lõunaslaavi keeled
:
b`osni˛a keel et
Liik: lg1; Maa: BA;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos)
b`osnialane, -lased et etnonüüm; bosanski jezik bs [NET_Wiki];
boshnyashki ezik / бошняшки език bg [NET_Wiki];
bosenština cs [cs2006n];
vosniakí glóssa / βοσνιακή γλώσσα el [NET_Wiki];
Bosnian en [ISO639-2]; Bosniaks en etnonüüm [NET_Wiki];
bosnio es [NET_Wiki]; bosnia fi [Anhava1998];
bosniaque fr [ISO639-2]; Boisnis ga [NET_Wiki];
bošnjački jezik hr [NET_Wiki]; bosnyák nyelv hu [NET_Wiki];
bosníska is [NET_Wiki]; bosniaco it [NET_Wiki];
bosniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; bosnisk no [Leira2006];
język bośniacki pl [NET_Wiki]; bósnio pt [NET_Wiki];
муслимане ru etnonüüm van [NarodyM1988]; bosniačtina sk [NET_Wiki];
bosanščina sl [NET_Wiki]; gjuha boshnjake sq [NET_Wiki];
bosniska sv [NET_Wiki]; Boşnakça tr [NET_Wiki];
Bosiniya yu / 波斯尼亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
bulg`aari˛a keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: BG;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
bulg`aarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
balgarski ezik / български език bg [NET_Wiki];
abylgar byzšwa / абылгар бызшәа ab [NET_Wiki];
balharskaja mova / балгарская мова be [NET_Wiki];
bulharština cs [cs2006n]; Bwlgareg cy [NET_Wiki];
Bulgarisch de [Motz2007];
voulgarikí glóssa / βουλγαρική γλώσσα el [NET_Wiki];
Bulgarian en [ISO639-2:1998]; búlgaro es,pt [NET_Wiki];
bulgaria fi [Anhava1998]; bulgare fr [ISO639-2:1998];
Bulgáiris ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Pulukalia haw [NET_Wiki];
Bulgāriyāī / बुल्गारियाई hi [NET_Wiki];
bugarski jezik hr [NET_Wiki]; bolgár nyelv hu [NET_Wiki];
bulǧareren / բուլղարերեն hy [NET_Wiki];
búlgarska is [NET_Wiki]; bulgaro it [NET_Wiki];
bulgaruli ena / ბულგარული ენა ka [NET_Wiki];
bulgarų kalba lt [NET_Wiki]; bulgāru valoda lv [NET_Vestnesis];
bugarski jazik / бугарски јазик mk [NET_Wiki];
Bulgaars nl [nl2002n]; bulgarsk no [Leira2006];
język bułgarski pl [NET_Wiki]; limba bulgară ro [NET_Wiki];
болга́рский язы́к ru [JaDM1982]; болгары ru etnonüüm [NarodyM1988];
bulharčina sk [NET_Wiki]; bolgarščina sl [NET_Wiki];
gjuha bullgare sq [NET_Wiki]; bulgariska sv [NET_Wiki];
zaboni bulghorī / забони булғорӣ tg [NET_Wiki];
phasa Bankaeria / ภาษาบัลแกเรีย th [NET_Wiki];
Bulgarca tr [NET_Wiki];
Baojialiya yu / 保加利亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| bulgaaria-ladina tähetabel
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
b´unjev`ats, b´unjev´atsid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : HU, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv), sr (srp)
Bunjevci / Буњевци sr etnonüüm [NET_Wiki];
Bunjevci en etnonüüm [NET_Wiki]; bunyevácok hu etnonüüm [NET_Wiki];
буневцы ru etnonüüm [NET_Wiki]
– katoliku usku lõunaslaavlased Ungaris ja Serbias Bačka piirkonnas
Lingid: Wikipedia
B´urgenlandi horv`aat, horv´aadid et+de etnonüüm
Liik: etn; Maa: AT;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
Gradišćanski Hrvati hr etnonüüm [NET_Wiki];
Burgenlandkroaten de etnonüüm [NET_Wiki];
Burgenland Croats en etnonüüm [NET_Wiki]
– Austrias asuv väike horvaadi rahvarühm
† glag´oolitsa et [Ariste1967:24]
Liik: scr; Maa: xE;
Keelkond: IeS1;
Kiri: Glag
Glagolitic en [ISO15924]; glagolitique fr [ISO15924];
глаго́лица ru [BRES2003]; глаголический алфавит ru [LES1990#]
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
g´oran, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : AL, MK, XK;
Keelkond: IeS1; Keelekood: mk (mkd)
Goranci / Горанци mk etnonüüm [NET_Wiki];
Našinci / Нашинци mk etnonüüm [NET_Wiki#]; Gorani en etnonüüm [NET_Wiki];
Goralılar tr etnonüüm [NET_Wiki]
– lõunaslaavi mägirahvas Gora piirkonnas Albaanias, Kosovos ja Makedoonias
Lingid: Wikipedia
horv´aadi keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: HR;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
horv`aat, horv´aadid et etnonüüm [ESKT:1998];
kroaadi variant et van [Ariste1967:24];
kro´aadi keel et van [ESKT:1998]; kro`aat, kro´aadid et etnonüüm van;
hrvatski jezik hr [NET_Wiki];
harvatski ezik / хърватски език bg [NET_Wiki];
chorvatština cs [cs2006n]; Kroatisch de [Motz2007];
kroatikí glóssa / κροατική γλώσσα el [NET_Wiki];
Croatian en [ISO639-2:1998]; croato es,it [NET_Wiki];
kroaatti fi [Anhava1998]; croate fr [ISO639-2:1998];
Cróitis ga [NET_Wiki]; horvát nyelv hu [NET_Wiki];
xorvatheren / խորվաթերեն hy [NET_Wiki];
króatíska is [NET_Wiki]; kroatų kalba lt [NET_Wiki];
horvātu valoda lv [NET_Vestnesis];
hrvatski jazik / хрватски јазик mk [NET_Wiki];
Kroatisch nl [nl2002n]; kroatisk no [Leira2006];
język chorwacki pl [NET_Wiki]; croata pt [NET_Wiki];
хорваты ru etnonüüm [NarodyM1988]; chorvátčina sk [NET_Wiki];
hrvaščina sl [NET_Wiki]; kroatiska sv [NET_Wiki];
phasa Khro-echia / ภาษาโครเอเชีย th [NET_Wiki];
Hırvatça tr [NET_Wiki];
Keluodiya yu / 克罗地亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´aikavi murre et
Liik: lgx; Maa: HR;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
kajkavsko narječje hr [NET_Wiki]; kajkavština hr [NET_Wiki];
Kajkavian dialect en [NET_Wiki];
kajkavsko narečje / кајкавско наречје sr [NET_Wiki]
– horvaadi keele murre Põhja-Horvaatias
♦ Nimetus on tuletatud küsisõnast kaj ’mis’
Lingid: Wikipedia
† k´iriku_sl´aavi keel et [Ariste1967#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xE : RU, UA;
Keelkond: IeS1; Keelekood: cu (chu);
Kiri: Cyrs
v´ana_sl´aavi keel et rööpnim [Ariste1967#; ENE:1975,7:200; ESKT:1998#];
vanabulgaaria keel et van [Ariste1967:24];
slověnĭskŭ językŭ cu [NET_Wiki];
carkoŭnaslavianskaja mova / царкоўнаславянская мова be [NET_Wiki];
církevní slovanština cs [NET_Wiki];
Church Slavic en [ISO639-2:1998]; Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998];
Church Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998];
Old Bulgarian en rööpnim [ISO639-2:1998];
Old Church Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998];
(muinais)kirkkoslaavi fi [Anhava1998];
slavon d’église fr [ISO639-2:1998];
vieux slave fr rööpnim [ISO639-2:1998];
slavon liturgique fr rööpnim [ISO639-2:1998];
vieux bulgare fr rööpnim [ISO639-2:1998];
crkvenoslavenski jezik hr [NET_Wiki]; kirkjuslavneska is [NET_Wiki];
dzveli slavuri ena / ძველი სლავური ენა ka [NET_Wiki];
şirkew slavyan tili / шіркеу славян тілі kk [NET_Wiki];
senoji bažnytinė slavų kalba lt [NET_Wiki];
baznīcslāvu valoda lv [NET_Vestnesis];
senslāvu valoda lv [NET_Vestnesis#];
senbulgāru valoda lv [NET_Vestnesis#];
język staro-cerkiewno-słowiański pl [NET_Wiki];
język starobułgarski pl [NET_Wiki#];
старославя́нский язы́к ru [JaDM1982];
церковнославя́нский язы́к ru [LES1990];
staroslovienčina sk [NET_Wiki];
starocerkvenoslovanščina sl [NET_Wiki]; kyrkslaviska sv [NET_Wiki]
♦ Vanaslaavi keeleks peetakse pms X-XI saj kõneldud keelt, kirikuslaavi
keeleks selle hilisemat kirjakeelset jätku, mida mõjustasid kohalikud
rahvakeeled
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
kr´ašovan, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RO;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
Karaševski Hrvati hr etnonüüm [NET_Wiki]; Krašovani hr etnonüüm [NET_Wiki#];
Karašovani hr etnonüüm [NET_Wiki#];
karashoveni / карашовени bg etnonüüm [NET_Wiki];
Krashovani en etnonüüm [NET_Wiki]; krassovánok hu etnonüüm [NET_Wiki];
Caraşoveni ro etnonüüm [NET_Wiki]; Cârşoveni ro etnonüüm [NET_Wiki#];
карашевцы ru etnonüüm [NET_Wiki]
– Rumeenias Caraşovas ja lähikonnas asuv lõunaslaavi rahvarühm
♦ Samastavad end usulistel kaalutlustel rohkem horvaatidega
Lingid: Wikipedia
l`õuna_sl´aavi keeled et [ENE:1970,2]
Liik: lg2, X; Maa: xE;
Keelkond: IeS1; Keelekood: zls (5)
lõuna-slaavi keeled et [Ariste1967:24];
yuzhnoslavyanski ezitsi / южнославянски езици bg [NET_Wiki];
Südslawisch de [Motz2007]; Southern Slavic languages en;
eteläslaavilaiset kielet fi [Anhava1998];
južnoslavenski jezici hr [NET_Wiki];
южнославя́нские языки́ ru [LES1990];
južnoslovenski jezici / јужнословенски језици sr [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
maked`ooni˛a keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: MK;
Keelkond: IeS1; Keelekood: mk (mkd);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 500 000
maked`oonlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
makedonski jazik / македонски јазик mk [NET_Wiki];
makedonski ezik / македонски език bg [NET_Wiki];
makedonština cs [cs2006n]; Mazedonisch de [Motz2007];
slavomakedonikí glóssa / σλαβομακεδονική γλώσσα el [NET_Wiki];
Macedonian en [ISO639-2:1998]; macedonio es [NET_Wiki];
makedonia fi [Anhava1998]; macédonien fr [ISO639-2:1998];
macedón nyelv hu [NET_Wiki]; makedónska is [NET_Wiki];
macedone it [NET_Wiki]; makedonų kalba lt [NET_Wiki];
maķedoniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Macedonisch nl [nl2002n];
makedonsk no [Leira2006]; język macedoński pl [NET_Wiki];
macedônio pt [NET_Wiki]; limba macedoneană ro [NET_Wiki];
македо́нский язы́к ru [JaDM1982]; македонцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
macedónčina sk [NET_Wiki]; makedonščina sl [NET_Wiki];
gjuha maqedone sq [NET_Wiki]; gjuha sllavomaqedone sq [NET_Wiki];
makedonski jezik / македонски језик sr [NET_Wiki];
makedonska sv [NET_Wiki];
zaboni maqdunī / забони мақдунӣ tg [NET_Wiki];
Makedonca tr [NET_Wiki];
Maqidun yu / 马其顿语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
pom` akk, pom´akid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : BG, GR, MK, TR, XK;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul)
pomatsi / помаци bg etnonüüm [NET_Wiki];
balgari-myusyulmani / българи-мюсюлмани bg etnonüüm [NET_Wiki];
Pomákoi / Πομάκοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Pomaks en etnonüüm [NET_Wiki]; Pomaklar tr etnonüüm [NET_Wiki]
– slaavlastest muslimid pms Bulgaarias, Kreekas jm
Lingid: Wikipedia
s`erbi˛a keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xE : ME, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: sr (srp);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
s`erblane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
serbia variant et van [Ariste1967:24];
srpski jezik / српски језик sr [NET_Wiki];
srabski ezik / сръбски език bg [NET_Wiki];
srbština cs [cs2006n]; Serbisch de [Motz2007];
servikí glóssa / σερβική γλώσσα el [NET_Wiki];
Serbian en [ISO639-2:1998]; serbio es [NET_Wiki];
serbia fi [Anhava1998]; serbe fr [ISO639-2:1998];
srpski jezik hr [NET_Wiki]; szerb nyelv hu [NET_Wiki];
serberen / սերբերեն hy [NET_Wiki];
serbneska is [NET_Wiki]; serbo it [NET_Wiki];
serbų kalba lt [NET_Wiki]; serbu valoda lv [NET_Vestnesis];
Servisch nl [nl2002n]; serbisk no [Leira2006];
język serbski pl [NET_Wiki]; sérvio pt [NET_Wiki];
limba sârbă ro [NET_Wiki]; сербы ru etnonüüm [NarodyM1988];
srbčina sk [NET_Wiki]; srbščina sl [NET_Wiki];
gjuha serbe sq [NET_Wiki]; serbiska sv [NET_Wiki];
phasa Soebia / ภาษาเซอร์เบีย th [NET_Wiki];
Sırpça tr [NET_Wiki];
Sairweiya yu / 塞尔维亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| serbia-ladina tähetabel
| KNABi tähetabel
s`erbi˛a-horv´aadi keel et [ESKT:1998]
Liik: lg2; Maa: xE : BA, HR, ME, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: sh (hbs);
Kiri: Cyrl, Latn
serbohorvaadi keel et van [Ariste1967#; ENE:1970,2; Ariste1972:23; ENE_EE:1987,2];
serbokroaadi keel et van [Ariste1967:24];
srpskohrvatski jezik sh [NET_Wiki]; Serbokroatisch de [Motz2007];
Serbo-Croatian en; serbokroaatti fi [Anhava1998];
serbo-croate fr [NET_Laval];
сербскохорва́тский язы́к ru [JaDM1982~; LES1990];
сербохорватский язык ru [LES1990#];
хорватскосербский язык ru [LES1990#]
♦ ISO: al 20000218 ei soovitata
Lingid: Wikipedia
slov´eeni keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: SI;
Keelkond: IeS1; Keelekood: sl (slv);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
slov`een, slov´eenid et etnonüüm [ESKT:1998]; slovenščina sl [NET_Wiki];
slovenski jezik sl [NET_Frö]; eslovè ca [NET_Wiki];
slovinština cs [cs2006n]; Slowenisch de [Motz2007];
Slowenen de etnonüüm mitm [Motz2007];
slovéniki glóssa / σλοβένικη γλώσσα el [NET_Wiki];
Slovenian en [ISO639-2:1998]; esloveno es,pt [NET_Wiki];
sloveeni fi [Anhava1998]; slovène fr [ISO639-2:1998];
Sloveniyāī / स्लोवेनियाई hi [NET_Wiki];
slovenski jezik hr [NET_Wiki]; szlovén nyelv hu [NET_Wiki];
sloveneren / սլովեներեն hy [NET_Wiki];
slóvenska is [NET_Wiki]; sloveno it [NET_Wiki];
slovėnų kalba lt [NET_Wiki];
slovēņu valoda lv [NET_Vestnesis];
slovenečki jazik / словенечки јазик mk [NET_Wiki];
Sloveens nl [nl2002n]; slovensk no [Leira2006];
język słoweński pl [NET_Wiki];
слове́нский язы́к ru [JaDM1982]; словенцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
slovinčina sk [NET_Wiki];
slovenački jezik / словеначки језик sr [NET_Wiki];
slovenska sv [NET_Wiki];
phasa Salowinia / ภาษาสโลวีเนีย th [NET_Wiki];
Slovence tr [NET_Wiki];
Siluowenniya yu / 斯洛文尼亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
š´okats, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : HR, HU, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
Šokci hr etnonüüm [NET_Wiki]; Šokci en etnonüüm [NET_Wiki];
sokácok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Šokci / Шокци sr etnonüüm [NET_Wiki]
– lõunaslaavlaste (pms horvaatide) etniline rühm Horvaatias (Slavoonias),
Serbias ja Ungaris
Lingid: Wikipedia
š`opp, š´opid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : BG, MK, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul), mk (mkd), sr (srp)
shopi / шопи bg etnonüüm [NET_Wiki];
Šopi / Шопи sr etnonüüm [NET_Wiki]; Shopi en etnonüüm [NET_Wiki]
– Bulgaaria-Makedoonia-Serbia piirialadel elava siirderahvastiku üldnimetus
Lingid: Wikipedia
št´okavi murre et
Liik: lgx; Maa: xE : BA, HR, ME, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv), sr (srp)
štokavsko narječje hr [NET_Wiki]; štokavština hr [NET_Wiki];
štokavsko narečje / штокавско наречје sr [NET_Wiki];
Shtokavian dialect en [NET_Wiki]
– bosnia, horvaadi ja serbia keele prestiižimurre, mis on kirjakeelte
aluseks
♦ Nimetus on tuletatud küsisõnast što ’mis’
Lingid: Wikipedia
št´okavi e-line murrak et
Liik: lgxx; Maa: xE : HR, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv), sr (srp)
ekavski govor hr [NET_Wiki];
ekavski izgovor / екавски изговор sr [NET_Wiki];
Ekavian accent en [NET_Wiki]
– štokavi murde idapoolne rühm
št´okavi ije-line murrak et
Liik: lgxx; Maa: xE : BA, HR, ME, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv), sr (srp)
ijekavski govor hr [NET_Wiki];
ijekavski izgovor / ијекавски изговор sr [NET_Wiki];
Ijekavian accent en [NET_Wiki]
– štokavi murde keskrühm
št´okavi i-line murrak et
Liik: lgxx; Maa: xE : BA, HR;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv)
ikavski govor hr [NET_Wiki]; Ikavian accent en [NET_Wiki];
ikavski izgovor / икавски изговор sr [NET_Wiki]
– štokavi murde läänepoolne rühm
t´orlaki murre et
Liik: lgx; Maa: xE : BG, MK, RS;
Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul), mk (mkd), sr (srp)
t´orlak, -id et etnonüüm;
prehodni govori / преходни говори bg [NET_Wiki];
Torlashki dialekti / Торлашки диалекти bg [NET_Wiki#];
torlački dijalekt / торлачки дијалект sr [NET_Wiki];
Torlaci / Торлаци sr etnonüüm [NET_Wiki];
Torlakian dialect en [NET_Wiki]; Torlaks en etnonüüm [NET_Wiki]
– bulgaaria-makedoonia-serbia siirdemurre Lõuna-Serbias ning Bulgaaria ja
Makedoonia piirialadel
♦ Torlakid on etnilise rühma nimetus, neid on loetud šoppide osaks või
vastupidi
Lingid: Wikipedia
tš´akavi murre et
Liik: lgx; Maa: HR;
Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
čakavsko narječje hr [NET_Wiki]; čakavština hr [NET_Wiki];
Chakavian dialect en [NET_Wiki]
– horvaadi keele murre Lääne-Horvaatia rannikualal
♦ Nimetus on tuletatud küsisõnast ča ’mis’
Lingid: Wikipedia