Ida-Iraani keeled
:
† al´aani keel et
Liik: lg1; Maa: xA, xE;
Keelkond: IePE; Keelekood: xln (3)
al`aan, al´aanid et etnonüüm; Alanic en [ISO639-3];
alaani fi [Anhava1998]; аланский язык ru [JaDM1982];
ала́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– ajaloos mainitud rahva keel, mida peetakse mh hilisema osseedi keele
eelkäijaks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† av´esta keel et [Ariste1967:28; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IR;
Keelkond: IePE; Keelekood: ae (ave);
Kiri: Avst
v´ana_ir´aani keel et osaliselt [Ariste1967:28];
vanabaktria keel et van [Ariste1967#]; Avestan en [ISO639-2:1998];
avesta fi [Anhava1998]; avestique fr [ISO639-2:1998];
авести́йский язы́к ru [JaDM1982];
язык Авесты ru [JaMiIra1997,III:10]; авестский язык ru [LES1990#];
зендский язык ru van [LES1990#]
– vanairaani keeli, mida kasutati zoroastristlikus pühakirjas (Avesta) jm
VII sajandini eKr
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† av´esta kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: ae (ave);
Kiri: Avst
Avestan en [ISO15924]; avestique fr [ISO15924];
авестийское письмо ru [Loukotka1950:103]
– tähtkiri (paremalt vasakule), milles kirjutati samanimelist keelt
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† b`aktri˛a keel et
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xbc (3)
b`aktrialane, -lased et etnonüüm; Bactrian en [ISO639-3];
бактри́йский язы́к ru [JaDM1982];
этеотохарский язык ru harv [JaMiIra1997,III:38]
– Kesk-Aasias IV-IX saj kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† d´aaha, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : IR, KZ, TM;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Dāhā / داها fa [NET_Wiki];
Daoi / Δάοι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Daai / Δάαι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Dahae la etnonüüm [la2002s]
– sküüdi hõim Kaspia merest idas
Lingid: Wikipedia
† dandar`iid, dandar´iidid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE : RU, UA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Dandarī la etnonüüm [la2002s]; Dandaridae la etnonüüm [la2002s#]
– sküüdi rahvas Doni ja Aasovi mere kallastel
Lingid: Wikipedia
d´õguri murre et
Liik: lgx; Maa: xA, xE : GE, RU;
Keelkond: IePE; Keelekood: os (oss)
d´õgur, -id et etnonüüm;
dyguron, dygurætæ / дыгурон, дыгурӕтӕ os etnonüüm [JaRo2002:263];
Digor en [Ethn:2009]; дигорский диалект ru [JaRo2002:263];
дигорцы ru etnonüüm [JaRo2002:263]
Lingid: Wikipedia
† hor´ezmi keel et
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xco (3);
Kiri: Arab, Armi
hor`ezmlane, -lased et etnonüüm;
horesmi keel et van [Ariste1967:28; ENE:1971,3:199];
Chorasmian en [ISO639-3]; Khwarezmian en rööpnim [NET_Wiki];
horesmi fi [Anhava1998]; hvarezmi fi [Anhava1998#];
хорезми́йский язы́к ru [JaDM1982]
– Kesk-Iraani kirjakeeli Kesk-Aasias 300 eKr kuni 1000 pKr
♦ Mitte segi ajada turgi keelte hulka kuuluva horezmitürgi keelega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´Ida-Ir´aani keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: IePE
Eastern Iranian languages en;
восточная группа иранских языков ru [LES1990]
´ironi murre et
Liik: lgx; Maa: xA, xE : GE, RU;
Keelkond: IePE; Keelekood: os (oss)
´iron, -id et etnonüüm;
iron, irætæ / ирон, ирӕтӕ os etnonüüm [JaRo2002:263];
Iron en [Ethn:2009]; иронский диалект ru [JaRo2002:263];
иронцы ru etnonüüm [JaRo2002:263]
Lingid: Wikipedia
jagn´oobi keel et [Ariste1967:29; ENE:1971,3:199]
Liik: lg1; Maa: TJ;
Keelkond: IePE; Keelekood: yai (3);
Kõnelejaid: 2 000
jagn´oobi, -d et etnonüüm; yaghnōbī yai;
yaghnobī zivok yai [NET_Frö]; Yagnobi en [Ethn:2009];
jaghnobi fi [Anhava1998]; ягно́бский язы́к ru [JaDM1982];
новосогдийский язык ru [JaMiIra1997,III:290#];
ягнауский язык ru [JaMiIra1997,III#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† j´assi keel et
Liik: lg1; Maa: HU;
Keelkond: IePE; Keelekood: ysc (3)
j`ass, j´assid et etnonüüm; jas`üüg, jas´üügid et etnonüüm ajal [AntL1985];
jadz`üüg, jadz´üügid et etnonüüm ajal [AntL1985:495]; Yassic en [ISO639-3];
Jassic en [NET_Wiki]; jász hu [NET_Wiki];
Iazyges la etnonüüm [NET_Wiki]; я́сы ru etnonüüm [BRES2003];
язы́ги ru etnonüüm [BRES2003]
– Ungaris Jászságis (Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadi loodeosas)
kõneldud keel, mis oli lähedane osseedi keelele. Jassid saabusid
Ungarisse koos ungarlastega, hiljem assimileerusid
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j´idga keel et
Liik: lg1; Maa: PK; Adm: NW;
Keelkond: IePE; Keelekood: ydg (3);
Kõnelejaid: 6 200
j´idga, -d et etnonüüm; Yidgha en [Ethn:2009]; Lutkuhwar en [Ethn#];
диалект йидга ru [JaMiIra1997,III:154]
♦ Lähedane mundži keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† mai`oot, mai´oodid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE : RU, UA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Maiotai / Μαιῶται grc etnonüüm [NET_Wiki];
Maeōtae la etnonüüm [la2002s]; мео́ты ru etnonüüm [BRES2003]
– sküüdi hõim Aasovi mere lähedal
Lingid: Wikipedia
† massag`eet, massag´eedid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xA : KZ, UZ;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Massagetae la etnonüüm [la2002s]
– sküüdi hõim Kaspia mere ääres
Lingid: Wikipedia
m´undži keel et [Ariste1967:29; ENE_EE:1994,7:168~]
Liik: lg1; Maa: AF; Adm: BDS;
Keelkond: IePE; Keelekood: mnj (3);
Kõnelejaid: 3 800
m´undži, -d et etnonüüm; mundžaani keel et van [ENE_EE:1994,7:168#];
məndẓ̌i roy mnj [JaMiIra1997,III:154]; Munji en [Ethn:2009];
Munjani en; мунджанский язык ru [JaDM1982]
– Afganistanis Monjāni jõe orus kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
oss´eedi keel et [Ariste1967:29; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA, xE : GE, RU;
Keelkond: IePE; Keelekood: os (oss);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 500 000
oss`eet, oss´eedid et etnonüüm [ESKT:1998];
iron ævzag / ирон ӕвзаг os [NET_Wiki];
ironau / иронау os [NET_Wiki];
hirijazul maç / гьириязул мацӀ av [NET_Wiki];
hiriyn̡ mott / хІирийн мотт ce [NET_Wiki];
osetština cs [NET_Wiki]; Ossetisch de [Motz2007];
Osseten de etnonüüm mitm [Motz2007]; Ossetic en [ISO639-2:1998];
Ossetian en [ISO639-2:1998]; osetio es [NET_Wiki];
osseetti fi [Anhava1998]; ossète fr [ISO639-2:1998];
oszét nyelv hu [NET_Wiki];
oseren / ոսերեն hy [NET_Wiki]; osseto it,pt [NET_Wiki];
osuri ena / ოსური ენა ka [NET_Wiki];
tegej til / тегей тил krc [NET_Wiki];
osetinų kalba lt [NET_Wiki]; osetīnu valoda lv [NET_Vestnesis];
Ossetisch nl [NET_Wiki]; ossetisk no [Leira2006];
język osetyjski pl [NET_Wiki]; осети́нский язы́к ru [JaDM1982];
осетины ru etnonüüm [NarodyM1988]; osetčina sk [NET_Wiki];
ossetiska sv [NET_Wiki]; Osetçe tr [NET_Wiki];
Aosaiti yu / 奥塞梯语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Põhja-Osseetia Alaania Vabariigi riigikeeli; keelt kõneldakse ka
Gruusias
♦ Tähestikud: XVIII saj kürilliline, 1923 ladina, 1938 kürilliline
(Lõuna-Osseetias kasutati 1938-1954 gruusia kirja) [JaRo2002:264-265]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
p´uštu keel et [Ariste1967#; ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1#]
Liik: lg10; Maa: xA : AF, PK;
Keelkond: IePE; Keelekood: ps (pus);
Kiri: Arab; Kõnelejaid: 10 000 000
p´ašto keel et rööpnim [Ariste1967#];
afg´aani keel et rööpnim [Ariste1967:29; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
p´uštu, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
afg`aan, afg´aanid et etnonüüm [ESKT:1998];
path`aan, path´aanid et etnonüüm harv;
Pas͟htū / پښتو ps [NET_Wiki];
Pas͟htūn / پښتون ps etnonüüm [NET_Wiki];
paštu cs [cs2006n]; Paschto de [Motz2007];
Afghanisch de [Motz2007#]; Pushto en [ISO639-2:1998];
Pashto en rööpnim [ISO639-2:2007#]; Afghan en rööpnim [NET_Wiki];
Pashtun en etnonüüm [NET_Wiki]; Pushtun en etnonüüm [NET_Wiki#];
Pathan en etnonüüm(PK) [NET_Wiki#]; paštu fi [Anhava1998];
pašto fi [Anhava1998#]; pataanit fi etnonüüm mitm [Anhava1998];
pachto fr [ISO639-2:1998]; afghan fr [NET_Laval];
Pashto / पश्तो hi [NET_Wiki];
Paṭhān / पठान hi etnonüüm [NET_Wiki];
pastu nyelv hu [NET_Wiki]; puštūnų kalba lt [NET_Wiki];
puštu valoda lv [NET_Vestnesis]; Pasjtoe nl [NET_Wiki];
język paszto pl [NET_Wiki]; язы́к пушту́ ru [JaDM1982];
афганский язык ru [JaMiIra1997,III:111]; пашто ru [LES1990#];
афганцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; пуштуны ru etnonüüm [NarodyM1988#];
zaboni pashtu / забони пашту tg [NET_Wiki];
Peştuca tr [NET_Wiki];
Paṭhān / پٹھان ur etnonüüm [NET_Wiki];
Pushitu yu / 普什图语 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn jagab kesk-, lõuna- ja põhjapuštu keeleks. Nimetus "pathaanid" on
kasutusel Pakistanis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
† roksol`aan, roksol´aanid et etnonüüm [AntL1985]
Liik: etn; Maa: xE : HU, UA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Rōxolānī la etnonüüm [la1962s]; Rhoxolani la etnonüüm [NET_Wiki];
роксола́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– sarmaadi hõim Doni ja Dnepri vahel, hiljem asusid jasüügide maale
Lingid: Wikipedia
† s´aka keel et
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: kho;
Kiri: Brah
s´aki keel et [Ariste1967:28; ENE:1971,3:199]; s´aka, -d et etnonüüm;
hot´aani keel et van [Ariste1967#]; Sakisch de [NET_Wiki];
Khotansakisch de rööpnim [NET_Wiki#]; Khotanese en [ISO639-2:1998];
Sakan en rööpnim [ISO639-2:2008#]; saka fi [Anhava1998];
khotanais fr [ISO639-2:1998]; sakan fr rööpnim [ISO639-2:2008#];
Sakai / Σάκαι grc etnonüüm [NET_Wiki:de];
hotaniešu valoda lv [NET_Vestnesis];
хотаноса́кский язы́к ru [JaDM1982];
Hetian yu / 和阗语 zh [NET_Wiki]
– Kesk-Iraani kirjakeeli, jaguneb Hotani ja Tumxuki murdeks
♦ ISOs on kuni 2008 saka keele kohta kasutatud ka topeltkoodi xsk. Hotan
ja Tumxuk on asulad Hiinas Xinjiangis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† sarm´aadi keel et
Liik: lgv; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
sarm`aat, sarm´aadid et etnonüüm [ENE:1975,7:92];
Scytho-Sarmatian en [NET_Wiki]; sarmaatti fi [Anhava1998];
Sarmatai / Σαρμάται grc etnonüüm [NET_Wiki];
Sarmatae la etnonüüm [la2002s]; Sauromatae la etnonüüm [la2002s#];
сарма́ты ru etnonüüm [BRES2003]; саврома́ты ru etnonüüm [BRES2003]
♦ Vikipeedia andmeil sama kood mis sküüdi keelel
† sk´üüdi keel et [Ariste1967:29]
Liik: lg1; Maa: xA, xE;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
sk`üüt, sk´üüdid et etnonüüm; Scythian en [ISO639-3];
skyytti fi [Anhava1998]; Scythae la etnonüüm [la2002s];
ски́фский язы́к ru [JaDM1982]; ски́фы ru etnonüüm [BRES2003]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† s´ogdi keel et [Ariste1967:28; ENE:1971,3:199]
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: sog
Sogdian en [ISO639-2:1998]; sogdi fi [Anhava1998];
sogdien fr [ISO639-2:1998]; sogdiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
sohdag ævzag / согъдаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
согди́йский язы́к ru [JaDM1982]; sogdiska sv [NET_Wiki];
Soğdca tr [NET_Wiki]; Soğdakça tr [NET_Wiki#];
Sute yu / 粟特语 zh [NET_Wiki]
♦ Keskperioodi Iraani kirjakeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† s´ogdi kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: IePE; Keelekood: sog;
Kiri: (Zzzz)
Sogdian en; согдийское письмо ru [LES1990:477]
– konsonantkiri (paremalt vasakule, vahel ka tulpades ülevalt alla ja
vasakult paremale) sogdi keele kirjutamiseks
♦ Oli aluseks uiguuri ja seejärel mongoli kirjale
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† t`aur, t´aurid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: UA;
Keelkond: IePE; Keelekood: xsc (3)
Taurī la etnonüüm [la2002s]; та́вры ru etnonüüm [BRES2003]
– sküüdi rahvas vanaaja Krimmis
Lingid: Wikipedia
v´anetsi keel et
Liik: lg1; Maa: PK; Adm: BA;
Keelkond: IePE; Keelekood: wne (3);
Kõnelejaid: 95 000
v´anetsi, -d et etnonüüm; Waṇecī wne [JaMiIra1997,III:150];
Waneci en [Ethn:2009]; Tarino en [Ethn#]; Chalgari en [Ethn#];
язык ванеци ru [JaMiIra1997,III:150]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia