itali keeled
:
† abell`aan, abell´aanid et etnonüüm [AntL1985:504]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Abellānī la etnonüüm [la1962s]
– samniidi hõim Kampaanias Abella linna ümbruses
† alfat`ern, alfat´ernid et etnonüüm [AntL1985:504]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Alphaterni la etnonüüm
– samniidi hõim
† aur`unk, aur´ungid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
aurunki, -d et etnonüüm [MIAL2001:76]; Auruncī la etnonüüm [la1962s]
– Itaalias Latiumis asunud oski hõim
Lingid: Wikipedia
† aus`oonlane, -lased et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL
Ausonēs la etnonüüm [la2002s]; авзоны ru etnonüüm [LES1990]
– itali hõim, Ausonia (Kesk- ja Lõuna-Itaalia) algelanikud
Lingid: Wikipedia
† br´uti, -d et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Brettioi / Βρέττιοι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Bruzi it etnonüüm [NET_Wiki]; Bruttiī la etnonüüm [la2002s];
бруттии ru etnonüüm [LES1990:353]
– itali hõim, Lõuna-Itaalia elanikud
Lingid: Wikipedia
† fal´iski keel et [ENE:1971,3:227]
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xfa (3)
fal`isk, fal´iskid et etnonüüm; Faliscan en [ISO639-3];
faliski fi [Anhava1998]; фалискский язык ru [JaDM1982]
– Kesk-Itaalias räägitud keel, keskne linn oli Falerii Veteres (prg
Cività Castellana). 650-100 eKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† frent`aan, frent´aanid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Frentānī la etnonüüm [la2002s]; френтаны ru etnonüüm [LES1990:353]
– samniidi hõim Aadria mere rannikul
Lingid: Wikipedia
† h´erniku keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xhr (3)
h´ernik, -ud et etnonüüm [AntL1985:500]; Hernican en [ISO639-3];
Hernicī la etnonüüm [la1962s]
– Kesk-Itaalias kõneldud keel (I at eKr). Nimetatud mägede järgi (it
Monte Ernici)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† hirp`iin, hirp´iinid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Hirpīnī la etnonüüm [la2002s]; Irpīnī la etnonüüm [la2002s#];
гирпины ru etnonüüm [LES1990:353]
– hõim Lõuna-Samnias
Lingid: Wikipedia
´itali keeled et [ENE:1971,3:226]
Liik: lg3, X; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: itc (5)
itali rühm et [Ariste1967:16]; ´ital, -id et etnonüüm [la2002s];
it´aalik, -ud et etnonüüm [la2002s]; Italic languages en;
itaaliset kielet fi [Anhava1998]; groupe italique fr [NET_Laval];
Italī la etnonüüm [la2002s]; Italicī la etnonüüm [la2002s#];
итали́йские языки́ ru [JaDM1982]; ита́лики ru etnonüüm [BRES2003]
Lingid: Wikipedia
† karats`een, karats´eenid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
karak`een, karak´eenid et etnonüüm [AntL1985:504];
Caracenes la etnonüüm
– samniidi hõim
Lingid: Wikipedia
† kaud`iin, kaud´iinid et etnonüüm [AntL1985:504]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Caudīnī la etnonüüm [la1962s^]
– samniidi hõim Kampaaniat ümbritsevas mäestikus
Lingid: Wikipedia
l´adina keel et [Ariste1967:16; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: VA;
Keelkond: IeL; Keelekood: la (lat);
Kiri: Latn
lat`iin, lat´iinid et etnonüüm ajal [AntL1985];
lingua Latina la [NET_Wiki];
alatyn byzšwa / алаҭын бызшәа ab [NET_Wiki];
latın dili az [NET_Wiki];
Ladingai / ལ་ཏིན་སྐད bo [NET_Wiki];
latina cs [NET_Wiki]; Lladin cy [NET_Wiki];
Lateinisch de [Motz2007];
latinikí glóssa / λατινική γλώσσα el [NET_Wiki];
Latin en [ISO639-2:1998]; latín es [NET_Wiki];
latina fi [Anhava1998]; latin fr [ISO639-2:1998];
Laidin ga [NET_Wiki]; łaćonšćina hsb [NET_Wiki];
latin nyelv hu [NET_Wiki];
latineren / լատիներեն hy [NET_Wiki];
latino it [NET_Wiki]; lotynų kalba lt [NET_Wiki];
latīņu valoda lv [NET_Vestnesis];
latin no,sv [Leira2006; NET_Wiki]; łacina pl [NET_Wiki];
język łaciński pl [NET_Wiki#]; лати́нский язы́к ru [JaDM1982];
latinčina sk [NET_Wiki]; latinščina sl [NET_Wiki];
phasa Latin / ภาษาละติน th [NET_Wiki];
Latince tr [NET_Wiki];
Lading yu / 拉丁语 zh [NET_Wiki]
♦ Latiinid olid Latiumi asukad, itali hõimude keskne rühm
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† luk`aan, luk´aanid et etnonüüm [AntL1985:216]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Lūcānī la etnonüüm [la1962s]; луканы ru etnonüüm [LES1990:353]
– oski keelt kõnelnud hõim
Lingid: Wikipedia
† l`õuna_pits´eeni keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: spx (3)
South Picene en [ISO639-3]; eteläpikeeni fi [Anhava1998];
южнопиценский язык ru [LES1990]
– Kirde-Itaalias ajaloolises Picenumis VI-IV saj eKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† marruts´iini keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: umc (3)
marruts`iin, marruts´iinid et etnonüüm [AntL1985:500];
Marrucinian en [ISO639-3]; Marrucini la etnonüüm [NET_Wiki];
марруцины ru etnonüüm [LES1990]
– Itaalias Aadria mere ranniku keskosas kõneldud keel (III saj eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† m´arsi keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: ims (3)
m`ars, m´arsid et etnonüüm [la1986s]; Marsian en [ISO639-3];
Marsī la etnonüüm [la2002s]; ма́рсы ru etnonüüm [BRES2003]
– Kesk-Ida-Itaalias kõneldud keel (300-150 eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´oski keel et [Ariste1967:16; ENE:1971,3:226]
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3);
Kiri: Ital
`osk, ´oskid et etnonüüm; Oscan en [ISO639-3]; oski fi [Anhava1998];
osque fr [NET_Laval]; Oscī la etnonüüm [la2002s];
о́скский язы́к ru [JaDM1982]
♦ 500-50 eKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† p`enter, p`entrid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Pentroi / Πέντροι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Pentrī la etnonüüm [la2002s]
– samniidi hõim
Lingid: Wikipedia
† pits`ent, pits´endid et etnonüüm [AntL1985:500]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Picentes la etnonüüm [NET_Wiki]
– sabelli hõim
Lingid: Wikipedia
† p´ääligni keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: pgn (3)
p´ääligni, -d et etnonüüm; p´eeligni, -d et etnonüüm [AntL1985:500];
peligni, -d et etnonüüm [MIAL2001:72];
peliigni, -d et etnonüüm ebas [MIAL2001:76]; Paelignian en [ISO639-3];
Paelignī la etnonüüm [la1962s]; пелигни ru etnonüüm [LES1990]
– Ida-Kesk-Itaalias kõneldud keel (I saj eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† r´utul, -id et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL
Rutulī la etnonüüm [la2002s]
– hõim Latiumis
Lingid: Wikipedia
† sab`ell, sab´ellid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Sabellī la etnonüüm [la2002s]; сабе́ллы ru etnonüüm [BRES2003]
– oski keelt kõnelnud hõimude koondnimetus
Lingid: Wikipedia
† sab´iini keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: sbv (3)
sab`iin, sab´iinid et etnonüüm [ENE:1975,7:36]; Sabine en [ISO639-3];
Sabīnī la etnonüüm [la2002s]; саби́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– Kirde-Kesk-Itaalias kõneldud keel (I at keskpaik eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† samn`iit, samn´iidid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: osc (3)
Samnītēs la etnonüüm [la2002s]; самни́ты ru etnonüüm [BRES2003]
– oski hõim, Samniumi elanikud
Lingid: Wikipedia
† s´ikuli keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: scx (3)
s´ikul, -id et etnonüüm [ENE_EE:1995,8:527]; Sicel en [ISO639-3];
Siculan en [ISO639-3#]; sikuli fi [Anhava1998];
Siculī la etnonüüm [la1962s]; сикульский язык ru [LES1990];
си́кулы ru etnonüüm [BRES2003]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† `umbri keel et [ENE:1971,3:226]
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xum (3)
`umbri˛a keel et [Ariste1967:16]; `umbri, -d et etnonüüm;
Umbrian en [ISO639-3]; umbri fi [Anhava1998];
ombrien fr [NET_Laval]; Umbrī la etnonüüm [la2002s];
у́мбрский язы́к ru [JaDM1982]
– Kesk- ja Lõuna-Itaalias räägitud keel, kuni I saj eKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† v´ana_´itali kiri et
Liik: scr; Maa: xE;
Keelkond: IeL;
Kiri: Ital
Old Italic en [ISO15924]; ancien italique fr [ISO15924]
♦ Sh etruski ja oski kiri
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† vest´iini keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xvs (3)
vest`iin, vest´iinid et etnonüüm [AntL1985:500]; Vestinian en [ISO639-3];
Vestīnī la etnonüüm [la1962s]; вестины ru etnonüüm [LES1990]
– Ida-Kesk-Itaalias kõneldud keel (III-I saj eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´olski keel et [ENE:1971,3:227]
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xvo (3)
v`olsk, v´olskid et etnonüüm; Volscian en [ISO639-3];
volski fi [Anhava1998]; Volscī la etnonüüm [la2002s];
диалект вольсков ru [LES1990]; во́льски ru etnonüüm [BRES2003]
♦ III saj eKr, Latiumi lõunaosas, ülestähendusi napilt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´ääkvi keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: IeL; Keelekood: xae (3)
´ääkvi, -d et etnonüüm [la1986s]; ´eekvi, -d et etnonüüm [AntL1985:500];
ekviikul, -id et etnonüüm [AntL1985#]; Aequian en [ISO639-3];
Aequī la etnonüüm [la2002s]; Aequīculī la etnonüüm rööpnim [la2002s#]
– Latiumi mägises kirdeosas V-III saj eKr kõneldud keel; oli ladina
keelele väga lähedane
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia