Pamiiri keeled
:
bart´angi keel et [ENE:1974,6:21]
Liik: lg0; Maa: TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
bart`ang, bart´angid et etnonüüm; Bartang en [Ethn:2009];
бартангский язык ru [JaMiIra1997,III:259]
– Mägi-Badahšanis Bortongi orus kõneldav keel
♦ Ethn arvab šugni keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
h´ufi keel et [ENE:1974,6:21]
Liik: lg0; Maa: TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
h´ufi, -d et etnonüüm; khuf ziv sgh [JaMiIra1997,III:254];
Khufi en [Ethn:2009]; хуфский язык ru [JaMiIra1997,III:254]
– Mägi-Badahšani Rušoni rajoonis Hufi orus kõneldav keel
♦ Ethn arvab šugni keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´iškašimi keel et [ENE:1974,6:21]
Liik: lgx; Maa: xA : AF, TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: isk (3);
Kõnelejaid: ?
´iškašim, -id et etnonüüm; iškašiimi keel et van [ENE_EE:1994,7:168];
iškaašimi keel et van [Ariste1967:29]; shkoshmi isk;
shîkoshmi zîvůk isk [JaMiIra1997,III:196^];
Ishkashimi en [ISO639-2:2009]; Ishkashimi en;
Sanglechi-Ishkashimi en van [Ethn:2009];
ишкаши́мский язы́к ru [JaDM1982]
♦ ISO järgi keel (al 2009), van kood sgl. Varem loeti sangletši keele
osaks
Lingid: Wikipedia
j´azgulami keel et [ENE:1974,6:21]
Liik: lg1; Maa: TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: yah (3);
Kõnelejaid: 4 000
jazgul´aami keel et rööpnim [Ariste1967:29; ENE_EE:1994,7:168];
j´azgulam, -id et etnonüüm; yůzdomi zîvég yah [JaMiIra1997,III:274];
zǵamígi zîvég yah [JaMiIra1997,III#];
zǵamigáyi zîveg yah [JaMiIra1997,III#];
Yazgulyam en [Ethn:2009]; язгуля́мский язы́к ru [JaDM1982];
язгулёмский язык ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Pam´iiri keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: IePEP
pamiiri keeled et van [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
Pamirsprachen de [Motz2007]; Pamir languages en;
пами́рские языки́ ru [JaDM1982];
припамирские языки ru rööpnim [JaMiIra1997,III:170]
Lingid: Wikipedia
roš´orvi keel et [ENE_EE:1994,7:168]
Liik: lg0; Maa: TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
roš´orvi, -d et etnonüüm; ´orošori keel et van [ENE:1974,6:21];
rasharvīj sgh etnonüüm [JaMiIra1997,III:264]; Oroshor en [Ethn:2009];
рошорвский язык ru [JaMiIra1997,III:264];
орошорский язык ru van [JaMiIra1997,III#]
♦ Nimetus tuleneb Bortongi jõe ülemjooksul asuva Rošorvi asula nimest,
mis kirgiisi keeles on Orošor. Ethn arvab šugni keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
r´ušani keel et [ENE:1974,6:21]
Liik: lg0; Maa: xA : AF, TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
ruš´aani keel et rööpnim [ENE_EE:1994,7:168]; r´ušani, -d et etnonüüm;
riħůn ziv sgh [JaMiIra1997,III:242]; Rushani en [Ethn:2009];
rošani fi [Anhava1998]; рушанский язык ru [JaMiIra1997,III:242]
– Mägi-Badahšani Rušoni rajoonis kõneldav keel
♦ Ethn arvab šugni keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´angletši keel et
Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ; Adm: BDS;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgy (3);
Kõnelejaid: 1 500
s´angletši, -d et etnonüüm; sangleetši keel et van [Ariste1967:29];
sanglitši keel et van [Ariste1967#];
Sanglēči lavz sgy [JaMiIra1997,III:186];
Sanglechi-Ishkashimi en [Ethn:2009];
сангличский язык ru [JaMiIra1997,III:186]
– pms Afganistanis Badakhshāni provintsis Sanglīchis kõneldav keel
♦ Vanem kood (kuni 2009): sgl
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´arikoli keel et [ENE_EE:1994,7:168]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 65;
Keelkond: IePEP; Keelekood: srh (3);
Kõnelejaid: 16 000
s´arikoli, -d et etnonüüm; tujik zivan srh [NET_Frö];
sariquli srh [JaMiIra1997,III:269]; Sarikoli en [Ethn:2009];
sarikoli fi [Anhava1998]; сарыкольский язык ru [JaMiIra1997,III:269];
Selekur yu / 色勒库尔语 zh [NET_Wiki]
– Xinjiangis Taxkorgani ümbruses Sarikoli orus kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´ugni keel et [Ariste1967:29; ENE:1974,6:21; ENE_EE:1994,7:168]
Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ;
Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3);
Kõnelejaid: 60 000
š´ugni, -d et etnonüüm; šugnaani keel et van [ENE_EE:1994,7:168#];
khughnůni ziv sgh [JaMiIra1997,III:225]; Shughni en [Ethn:2009];
sughni fi [Anhava1998]; шугнанский язык ru [JaMiIra1997,III:225]
♦ 1930. aastatel kasutati ladina tähestikku, tänapäeval tadžiki
kürillilise tähestiku teisendit [JaMiIra1997,III:226]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v´ahhi keel et [Ariste1967:29; ENE:1974,6:21]
Liik: lg1; Maa: xA : AF, CN, TJ, PK;
Keelkond: IePEP; Keelekood: wbl (3);
Kõnelejaid: 32 000
v´ahhi, -d et etnonüüm; vahaani keel et van [ENE_EE:1994,7:168:rühm];
ħik wbl; Wakhi en [Ethn:2009]; Guhjali en etnonüüm;
wahi fi [Anhava1998]; ваха́нский язы́к ru [JaDM1982]
– pms Afganistani Badakhshāni provintsis Vākhānis kõneldav keel
♦ Keele kõnelejaid on enim Pakistanis. Hiinas arvatakse tadžikkide hulka
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia