idagermaani keeled


:

  • bast`arn, bast´arnid et etnonüüm [AntL1985]
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: gme (5)
    Bastarnae la etnonüüm [la1962s] – idagermaani hõim, kes elas algul Wisła ülemjooksul, III saj eKr asus Doonau suudmealale
    Lingid: Wikipedia
  • burg´undi keel et [Ariste1967:19; ENE:1970,2:416]
    Liik: lg1; Maa: xE; Keelkond: IeG3
    burg`und, burg´undid et etnonüüm; Burgundian en [NET_Wiki]; burgundi fi [Anhava1998]; бургу́нды ru etnonüüm [BRES2003] ♦ ISOs eraldi koodi ei ole
    Lingid: Wikipedia
  • b´uri, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : PL, SK; Keelkond: IeG3
    buur, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]; Buri la etnonüüm [NET_Wiki] – germaani hõim prg Poola lõunaosas ja Slovakkias
    Lingid: Wikipedia
  • gep´iidi keel et
    Liik: lg1; Maa: xE : HU, RO, RS; Keelkond: IeG3
    gep`iid, gep´iidid et etnonüüm [ENE:1970,2:414]; Gepid en [NET_Wiki]; gepidi fi [Anhava1998]
    Lingid: Wikipedia
  • g´ooti keel et [Ariste1967:19; ENE:1970,2:416]
    Liik: lg1; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: got; Kiri: Goth
    g`oot, g´oodid et etnonüüm [ESKT:1998]; gutiska razda got [NET_Frö]; gutarazda got rööpnim [NET_Wiki~]; Gotisch de [Motz2007]; Gothic en [ISO639-2:1998]; gootti fi [Anhava1998]; gothique fr [ISO639-2:1998]; gót nyelv hu [NET_Wiki]; gotico it [NET_Wiki]; Gotī la etnonüüm [la2002s]; Gothī la etnonüüm [la2002s#]; gotu valoda lv [NET_Vestnesis]; język gocki pl [NET_Wiki]; го́тский язы́к ru [JaDM1982]; го́ты ru etnonüüm [BRES2003]; gótčina sk [NET_Wiki]; gotiska sv [NET_Wiki]; Gete yu / 哥特语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • g´ooti kiri et
    Liik: scr; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: got; Kiri: Goth
    Gothic en [ISO15924]; gotique fr [ISO15924]; го́тское письмо́ ru [LES1990] – IV saj kasutatud gooti keele tähtkiriEi ole sama mis ladina fraktuurkiri, mida on Eestis samuti gooti kirjaks nimetatud
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • h´elvekon, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: PL; Keelkond: IeG3
    helvekoon, -id et etnonüüm ebas [MIAL2001:108]; Helveconae la etnonüüm [NET_Wiki] – germaani hõim prg Sileesia alal
    Lingid: Wikipedia
  • her´uuli keel et [Ariste1967:19; ENE:1970,2:416]
    Liik: lg1; Maa: xE; Keelkond: IeG3
    heruli keel et rööpnim [ENE_EE:1983,3:155]; her`uul, her´uulid et etnonüüm; herul, -id et etnonüüm [AntL1985]; Heruli en [NET_Wiki] – germaani hõim
    Lingid: Wikipedia
  • ´ida_germ´aani keeled et [ENE:1970,2:416]
    Liik: lg2, X; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: gme (5)
    ostgermanischer Zweig de [Motz2007]; Eastern Germanic languages en; itägermaaniset kielet fi [Anhava1998]
    Lingid: Wikipedia
  • ´ida_g`oot, ´ida_g´oodid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: got
    gr´eutung, -id et etnonüüm rööpnim [AntL1985:169#]; Ostrogoth en etnonüüm; itägootit fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; Ostrogothī la etnonüüm [la2002s]; остго́ты ru etnonüüm [BRES2003]; остроготы ru etnonüüm [BRES2003]; грейтунги ru etnonüüm [BRES2003]
    Lingid: Wikipedia
  • l´emovi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : DE, PL; Keelkond: IeG3
    lem´oovi, -d et etnonüüm ebas [MIAL2001:108]; Lemovii la etnonüüm [NET_Wiki] – germaani hõim, mida nimetab Tacitus
    Lingid: Wikipedia
  • l´ääne_g`oot, l´ääne_g´oodid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: IeG3; Keelekood: got
    t´erving, -id et etnonüüm rööpnim [AntL1985:169#]; Visigoth en etnonüüm; länsigootit fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; Visigothi la etnonüüm [NET_Wiki]; Wisigothi la etnonüüm [NET_Wiki]; Vesi la etnonüüm [NET_Wiki]; вестго́ты ru etnonüüm [BRES2003]; визиготы ru etnonüüm [BRES2003]
    Lingid: Wikipedia
  • osi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: PL; Keelkond: IeG3
    oos, -id et etnonüüm [MIAL2001:108]; Osī la etnonüüm [la1962s] – germaani hõim Wisła ääres
  • r´ugi, -d et etnonüüm [AntL1985]
    Liik: etn; Maa: xE : NO, PL; Keelkond: IeG3; Keelekood: gme (5)
    r´uugi, -d et etnonüüm ebas [MIAL2001:108]; Rugiī la etnonüüm [la1962s] – idagermaani hõim, kes elasid algul prg Edela-Norra alal ning mandril Odra ja Wisła suudme vahel
    Lingid: Wikipedia
  • vand´aali keel et [Ariste1967:19; ENE:1970,2:416]
    Liik: lg1; Maa: xE, xF : DZ, ES, TN; Keelkond: IeG3; Keelekood: xvn (3)
    vand`aal, vand´aalid et etnonüüm; Wandalisch de [Motz2007]; Vandalic en [ISO639-3]; vandaali fi [Anhava1998]; Vandalī la etnonüüm [la2002s]; ванда́лы ru etnonüüm [BRES2003] ♦ V saj eKr
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia