lg1; Maa: xE, xN : CA, DE, KZ, MX, PY;
Keelkond: IeG2; Keelekood: pdt (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 403 000
mennon´iidi_s`akslane, -lased et etnonüüm;
Plautdietsche Sproak pdt [NET_Frö]; Plautdietsch en [Ethn:2009];
Mennonite German en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´etsa_s`akslane, -lased et etnonüüm
Liik: etn; Maa: PL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Walddeutsche de etnonüüm; Taubdeutsche de etnonüüm [NET_Wiki#];
Głuchoniemcy de etnonüüm [NET_Wiki]
– Kagu-Poolas asuv saksa päritoluga rahvarühm
Lingid: Wikipedia
m`ohheni keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeG2; Keelekood: mhn (3);
Kõnelejaid: 1 900
m`ohhen, -id et etnonüüm; Bersntolerisch mhn [NET_Wiki];
bersntoler Sproch mhn [NET_Wiki]; Fersentalerisch de [NET_Wiki];
Mochenisch de rööpnim [NET_Wiki]; Mócheno en [Ethn:2009];
mòcheno it [NET_Wiki]
– Kirde-Itaalias Trentinos Fersina orus kõneldav ülemsaksa keelekuju
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Moseli fr´angi murre [m`oozeli] et+de
Liik: lgxx; Maa: xE : DE, LU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Moselfränkisch de [NET_Wiki]; Moselle Franconian en [NET_Wiki];
мозельско-франкские диалекты ru [LES1990]
– läänekesksaksa keskfrangi murdeid
♦ Vt ka letseburgi keel
Lingid: Wikipedia
† n´arist, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Naristī la etnonüüm [la1962s]
– germaani (sueebi) hõim
♦ Samastatakse ka variskidega (Varisci)
Lingid: Wikipedia
† n´emet, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Nemetēs la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Reini keskjooksul
Lingid: Wikipedia
† n´ervi, -d et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gem
Nerviī la etnonüüm [la2002s]
– germaani hõim Gallia Belgica’s
Lingid: Wikipedia
n´orfuki keel et
Liik: lg1; Maa: NF;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: pih (3);
Kõnelejaid: 436
Pitcairn-Norfolk en [Ethn:2009]; Norfuk en [NET_Wiki];
Pitkern en [NET_Wiki]; Pitcairnese en [NET_Wiki]
– inglispõhjaline kreoolkeel Norfolki saarel, pärineb Pitcairni saare
kõneldud keelekujust
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Ostfaleni murre [`ostf`aaleni] et+de
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Ostfälschet Platt nds [NET_Wiki]; Ostfälisch de [NET_Wiki];
Eastphalian en [Ethn:2009]
– alamsaksa läänemurdeid
Lingid: Wikipedia
Pennsylvania saksa keel et+en
Liik: lg1; Maa: US; Adm: PA;
Keelkond: IeG2; Keelekood: pdc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
Pennsilfaanisch Deitsch pdc [NET_Wiki];
Pennsilfaani-Deitsch Schprooch pdc [NET_Frö];
Pennsylvania German en [Ethn:2009];
pennsylvaniansaksa fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Pfalzi keel [pf´alʲtsi] et+de
Liik: lg0; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: pfl (3);
Kõnelejaid: ?
Pfälzisch de [NET_Wiki]; Palatinate German en [NET_Wiki];
Pfaelzisch en [Ethn:2009]
– läänekesksaksa Reini frangi murdeid, mille Ethn on lugenud omaette keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
P´õhja-´Alam-S´aksi murre et
Liik: lgx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: nds
Noordneddersassisch nds [NET_Wiki];
Nordniedersächsisch de [NET_Wiki];
Northern Low Saxon en [Ethn:2009]
– alamsaksa läänemurdeid
Lingid: Wikipedia
p´õhja_fr´iisi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : DE, DK;
Keelkond: IeG2; Keelekood: frr;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
Frasche spräke frr [NET_Frö]; Frasch frr [NET_Frö];
Northern Frisian en; pohjoisfriisi fi [Anhava1998];
frison septentrional fr; Noardfrysk fy [NET_Wiki];
ziemeļfrīzu valoda lv [NET_Vestnesis]; Noord-Fries nl [NET_Wiki];
język północnofryzyjski pl [NET_Wiki];
(фризский) северный диалект ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
R´eini frangi murded et
Liik: lgx; Maa: xE : DE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Rheinfränkisch de [NET_Wiki]; Rhine Franconian en [NET_Wiki]
– läänekesksaksa murderühm, jaguneb Hesseni, Lotringi ja Pfalzi murdeks
Lingid: Wikipedia
r´ipu˛ari murre et
Liik: lgxx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Ripuarisch de [NET_Wiki]; Ripuarian en [NET_Wiki]
– läänekesksaksa keskfrangi murdeid, mille üht kuju, kölni keelt, peab
Ethn omaette keeleks
♦ Nimetus tuleneb varasemate asukate nimetusest (ladina Ripuari,
vahest ’jõeäärsed’)
Lingid: Wikipedia
s´aksa keel et [Ariste1967:22; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE : AT, CH, DE, LI;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000 000
`uus_´ülem_s´aksa keel et harv [Ariste1967#];
´ülem_s´aksa keel et harv [Ariste1967#; ENE:1970,2:416#];
s`akslane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Deutsch de;
alman byzšwa / алман бызшәа ab [NET_Wiki];
alman dili az [NET_Wiki];
niameckaja mova / нямэцкая мова be [NET_Wiki];
nemski ezik / немски език bg [NET_Wiki];
Jārmān bhāṣhā / জার্মান ভাষা bn [NET_Wiki];
Jarmaingai / འཇར་མན་སྐད bo [NET_Wiki];
alamaneg br [NET_Wiki]; alemany ca [NET_Wiki];
nemyč jylme / немыч йылме chm [NET_Wiki];
němčina cs [cs2006n]; miemiecczi jãzëk csb [NET_Wiki];
nimöś čölhi / нимӗҫ чӗлхи cv [NET_Wiki];
Almaeneg cy [NET_Wiki]; tysk da,no [NET_Wiki; Leira2006];
nimšćina dsb [NET_Wiki];
germanikí glóssa / γερμανική γλώσσα el [NET_Wiki];
German en [ISO639-2:1998]; alemán es [NET_Wiki];
alemana eu [NET_Wiki]; saksa fi [Anhava1998];
yläsaksa fi [Anhava1998]; týskt fo [NET_Wiki];
allemand fr [ISO639-2:1998]; Dútsk fy [NET_Wiki];
Gearmáinis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Kelemānia haw [NET_Wiki];
Jarman / जर्मन hi [NET_Wiki];
njemački jezik hr [NET_Wiki]; němčina hsb [NET_Wiki];
német nyelv hu [NET_Wiki];
germaneren / գերմաներեն hy [NET_Wiki];
bahasa Jerman id,ms [NET_Wiki];
nomačij mott / номачий мотт inh [NET_Wiki];
þýska is [NET_Wiki]; tedesco it [NET_Wiki];
Doitsugo / ドイツ語 ja [NET_Wiki];
germanuli ena / გერმანული ენა ka [NET_Wiki];
džermenybze / джэрмэныбзэ kbd [NET_Wiki];
nemis tili / неміс тілі kk,ky [NET_Wiki];
phéasa Ahlœmáng / ភាសាអាហ្លឺម៉ង km [NET_Wiki];
Jarman / ಜರ್ಮನ್ kn [NET_Wiki];
Togil-ŏ / 독일어 ko [NET_Wiki];
zimanê almanî ku [NET_Wiki]; zimanê elmanî ku [NET_Wiki];
njemeć kyv / немеч кыв kv [NET_Wiki];
vokiečių kalba lt [NET_Wiki]; vācu valoda lv [NET_Vestnesis];
fiteny alemana mg [NET_Wiki]; Duits nl [nl2002n];
nemycag ævzag / немыцаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język niemiecki pl [NET_Wiki]; alemão pt [NET_Wiki];
aliman simi qu [NET_Wiki]; limba germană ro [NET_Wiki];
неме́цкий язы́к ru [JaDM1982]; немцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
niemes tyla / ниэмэс тыла sah [NET_Wiki];
Jarmānu / ජර්මානු si [NET_Wiki];
nemčina sk [NET_Wiki]; nemščina sl [NET_Wiki];
Fa’asiamani sm [NET_Wiki]; gjuha gjermane sq [NET_Wiki];
tyska sv [NET_Wiki]; Kijerumani sw [NET_Wiki];
Kidachi sw [NET_Wiki];
Iṭāychchu / இடாய்ச்சு ta [NET_Wiki];
zaboni olmonī / забони олмонӣ tg [NET_Wiki];
phasa Yoeraman / ภาษาเยอรมัน th [NET_Wiki];
nemes dili tk [NET_Wiki]; Almanca tr [NET_Wiki];
alman tele / алман теле tt [NET_Wiki];
nemis tili / نېمىس تىلى ug [NET_Wiki];
nimetska mova / німецька мова uk [NET_Wiki];
nemis tili uz [NET_Wiki]; tiếng Đức vi [NET_Wiki];
śaksa kiil vro [NET_Wiki];
De yu / 德语 zh [zh2003s];
Deguoren / 德国人 zh etnonüüm [zh2003s]
– Austria ja Saksamaa riigikeel, üks ametikeeli Luksemburgis, Šveitsis jm
♦ Jaguneb kesksaksa ja ülemsaksa murreteks. Vt ka alamsaksa keele murdeid
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† s´ali, -d et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Salian Franks en etnonüüm [NET_Wiki]; Saliī la etnonüüm [la2002s]
– läänegermaani hõim
Lingid: Wikipedia
s´aramaka keel et
Liik: lg1; Maa: xS : GF, SR;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: srm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 26 000
s´aramaka, -d et etnonüüm; saamáka srm [NET_Frö];
Saramaccan en [Ethn:2009]; диалект матувари ru [JaDM1982];
сарамакканский диалект ru [JaDM1982#]
♦ Keelt kõnelevad mustanahalised metsaelanikud (Bush Negro)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´ater_fr´iisi keel et
Liik: lg1; Maa: DE; Adm: NI;
Keelkond: IeG2; Keelekood: stq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000
S´aterl´andi friisi keel et rööpnim;
s´ater_fr`iis, s´ater_fr´iisid et etnonüüm; Seeltersk stq [NET_Wiki];
Fräisk stq [NET_Frö]; Fräiske Sproake stq [NET_Frö];
Seelterske Sproake stq [NET_Frö]; Saterfriesisch en [Ethn:2009];
Saterland Frisian en [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† s`emnon, -id et etnonüüm [AntL1985]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
semn`oon, semn´oonid et etnonüüm [MIAL2001:96];
Semnonēs la etnonüüm [la1962s]; семноны ru etnonüüm [BRES2003:1390]
– sueebi hõime Elbe keskjooksu ja Odra vahel
Lingid: Wikipedia
Shaw’ kiri [š`oo] et+en
Liik: scr; Maa: GB;
Keelkond: IeG2; Keelekood: en (eng);
Kiri: Shaw
Shavian en [ISO15924]; Shaw en rööpnim [ISO15924#];
shavien fr [ISO15924]
– kiri, mis hinnati parimaks Bernard Shaw’ väljakuulutatud võistlusel
inglise keele häälduspäraseks edasiandmiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† sig`amber, sig`ambrid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: NL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gem
sug`amber, sug`ambrid et etnonüüm [MIAL2001:96];
Sigambrī la etnonüüm [la2002s]; Sugambrī la etnonüüm [la2002s#];
Sicambri la etnonüüm [NET_Wiki]
– germaani hõim
Lingid: Wikipedia
sr´anani keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: SR;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: srn;
Kõnelejaid: 126 000
s´urinamelane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Sranantongo srn [NET_Wiki];
taki-taki srn rööpnim; Sranan Tongo en [ISO639-2:2004];
Taki-Taki en rööpnim [Katzner1995]; sranan fi [Anhava1998];
суринамский язык ru [JaDM1982]; сранан ru [JaDM1982#];
сранан-тонго ru rööpnim [JaDM1982#];
англо-креольский язык Суринама ru rööpnim [JaDM1982#];
суринамцы-креолы ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† su`eeb, su´eebid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Suēbī la etnonüüm [la2002s]; све́вы ru etnonüüm [BRES2003]
– germaani hõim
Lingid: Wikipedia
š´oti keel et [Ariste1967:21; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: GB;
Keelkond: IeG2; Keelekood: sco;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 500 000
š`otlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Scots leid sco [NET_Wiki];
Lallans sco [NET_Frö#]; skotština cs [NET_Wiki];
Sgoteg cy [NET_Wiki];
skotikí glóssa / σκωτική γλώσσα el [NET_Wiki];
Scots en [ISO639-2:1998]; escocés es [NET_Wiki];
skotti fi [Anhava1998]; écossais fr [ISO639-2:1998];
Beurla Gallda gd [NET_Wiki]; skoska is [NET_Wiki];
škotų kalba lt [NET_Wiki]; skotu valoda lv [NET_Vestnesis];
Schots nl [NET_Wiki]; skotsk no [NET_Wiki];
шотла́ндский язы́к ru [LES1990]; шотландцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
İskoç dili tr [NET_Wiki];
Didi Sugelan yu / 低地苏格兰语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
šv´aabi keel et
Liik: lg0; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: swg (3);
Kõnelejaid: 819 000
šv`aab, šv´aabid et etnonüüm; Scwäbisch de [NET_Wiki];
Swabian en [Ethn:2009]
– keelekuju Saksamaal Švaabimaal
♦ Puht lingvistiliselt on tegu ülemsaksa alemanni murderühma kuuluva
keelekujuga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
šv´eitsi_s´aksa keel et
Liik: lg0; Maa: xE : CH, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gsw;
Kiri: Latn
alem´anni keel et rööpnim; šv´eitsi_s`akslane, -lased et etnonüüm;
Schwyzerdütsch gsw(CH) [NET_Wiki];
Schwyzertüütsch Sproch gsw [NET_Frö]; Alemannisch gsw rööpnim [NET_Wiki];
Schweizerisch de [Motz2007]; Swiss German en [ISO639-2];
Alemannic en rööpnim [ISO639-2#]; sveitsinsaksa fi [Anhava1998];
suisse alémanique fr [ISO639-2:2008];
alémanique fr rööpnim [ISO639-2#]; alemaņu valoda lv [NET_Vestnesis];
Šveices vācu valoda lv [NET_Vestnesis#];
швейцарский язык ru [JaDM1982];
германо-швейцарцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Sama keelekuju kasutatakse ka Elsassis, mistõttu keele nimetusi vt ka
Elsassi murde alt. "Alemanni" on laiem mõiste, mis hõlmab ka švaabi ja
valsi keelt. Puht lingvistiliselt on tegu ülemsaksa alemanni murderühma
kuuluva keelekujuga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
z´eelandi keel et
Liik: lg1; Maa: NL; Adm: ZE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: zea (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 220 000
z´eelandlane, -lased et etnonüüm; Zeêuws zea [NET_Wiki];
Zeeuws en [Ethn:2009]; Zealandic en [NET_Wiki];
зеландские диалекты ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† t`enkter, -id et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Tencterī la etnonüüm [la2002s]
– germaani hõim Reini ääres
Lingid: Wikipedia
† teut`oon, teut´oonid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE : DE, DK;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Teutonī la etnonüüm [la2002s]; тевто́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– germaani hõim (asusid algselt Jüütimaal)
Lingid: Wikipedia
t`ok-p´isini keel et [ESKT:1998#]
Liik: lg1; Maa: PG;
Keelkond: IeG2, cr; Keelekood: tpi;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
`uus_melan`eesi˛a keel et rööpnim [ESKT:1998];
Tok Pisin en,tpi [NET_Wiki; ISO639-2:1998] (’Talk Pidgin’);
Melanesian Pidgin en rööpnim; Neo-Melanesian en rööpnim;
tok-pisin fi [Anhava1998]; tok pisin fr [ISO639-2:1998];
tokpisins lv [NET_Vestnesis];
język neomelanezyjski pl mööndav [NET_Wiki]; ток пи́син ru [JaDM1982];
новогвинейский пиджин ru [LES1990#];
меланезийский пиджин ru [LES1990#];
неомеланезийский язык ru rööpnim [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† tr´ibok, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]
Liik: etn; Maa: FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Tribocēs la etnonüüm [la1962s]; Tribocī la etnonüüm [la1962s#]
– germaani hõim, asus prg Alsace’is
ts`imbri keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeG2; Keelekood: cim (3);
Kõnelejaid: 2 200
ts`imber, ts`imbrid et etnonüüm; Zimbrisch de [NET_Wiki];
Zimbern de etnonüüm [NET_Wiki]; Cimbrian en [Ethn:2009]
– Kirde-Itaalias kõneldav ülemsaksa keelekuju
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† t`unger, t`ungrid et etnonüüm [MIAL2001:96]
Liik: etn; Maa: BE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Tungrī la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Belgias
Lingid: Wikipedia
† t´üüringi, -d et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
Thüringer de etnonüüm [NET_Wiki]; Thuringii la etnonüüm [NET_Wiki];
Toringi la etnonüüm [NET_Wiki]; тюри́нги ru etnonüüm [BRES2003];
туринги ru,ru etnonüüm mitm [LES1990]
– germaani hõimuliit
Lingid: Wikipedia
T´üüringi murre et
Liik: lgxx; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Thüringisch de [NET_Wiki]; Thuringian en [NET_Wiki]
– idakesksaksa murdeid
Lingid: Wikipedia
† ´ubi, -d et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
´ubilane, -lased et etnonüüm [la2002s]; Ubiī la etnonüüm [la2002s]
– germaani hõim, asus Alam-Reini paremal, hiljem vasakul kaldal
Lingid: Wikipedia
† ´uusip, -id et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
usip`eet, usip´eedid et etnonüüm [la2002s];
usipet, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]; Ūsīpetēs la etnonüüm [la2002s];
Ūsīpī la etnonüüm [la2002s#]
– germaani hõim
Lingid: Wikipedia
v´alsi keel et
Liik: lg0; Maa: xE : AT, CH;
Keelkond: IeG2; Keelekood: wae (3);
Kõnelejaid: 22 800
v`als, v´alsid et etnonüüm; Walserdeutsch de [NET_Wiki];
Walser en [Ethn:2009]
– Šveitsis Wallise kantonis kõneldav keel
♦ Puht lingvistiliselt on tegu ülemsaksa ülimalemanni murderühma kuuluva
keelekujuga. Nimetatud Wallise oru järgi Šveitsis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_`inglise keel et [Ariste1967#]
Liik: lg1; Maa: GB;
Keelkond: IeG2; Keelekood: ang
`anglo_s´aksi keel et rööpnim; `anglo_s`aks, `anglo_s´aksid et etnonüüm;
anglo-saksi keel et van [Ariste1967:21];
Englisc sprǣc ang [NET_Wiki];
Enȝlisce sprǣc ang [NET_Frö]; Anglo-Saxon en [NET_Wiki];
Old English en [ISO639-2:1998]; anglosaksi fi [Anhava1998];
muinaisenglanti fi [Anhava1998#]; anglo-saxon fr [ISO639-2:1998];
senangļu valoda lv [NET_Vestnesis];
język staroangielski pl [NET_Wiki];
Eski İngilizce tr [NET_Wiki]
♦ 450–1100 pKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† v´ana_s´aksi keel et
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: osx (3)
´alam_s´aksi keel et [Ariste1967:22~];
s`aks, s´aksid et etnonüüm [AntL1985:166]; Altsächsisch de [Motz2007];
Old Saxon en [ISO639-3]; saksi fi [Anhava1998];
древнесаксонский язык ru [LES1990]
– hilisema alamsaksa keele eelkäija IX-XII saj
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_´ülem_s´aksa keel et [Ariste1967:22]
Liik: lg1; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: goh
Althochdeutsch de [Motz2007]; Old High German en [ISO639-2:1998];
muinaisyläsaksa fi [Anhava1998];
vieux haut allemand fr [ISO639-2:1998];
senaugšvācu valoda lv [NET_Vestnesis]
♦ 750–1050 pKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v`angi˛on, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : DE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
vangioon, -id et etnonüüm ebas [MIAL2001:108];
Vangionēs la etnonüüm [la1962s]
– germaani hõim Wormsi ümbruses
Lingid: Wikipedia
† var`iin, var´iinid et etnonüüm [AntL1985:166]
Liik: etn; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: gmw (5)
v`arn, v´arnid et etnonüüm [MIAL2001:108]; Varinī la etnonüüm [la1962s];
Varni la etnonüüm [NET_Wiki]; Warnii la etnonüüm [NET_Wiki]
– läänegermaani hõim, mis asus prg Põhja-Saksamaal
Lingid: Wikipedia
v´imis`oi keel et
Liik: lg0; Maa: PL;
Keelkond: IeG2; Keelekood: wym (3);
Kõnelejaid: 70
v´imis`oi, -d et etnonüüm; Wymysiöeryś wym [NET_Wiki];
Wilmesaurisch de [NET_Wiki]; Wymysorys en [Ethn:2009];
Vilamovian en [NET_Wiki]; Wilamowicean en [Ethn#]
– läänekesksaksa murderühma kuuluv keelesaar Poolas Wilamowices (kohalikus
pruugis Wymysoj, saksa Wilmesau)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Westfaleni keel [v`estf`aaleni] et+de
Liik: lg0; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: wep (3);
Kõnelejaid: ?
v`estf´aali keel et mööndav; Wäästfaalisch wep [NET_Wiki];
Westfälische Dialekte de [NET_Wiki]; Westphalien en [Ethn:2009];
Westphalian en [NET_Wiki]; Westfäälsch Platt nds [NET_Wiki]
– alamsaksa läänemurdeid, mille Ethn loeb omaette keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´Ülem-Pr´eisi murre et
Liik: lgxx; Maa: E.PL, RU;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Hochpreußisch de [NET_Wiki]; High Prussian en [NET_Wiki]
– idakesksaksa murdeid, mida kõneldi endisel Ida-Preisimaal
Lingid: Wikipedia
´ülem_s´aksa murded et
Liik: lgx; Maa: xE : AT, CH, DE, FR;
Keelkond: IeG2; Keelekood: de (deu)
Oberdeutsch de [NET_Wiki]; Upper German en [NET_Wiki];
южнонемецкие диалекты ru [LES1990]
– üks (ülem)saksa keele kahest põhijaotisest, jaguneb frangi, alemanni
ja Baieri murderühmaks
Lingid: Wikipedia
´ülem_s´aksi keel et
Liik: lg0; Maa: DE;
Keelkond: IeG2; Keelekood: sxu (3);
Kõnelejaid: 2 000 000
´Ülem-S´aksi murre et; Obersächsisch de [NET_Wiki];
Upper Saxon en [NET_Wiki]
– idakesksaksa murdeid, mille Ethn on lugenud omaette keeleks (arvates
sinna ka Hesseni murde kõnelejaid)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia