Kesk-India keeled
:
bh´ili keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MH, MP;
Keelkond: IeI1; Keelekood: bhb (3);
Kõnelejaid: 1 300 000
bh´ili, -d et etnonüüm; bhiili murderühm et van [Ariste1967:31];
Bhilī bhb [NET_Frö]; Bhili en [Ethn:2009]; bhili fi [Anhava1998];
диалект бхили ru [JaDM1982]; бхилы ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Lähedane gudžarati keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
br´adži keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HR, RJ, UP;
Keelkond: IeI1; Keelekood: bra;
Kõnelejaid: 44 000
bradži murre et [Ariste1967:32]; br`adž, br´adžid et etnonüüm [ESKT:1998];
bradž-bhakha murre et van [Ariste1967#];
anterbedi murre et van [Ariste1967#]; Braj Bhasha en [Ethn:2009];
Braj en [ISO639-2:1998]; bradž fi [Anhava1998];
braj fr [ISO639-2:1998];
Braj bhāṣhā / ब्रज भाषा hi [NET_Wiki];
bradžiešu valoda lv [NET_Vestnesis]
– läänehindi murdeid, hindi luulekeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´undeli keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: MP, UP;
Keelkond: IeI1; Keelekood: bns (3);
Kõnelejaid: 644 000
b´undeli, -d et etnonüüm; bundeli murre et van [Ariste1967:32];
Bundelī bns [NET_Wiki]; Buṁdelī bns [NET_Wiki];
Bundeli en [Ethn:2009]; Bundelkhandi en [Ethn:2009#]
– pms Madhya Pradeshis Bundelkhandis kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Deccani murre [d`ekkani] et+en
Liik: lgx; Maa: IN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: ur (urd)
dakhni et van [Ariste1967:32];
Dakkhinī / دکھنى ur [NET_Wiki];
Dakhni en [NET_Wiki]; Dakkhani en [NET_Wiki#];
Deccani en [NET_Wiki#]
– urdu keele murre Deccanis Indias
Lingid: Wikipedia
g´udžar´ati keel et [Ariste1967:31; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: GJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: gu (guj);
Kiri: Gujr; Kõnelejaid: 45 000 000
gudžar`at, gudžar´atid et etnonüüm [ESKT:1998];
gudžar`atlane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
Gujarātī bhāṣhā / ગુજરાતી ભાષા gu [NET_Wiki];
gudžarátština cs [cs2006n]; Gujarati en [ISO639-2:1998];
guyaratí es [NET_Wiki]; gudžarati fi [Anhava1998];
goudjrati fr [ISO639-2:1998]; goudjarati fr [NET_Laval];
Gujrātī / गुजराती hi [NET_Wiki];
gudzsaráti nyelv hu [NET_Wiki];
Gujarāti / ಗುಜರಾತಿ kn [NET_Wiki];
gudžaratų kalba lt [NET_Wiki]; gudžaratu valoda lv [NET_Vestnesis];
Gujaṟātti / ഗുജറാത്തി ml [NET_Wiki];
Gugyarati / ဂူဂျာရတီ my [my1976s];
язы́к гуджара́ти ru [JaDM1982]; гуджаратский язык ru [LES1990#];
гуджаратцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Kujarātti / குஜராத்தி ta [NET_Wiki];
phasa Khucharat / ภาษาคุชราต th [NET_Wiki];
Gujilate yu / 古吉拉特语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
g´udžar´ati kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: GJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: gu (guj);
Kiri: Gujr
Gujarātī lipi / ગુજરાતી લિપિ gu [NET_Wiki];
Gujarati en [ISO15924]; goudjarâtî fr [ISO15924];
gujrâtî fr rööpnim [NET_Wiki]; гуджаратское письмо ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri gudžarati keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
g´urmukhi kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: PB;
Keelkond: IeI1; Keelekood: pa (pan);
Kiri: Guru
Gurmukhī / ਗੁਰਮੁਖੀ pa [NET_Wiki];
Gurmukhi en [ISO15924]; gourmoukhî fr [ISO15924];
письмо гурмукхи ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri pandžabi keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
harj´aanvi keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: HR, RJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: bgc (3);
Kõnelejaid: 13 000 000
harj´aanvi, -d et etnonüüm; hariani murre et van [Ariste1967#];
baangaru murre et van [Ariste1967:32];
džaatu murre et van [Ariste1967#]; Haryanvi en [Ethn:2009];
Hariyāṇvī / हरियाणवी hi [NET_Wiki];
Haryāṇvī / हरयाणवी hi [NET_Wiki]
♦ Loetakse ka hindi keele põhjamurdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´indi keel et [Ariste1967:32; ENE:1971,3:156]
Liik: lg1; Maa: IN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 275 000 000
Hindī / हिन्दी hi [NET_Wiki];
Hindi bhāṣhā / হিন্দি ভাষা bn [NET_Wiki];
Gyagargai / རྒྱ་གར་སྐད bo [NET_Wiki];
hindština cs [cs2006n];
Hindhee / ހިންދީ dv [NET_Wiki];
chínti / χίντι el [NET_Wiki];
Hindi en [ISO639-2:1998]; hindu fi [Anhava1998];
hindi fr [ISO639-2:1998];
Hińdī bhāṣhā / હિંદી ભાષા gu [NET_Wiki];
hindi nyelv hu [NET_Wiki]; hindí is [NET_Wiki];
Hindiigo / ヒンディー語 ja [NET_Wiki];
phéasa Hĕndu / ភាសាហិណ្ឌូ km [NET_Wiki];
Hindi / ಹಿನ್ದಿ kn [NET_Wiki];
Hindi-ŏ / 힌디어 ko [NET_Wiki];
Hindi / ഹിന്ദി ml [NET_Wiki];
Hińḍī / हिंडी mr [NET_Wiki];
Hindi / ဟင်ဒီ my [my1976s];
Hindī / ହିନ୍ଦୀ or [NET_Wiki];
Hińdī / ਹਿੰਦੀ pa [NET_Wiki];
язы́к хи́нди ru [JaDM1982];
Hindi bhāṣhāva / හින්දි භාෂාව si [NET_Wiki];
hindčina sk [NET_Wiki];
Inti / இந்தி ta [NET_Wiki];
Hińdī bhāṣha / హిందీ భాష te [NET_Wiki];
phasa Hindi / ภาษาฮินดี th [NET_Wiki];
Hintçe tr [NET_Wiki]; hind tele / һинд теле tt [NET_Wiki];
Yindi yu / 印地语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
† h´industani keel et [Ariste1967:32; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, PK;
Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin), ur (urd)
hindu-urdu keel et [ENE_EE:1985,1]; dakhni et ajal [Ariste1967:32];
hindustaanlane, -lased et etnonüüm van [MRahv1966];
Hindustānī / हिन्दुस्तानी hi [NET_Wiki];
Hindustānī / ہندستانى ur [NET_Wiki];
hindustani fi [Anhava1998]; хиндустанцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
– hindi ja urdu keele varasem koondnimetus
♦ Lingvistiliselt peetakse vahel üheks keeleks ka praegu
Lingid: Wikipedia
kann´audži keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: UP;
Keelkond: IeI1; Keelekood: bjj (3);
Kõnelejaid: 9 500 000
kann´audži, -d et etnonüüm; kanaudži murre et van [Ariste1967:32];
Kannaujī bjj [NET_Wiki]; Kanauji en [Ethn:2009];
Kannauji en [NET_Wiki]; kannaudži fi [Anhava1998]
– Indias Kannauji linna ümbruses kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
K`esk-`Indi˛a keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: IeI1
Central zone of Indo-Aryan languages en [Ethn:2009];
keskiset indoarjalaiset kielet fi [Anhava1998];
центральная группа ru [LES1990]
kh´aandeši keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MH;
Keelkond: IeI1; Keelekood: khn (3);
Kõnelejaid: 1 500 000
kh´andeši keel et [ENE:1971,3:156]; kh´aandeši, -d et etnonüüm;
khaandesi murderühm et van [Ariste1967:31]; Khandesi en [Ethn:2009];
Khandeshi en [NET_Wiki];
Khāndeshī / खानदेशी hi [NET_Wiki];
диалект кхандеши ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´ariboli murre et [Ariste1967:31]
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: DL;
Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin)
kh´ariboli, -d et etnonüüm;
Khaṙī bolī / खड़ी बोली hi [NET_Wiki];
Kauravī / कौरवी hi [NET_Wiki];
Khariboli en [NET_Wiki]; Khadiboli en van [NET_Wiki];
khariboli fi [Anhava1998]
– hindi keele Delhi ümbruses kõneldav murre, mis on kirjakeele aluseks
Lingid: Wikipedia
l´anda kiri et
Liik: scr; Maa: xA : IN, PK;
Keelkond: IeI1;
Kiri: (Zzzz)
Landa en;
Lańḍā / ਲੰਡਾ pa [NET_Wiki]
– n-ö sabata kiri, mida kasutatakse pms ärimärkmete kirjapanekuks Pandžabis
♦ Õieti on tegu kirjade perega, kuhu kuuluvad veel hodžki, hudavadi,
mahaadžani ja Multani kiri
Lingid: Unicode'i kavand
| Wikipedia
m´aalvi keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: MP, RJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: mup (3);
Kõnelejaid: 10 400 000
m´aalvi, -d et etnonüüm; maalvi murre et van [Ariste1967:31];
Malvi en [Ethn:2009]; Malwi en [NET_Wiki#];
Mālvī / मालवी hi [NET_Wiki]
– Indias Mālwas kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`aarvari keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: RJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: mwr;
Kõnelejaid: 13 000 000
m´arvari keel et [ESKT:1998]; m`aarvari, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
maarvari murre et van [Ariste1967:31];
Mārwāṙī mwr [NET_Wiki]; Marwari en [ISO639-2:1998];
marwari fi [Anhava1998]; marvari fr [ISO639-2:1998];
Mārvāṙī / मारवाड़ी hi [NET_Wiki];
márvári nyelv hu [NET_Wiki]; marvaru valoda lv [NET_Vestnesis]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† mah´aadžani kiri et
Liik: scr; Maa: IN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: mwr, pa (pan);
Kiri: Mahj
Mahajani en; mahâjanî fr [ISO15924:2012];
Mahājanī / महाजनी hi
♦ Kirja kood kinnitati 2012
Lingid: Unicode'i kavand
| Wikipedia
m´evari keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: RJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: mtr (3);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 2 000 000
Mewari en [Ethn:2009]; Mewadi en [Ethn:2009#];
mewari fi [Anhava1998];
Mevārī / मेवारी hi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p`andžabi keel et [Ariste1967:31; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, PK;
Keelkond: IeI1; Keelekood: pa (pan);
Kiri: Arab, Guru; Kõnelejaid: 105 000 000
p`andžab, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
pandžaabi keel et van [Ariste1967#; ENE:1968,1];
ida-pandžabi keel et van [Ariste1967#];
pandžaab, -id et etnonüüm van [MRahv1966];
Pańjābī / ਪੰਜਾਬੀ pa [NET_Wiki];
pəncab dili az [NET_Wiki];
Pāñjābi bhāṣhā / পাঞ্জাবি ভাষা bn [NET_Wiki];
paňdžábština cs [cs2006n];
pantzámpi / παντζάμπι el [NET_Wiki]; Punjabi en;
Eastern Panjabi en [Ethn:2009]; Panjabi en rööpnim [ISO639-2:1998];
panyabí es [NET_Wiki]; pandžabi fi [Anhava1998];
pendjabi fr [ISO639-2:1998]; Puinseáibis ga [NET_Wiki];
Pańjābī bhāṣhā / પંજાબી ભાષા gu [NET_Wiki];
Pańjābī / पंजाबी hi [NET_Wiki];
pandzsábi nyelv hu [NET_Wiki];
Pańjābi / ಪಂಜಾಬಿ kn [NET_Wiki];
pendžabų kalba lt [NET_Wiki]; pandžabu valoda lv [NET_Vestnesis];
Pangyabi / ပန်ချာပီ my [my1976s];
język pendżabski pl [NET_Wiki]; язы́к панджа́би ru [JaDM1982];
панджабский язык ru [LES1990#]; пенджабский язык ru [LES1990#];
панджабцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; pandžábčina sk [NET_Wiki];
Pañchāpi / பஞ்சாபி ta [NET_Wiki];
phasa Panchap / ภาษาปัญจาบ th [NET_Wiki];
Pencapça tr [NET_Wiki];
Pangzhepu yu / 旁遮普语 zh [NET_Wiki]
♦ Indias kasutatakse gurmukhi, Pakistanis araabia kirja
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
p´arja keel et
Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ, UZ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: paq (3);
Kõnelejaid: 4 300
p´arja, -d et etnonüüm; paraa keel et van [Ariste1967:35];
Parya en [Ethn:2009]; диалект парья ru [JaDM1982]
♦ On mustlaskeele lähimaid sugulaskeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
r´adžastani keel et [Ariste1967:31; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: IN; Adm: RJ;
Keelkond: IeI1; Keelekood: raj
r´adžastanlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Rājasthānī raj;
Rajasthani en [ISO639-2:1998]; radžastani fi [Anhava1998];
rajasthani fr [ISO639-2:1998];
Rājasthānī / राजस्थानी hi [NET_Wiki];
rádzsasztháni nyelv hu [NET_Wiki];
radžastāņu valoda lv [NET_Vestnesis];
раджастхани ru [JaDM1982];
раджастханцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Lajiasitan yu / 拉贾斯坦语 zh [NET_Wiki]
– murdeliselt kirju keel, mida kõneldakse Indias Rājasthānis
♦ Võib jagada mitmeks keeleks, sh maalvi, maarvari, mevari
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
saur`aštra keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: TN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: saz (3);
Kiri: Latn, Saur, Taml; Kõnelejaid: 310 000
Saurashtra en [Ethn:2009];
Saurāṣhṭra / सौराष्ट्र hi [NET_Wiki]
– gudžarati keelele lähedane keel Indias Tamil Nadus jm; tänap rohkem
tamili kirjas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
saur`aštra kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: TN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: saz (3);
Kiri: Saur
Saurashtra en [ISO15924]; Sourashtra en; saurachtra fr [ISO15924]
– täht-silpkiri sauraštra keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
´urdu keel et [Ariste1967:32; ENE:1971,3:156]
Liik: lg1; Maa: xA : PK, IN;
Keelkond: IeI1; Keelekood: ur (urd);
Kiri: Arab; Kõnelejaid: 60 000 000
´urdu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; rehta et ajal [Ariste1967:32];
Urdū / اردو ur [NET_Wiki];
Reḳhtā / ريختا ur ajal [NET_Wiki] (’segatud’);
Urdu bhāṣhā / উর্দু ভাষা bn [NET_Wiki];
urdština cs [cs2006n];
ourntoú / ουρντού el [NET_Wiki];
Urdu en [ISO639-2:1998]; Rekhta en ajal [NET_Wiki];
urdu fi [Anhava1998]; ourdou fr [ISO639-2:1998];
Urdu bhāṣhā / ઉર્દુ ભાષા gu [NET_Wiki];
Urdū / उर्दू hi [NET_Wiki];
úrdú is [NET_Wiki];
Urdowūgo / ウルドゥー語 ja [NET_Wiki];
Urdū / ಉರ್ದೂ kn [NET_Wiki];
Ulŭdu-ŏ / 우르두어 ko [NET_Wiki];
urdu kalba lt [NET_Wiki];
Urdu / ഉർദു ml [NET_Wiki];
Urdū / ਉਰਦੂ pa [NET_Wiki];
язы́к урду́ ru [JaDM1982];
Urutu / உருது ta [NET_Wiki];
phasa Undu / ภาษาอูรดู th [NET_Wiki];
Urduca tr [NET_Wiki];
Wuerdou yu / 乌尔都语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon